Obsah (9)

§ 600§ 602§ 580§ 596§ 65§ 603§ 4§ 69§ 1028

Tsiviilasi nr 2-18-13306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 T

§ 600

lg 1 esimese lause järgi seltsingu likvideerimismenetlus ja vara jaotatakse seltsinglaste vahel.

§ 602

lg 1 kohaselt tuleb seltsinguvarast esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt. Kinnistu müügist saadavast rahast tuleb seega pärast kohtutäituri tasude mahaarvamist maksta AS SEB PANK kasuks kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk ja võimalikud kõrvalnõuded, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole.

1. Kuigi kaasomandi lõpetamise hagis ja selle esimeses vastuses on pooled olnud seisukohal, et tegemist on kaasomandi lõpetamise nõudest tulenev õigusega kinnistu müügist saadud raha jagamiseks kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, on samas hageja esitanud kostja vastu rahalise hüvitise nõude. Menetluse kestel on pooled nõustunud, et kinnistu omandamine oli eesmärgiga luua perele ühine kodu ja majandada ning arendada soetatud kinnistut ühiselt. Leping oli sõlmitud tähtajatuna, kuid hageja lahkus kinnistult 1.09.
2. Hagi kaasomandi lõpetamiseks on kohtusse esitatud 6.09.
3. Kohus on seisukohal, et kinnistu soetati poolte kaasomandisse seltsingulepinguga

§ 580

lg 1 tähenduses: seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. 7

§ 596

lg 1 p 2 kohaselt seltsing lõpeb seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase poolt. Käesolevas vaidluses ei ole sõlmitud kirjalikult seltsingulepingut, suulise seltsingulepingu võib lõpetada suulise konkreetse tahteavaldusega või konkludentselt, nt lahkumisega lepingu täitmisel soetatud kinnistult. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et seltsinguleping on lõppenud. Kohus on seisukohal, et poolte rahalised nõuded alates kinnistu soetamise ja majandamise kulutustest/panustest kuni 1.09.2018 saavad põhineda seltsingulepingul. Ajaliselt hilisemalt tehtud kulutuste nõue põhineb kas kaasomaniku poolt kinnisasjale tehtud kulutustel AÕS § 75 mõttes või solidaarkohustuse täitmisel pangalaenu tagastamisel

§ 65lg 1 alusel.

Rahalises nõudes kontrollib kohus kõiki võimalikke nõude aluseid omal algatusel ning ei ole seotud poole seisukohaga nõude aluse osas. 19.

§ 603

lg 1 kohaselt pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Käesolevas tsiviilasjas tuleb seega tuvastada, millised olid poolte panused seltsingulepingu kehtivuse ajal, so alates augustist 2017 kuni

1. septembrini
2. Hageja taotleb enda panuse tuvastamist 72 266,55 euro suuruses summas. Hageja on enda 28.10.2020 menetlusdokumendi punktis 2.3 toonud välja enda panuse hageja ja kostja ühisesse kinnistusse: ostueelne hindamisakt 200 eurot; sissemakse summas 54 800 eurot; eluasemelaenu katteks teostatud maksed summas 11 506,20 eurot; kinnistu kommunaalkulud alates 01.09.2017 kuni hageja nimele sõlmitud lepingute lõppemiseni 31.08.2019 kokku 5 760,35 eurot. Hageja on tõendanud ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tasus
3. ja 23.08.2017 kinnistu ostmiseks sissemaksu 54 800 eurot enda rahaliste vahendite arvelt. Kohus on seisukohal, et hageja panus seltsingulepingu täitmisesse on tuvastatav 54 800 euro suuruses summas ning hagejal on õigus kinnistu müügist saadavast rahast nõuda selles ulatuses panuse tagastamist. Hageja ei ole esitanud tõendit 200 euro tasumise kohta ostueelse hindamisakti eest. Kohus ei saa kulutust arvata panuse hulka, kui see on tõendamata. Hageja on tasunud hagiavalduse kohaselt igakuised laenumaksed (koos intressiga) summas 771.98 eurot alates septembrist 2017 kuni 31.08.2018, kokku 9 225,91 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa saab lugeda hageja panuseks kinnistu soetamisel seltsingulepingu täitmiseks. Kohus on tsiviilasjas 2-19-9770 esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja (P. H. ; käesolevas menetluses hageja) on tasunud XXX kommunaalkulusid ajaperioodil 01.09.2018-31.08.2019 kokku 3 495.05 eurot. Hagiavalduse kohaselt käesolevas menetluses on P. N. perioodil 01.09.2017 kuni 31.08.2019, mil ta lõpetas kõik enda nimel sõlmitud kommunaalteenuste lepingud, tasunud XXX kinnistuga seotud kommunaalmakseid kokku 5 760.35 eurot. Kostja ei ole nimetatud summat vaidlustanud. Seega seltsingulepingu kehtivuse ajal tasus hageja seltsinguesemesse puutuvaid makseid (5760.35-3495.05) 2 265.30 eurot. Tasutud kommunaalteenuste kulutuste hüvitamise nõue on kaasomandi lõpetamisest täiesti eraldi seisev nõue (vt Riigikohtu lahend 3-2-1129-16 p 23): „Kolleegiumi arvates saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist.“ Kohus on seisukohal, et hageja nõue 01.09.2017 kuni 31.08.2018 tasutud kommunaalkulude 8 arvamiseks panuste hulka ei ole põhjendatud. Kinnistu kommunaalkulude tasumine ei ole seltsinglase panus seltsingusse, nähtuvalt Riigikohtu tõlgendusest. Samuti puudub hagejal õiguslik alus kulutuste tegemise eest kostjalt 50 % suuruses hüvitise saamiseks. Ka muul alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, sest tegemist on perekonna ülalpidamise kuludega ja seega mittetäieliku kohustuse täitmisega

§ 4

lg 2 p 2 mõttes.

§ 4lg 3 kohaselt mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda.

Kokku on seega hageja panus seltsingu esemesse (54800+9225.91) 64 025.91 eurot. 20. Alates septembrist 2018 hageja poolt tehtud laenumaksed ei ole seltsingulepingu lõppemise tõttu enam seltsinglase panus, vaid solidaarvõlgniku poolt tehtud maksed ASle SEB Pank laenulepingu nr XXX , sõlmitud 21.08.2017, täitmiseks

§ 65lg 1 alusel.

I kd tl 95 oleva konto väljavõtte kohaselt on hageja tasunud septembris ja oktoobris 2018 laenumakseid kokku 1 508.31 eurot, I kd tl 143 väljavõtte kohaselt novembris 771.98 eurot.

§ 69

lg 1 alusel omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb hagejale hüvitada [(1508.31+771.98):2] 1 140.15 eurot, so pool hageja tasutud laenumaksetest.

1. Hageja 5.03.2019 menetlusdokumendist nähtub, et kostja on hüvitanud hagejale poole tasutud laenumaksest alates detsembrist
2. Kostja 28.05.2021 menetlusdokumendist nähtub, et kostja on tasunud laenumaksed terves ulatuses alates veebruarist 2020 kuni käesoleva ajani.
3. Alates 01.09.2018 on seltsing lõppenud ja hageja poolt kinnistu kommunaalkulude maksed on tehtud kaasomaniku poolt. Kohus on tsiviilasjas 2-19-9770 esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja [P. H. ; käesolevas menetluses hageja] on tasunud Kesakanni tee 67 kommunaalkulusid ajaperioodil 01.09.2018-31.08.2019 kokku 3 495.05 eurot. Samuti on kohtuotsusega tuvastatud, et nimetatud summast 1 165 eurot on P. N. tasunud alaealise lapse ülalpidamiskulude katteks. Hageja poolt ajal, mil ta ise kinnistut ei kasutanud ja tema poolt tasutud kommunaalteenuseid ei tarbinud, tasutud ülejäänud summa (3495.05-1165) 2 330.05 eurot tuleb kostjalt välja mõista alusetu rikastumise alusel.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui üks isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. Hageja ei ole tarbinud kinnistul Kesakanni tee 67 kommunaalteenuseid; kostja on neid tarbinud, kuid on nende eest tasumata jätnud ning selle arvelt kokku hoidnud enda rahalisi vahendeid. Kohus on seisukohal, et 2 330.05 eurot hageja poolt tasutud, kuid kostja poolt tarbitud kommunaalteenuste eest tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3 470.20 eurot tasutud laenumaksete ja kommunaalkulude hüvitisena.

1. Kostja taotleb enda panuse tuvastamist
2. mai 2021 seisuga summas 37 496,44 eurot. Kohtule on esitatud ka juunikuu eest tehtud laenumakse kohta tõend summas 771.98 eurot. Ka kostja poolt tehtud panuste suuruse hindamisel lähtub kohus asjaolust, et pooltevaheline seltsing kehtis ühe aasta, so augustist 2017 kuni
3. augustini
4. Sellel ajal panustas kostja seltsingu esemesse järgmiselt: kinnistu soetamisel laenulepingu tasu summas 646 eurot ja kinnistu soetamisel notaritasu summas 1302,50 eurot, millede osas kostja ei vaidle. Kolimise kulu summas 900 eurot hageja vaidlustab, sest tegemist ei ole seltsinguesemele tehtud kulutusega. Kohus nõustub kostjaga. Kinnistule soetatud aia eest on 2100 eurot 13.09.2017 ja 17.10.2017 tasunud Sentafarm OÜ, mistõttu hageja vaidleb 9 nimetatud summa kostja panuseks lugemisele vastu ja millega kohus nõustub. Kinnistul asuvasse elamusse soetatud vanni eest on 19.03.2018 tasunud kostja 1152 eurot, mida kohus aktsepteerib kostja panusena seltsinguesemesse. Tsentraalse tolmuimeja eest on taas tasunud OÜ Sentafarm 1078,45 eurot, mistõttu nimetatud summat ei saa kohus lugeda kostja panuseks seltsinguesemesse. Pesukuivati eest on kostja tasunud 875.97 eurot, mida kohus aktsepteerib panusena seltsinguesemesse. Kardinate eest 700 eurot on taas tasunud OÜ Sentafarm, mitte kostja. Kohus on seisukohal, et OÜ-ga Sentafarm sõlmitud nõuete loovutamise kokkulepped ei tekita kostjale õigust nõuda hagejalt mingeid OÜ Sentafarm poolt tasutud summasid. Selleks puudub õiguslik alus. OÜ Sentafarm on tasunud ostetud kauba eest, mis kuulub ostjale. Puudub õiguslik alus P. N. lt hüvitise välja mõistmiseks nii ostja kui ka kostja kasuks. Kostja vara ja äriühingu vara kuulub erinevatele isikutele. Kindlustamise kulusid summas 729.24 eurot on kandnud kostja. Hageja ei vaidle kulutusele vastu (6.05.2021 menetlusdokument). Kolmas kindlustusmakse summas 222.12 eurot on tehtud 1.07.2020, seega pärast seltsingu lõppemist, mistõttu panusesse kuulub (729.24-222.12) 507.24 euro suurune kindlustusmaksete summa. 200 eurot maja katuse parandamise kuluna kuulub panusesse hageja õigeksvõtu alusel (6.05.2021 menetlusdokument). 7 973.66 eurot toidukuludena ei ole kostja panus seltsingulepingu esemesse, so kinnistusse. Samal põhjusel ei võtnud kohus arvesse hageja poolt seltsingulepingu kehtivuse ajal tasutud kommunaalkulusid. Eeltoodu alusel on kostja panus seltsingulepingu (646+1302.50+1152+875.97+507.24+200) 4 683.71 eurot. kehtivuse ajal
5. Seltsinguvara käesolevalt müüdud ei ole, mistõttu on teadmata vara müügist laekuva summa suurus, müügikulutuste suurus ja laenujääk. Kohus määrab seetõttu hageja ja kostja panuste proportsiooni juhuks, kui kõikide kulutuste katmise järel jääb alles raha panuste tagastamiseks, kuid mitte terves ulatuses. Kohus on tuvastanud hageja panusena 64 025.91 eurot ja kostja panusena 4 683.71 eurot. Seega on panuste proportsioon järgmine: hagejale 93/100 ja kostjale 7/100, kui panuste tagastamiseks allesjääv summa on väiksem kui 68 709.62 eurot. Kostja on taotlenud ja hageja on õigeks võtnud pärast panuste tagastamist allesjääva summa tagastamise pooltele võrdsetes osades, so vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kohus märgib selle kokkuleppe kohtuotsuse resolutsioonis.
6. Kohus on seisukohal, et kostja poolt alates 20.02.2020 tehtud laenumaksed ning vahetult enne seda tehtud osalised laenumaksed ei ole seltsingulepingu lõppemise tõttu enam seltsingulepingu panus, vaid solidaarvõlgniku poolt tehtud maksed laenulepingu nr XXX , sõlmitud 21.08.2017, täitmiseks

§ 65lg 1 alusel.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on kohtuotsuse tegemise aja seisuga tasunud (12244.39+1124.55+771.98) 14 140.92 eurot, millest 50 %, so 7 070.46 eurot tuleb välja mõista hagejalt. Samuti tuleb hagejalt välja mõista õigeksvõtu alusel kostja poolt 32.20.2020 ekslikult tasutud pool laenumakse hüvitist summas 385.99 eurot.

1. Hageja on õigeks võtnud kostja nõude kinnistu energia-, valve- ja küttekuludest 25 % hüvitamise nõude. Kohus rahuldab kostja nõude õigeksvõtu alusel (6.05.2021 menetlusdokument) ja mõistab hagejalt kostja kasuks 3592.77 euro suurusest summast 25 %, so 898.20 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on kostja nõue hagejalt pooles ulatuses kulude hüvitamist nõuda, kui nt küttekulud oleksid elamu säilitamiseks ilmselt oluliselt madalamad kui need on elamus mugavuse säilitamiseks. Sama kehtib elamu 10 energiakulude osas. Kulutuste hüvitamine ei tohi kaasa tuua õigustatud isiku alusetut rikastumist.
2. AÕS § 75 kohaselt kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi osa suurusele, asjaga seotud kulutusi. Kohus loeb põhjendatuks kostja kulutuse elamu terrassi hooldamiseks summas 93.32 eurot ning mõistab hagejalt välja sellest summast 50 %, so 46,66 eurot. Kolmas kindlustusmakse summas 222.12 eurot on tehtud 1.07.2020, seega pärast seltsingu lõppemist ning sellest 50 %, so 111.06 eurot kuulub kostjale hüvitamisele kaasomandile tehtud kulutuse osalise hüvitamisena.
3. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 8 512.37 eurot hüvitisena kostja poolt tasutud laenumaksete ja kaasomandile tehtud kulutuste katteks.
4. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused rahalised hüvitise nõuded ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja (8512.37-3470.20) 5 042.17 eurot.
5. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu esitatud rahaliselt nõudelt. Kostja rahaliselt nõudelt 37 496.44 eurot riigilõivu tasunud ei ole. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr hagihinnalt kuni 50 000 eurot 1 000 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohu K. N. ult riigi tuludesse riigilõivu 1 000 eurot. Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. P. N. 06.09.2018 hagi kaasomandi lõpetamiseks on jäetud rahuldamata Riigikohtu 18.12.2019 otsusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik Tartu Maakohtu 15.02.2019 osaotsuse tegemisega seotud menetluskulud P. N. kanda. K. N. ule hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS §-s 177 lg 1 p 2 sätestatud korras, so eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. P. N. uus hagi kaasomandi lõpetamiseks ja Katrin N. samasisuline vastuhagi rahuldatakse. Lisaks rahuldab kohus osaliselt kummagi poole rahalised nõuded. TsMS § 163 lg 1 lubab kohtul sellisel juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2022 otsusega. 11