Obsah (18)

§ 486§ 168§ 428§ 484§ 150§ 487§ 172§ 4881§ 663§ 651§ 456§ 667§ 654§ 662§ 371§ 4842§ 162§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-142050 Koht

) § 172 lg 9 ja § 168 lg 5 alusel. Hetkel on kostja esitanud maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille tõttu on maksekäsu kiirmenetlus muutunud hagimenetluseks (

§ 486

).

§ 168

lg 5 on hageja hinnangul analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus nõuetekohast hagiavaldust ei ole veel esitatud, kuid kostja on nõude rahuldanud. Kostja kandis hagejale põhinõude summa üle alles pärast asja üleminekut hagimenetlusse ja kohtu poolt puuduste kõrvaldamise määruse tegemist ning enne hagiavalduse 2 2-22-142050 esitamist ja menetlusse võtmist. Kostja oli teadlik, et asja menetlemine jätkub hagimenetluses. Kostja poolt põhinõude tasumise tagajärjeks ei saa olla see, et hageja peab tasuma võlgniku tõttu tekkinud kulud, kui ta on pöördunud kohtusse kostja kohtueelse passiivsuse tõttu ning kostja on teadlik nii nõude alusega seonduvatest asjaoludest kui ka edasisest menetlusest. Kostjale on antud piisavalt aega täita oma kohustus vabatahtlikult, kuid ta on jätnud selle võimaluse kasutamata, põhjustades oma käitumisega vajaduse pöörduda kohtusse nõude rahuldamiseks. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud ning nende vajadus on tekkinud kostja käitumise tagajärjel, mistõttu on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Harju Maakohtu 06.12.2022 määrusega lõpetati asja menetlus seoses hagist loobumisega hageja poolt. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 52,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus tagastas hagejale pool menetluses tasutud riigilõivu, s.o 32,50 eurot. 4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt käsitleb kohus maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldust hagina, millest loobumisest on hageja teatanud. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasja lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1 ls 2).

5. Kohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 4 ja 5 alusel kostja kanda, kuna hageja kinnitusel on kostja põhivõla tasunud. Hageja menetluskulud, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, on riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kulu 20 eurot.

§ 484² alusel kuulub hüvitamisele maksekäsu kulu 20 eurot.

Kostjal tuleb hüvitada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de 13 ja 5 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega keelduda hagi menetlusse võtmisest. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas määruskaebuse lisana uue tõendi (hageja esindaja ja kostja vaheline e-kirjavahetus perioodil 16.11–17.11.2022). 6.
2. Määruskaebuse kohaselt ei küsinud maakohus kostja seisukohta menetluskulude jaotuse osas ja jättis menetluskulud põhjendamatult ja vastuolus

§-ga 4842, § 172 lg-ga 9 ja § 168 lg-tega 1 ja 6 kostja kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 6.2. Hageja ei võimaldanud kostjal kõnealuseid parkimistrahve kohtuväliselt tasuda menetluskulusid tekitamata, sest kostja ei olnud enne kohtudokumentide kättesaamist leppetrahvinõudest teadlik. Hageja ei ole kostjale saatnud kohtueelset nõuet ning kostja tasus hagejale parkimistrahvid summas 30 eurot viivitamatult pärast seda, kui hageja vastavad andmed leppetrahvide määramise aja ja koha kohta kostjale esitas. Pärast makseettepaneku saamist võttis kostja hagejaga ühendust kviitungite saamiseks ja alles vastuseks kostja 16.11.2022 pöördumisele esitas hageja kostjale info leppetrahvide määramise päevade ja aadresside kohta koos piltidega ning kostja tasus leppetrahvide eest koheselt. Kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks ning hageja pöördus kohtusse põhjendamatult, siis peab jätma menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 6).

6.3. Käesolevas asjas ei ole hagiavaldust esitatud ja asi on

§ 487

järgi hagimenetluse alustamise staadiumis, mistõttu tuleb asi lahendada maksekäsu kiirmenetluse sätete – sh 3 2-22-142050

§ 172

lg 9 ja § 4842 – alusel, mille kohaselt võib kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud jätta võlgniku kanda vaid kahel juhul: (i) maksekäsu tegemisel või (ii) menetluse lõpetamisel

§ 4881alusel võla tasumise korral.

Antud asjas ei esine kumbagi alust – kohus ei ole teinud maksekäsku ega lõpetanud maksekäsu kiirmenetlust võla tasumise tõttu. Käesolev asi on lõpetatud hoopis hagi esitamata jätmise tõttu ja sellisel juhul kannab menetluskulud

§ 172lg 9 kohaselt hageja, mitte kostja.

6.4. Maksekäsu kiirmenetluse lõpuleviimisel määras kohus hagejale tähtaja hagi esitamiseks, kuid kuna hageja hagi ei esitanud, siis oleks kohus

§ 487

lg 3 kohaselt pidanud hagi menetlusse võtmisest keelduma ning jätma menetluskulud

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

6.5. Käesoleval juhul oleks kulude väljamõistmine kostjalt ka äärmiselt ebaõiglane (

162 lg 4). Niivõrd väikesele nõudeõigusele (30 eurot) ei peaks riik üldse õiguskaitset andma. Hageja põhinõue on kolm korda väiksem kui hageja menetluskulud. 7. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmine ei olnud vastuolus

§-i 4842, § 179 lg 9 ja § 168 lg-tega 1 ja

1. 7.
2. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt ei olnud ta kohustusest teadlik. Hageja esindaja võttis kostjaga 08.11.2022 omaalgatuslikult ühendust, selgitades nõude aluseks olevaid asjaolusid ning esitades kostjale ka tõendid. Kostja jäi passiivseks ega vastanud hageja esindajale. Kostja võttis hageja esindajaga ühendust 16.11.2022, s.o pärast asja üleandmist hagimenetlusse, ning hageja esindaja edastas nõude aluseks olevate asjaolude põhjenduse koos tõenditega kostjale uuesti. Kostja tasus 17.11.2022 omaalgatuslikult 30 eurot põhinõude katteks ning vaidles vastu ülejäänud kuludele. Hageja nõue koosnes ka sissenõudmiskulust, millele kostja samuti vastu vaidles. Lähtudes tarbijast kostja huvidest ning menetlusökonoomilistest kaalutlustest, on hageja vastavast nõudest loobunud. Seetõttu on väärad ka kostja väited selle kohta, et ta rahuldas hagimenetluse alguse järgselt täielikult hageja nõude, mille tõttu ei olnud hagejal põhjust kohtusse pöörduda ning menetlust jätkata. 7.
3. Kostja oli teadlik, et asja menetlemine jätkub hagimenetluses, kui ta on rahuldanud üksnes põhinõude. Kostja poolt põhinõude tasumise tagajärjeks ei saa olla see, et hageja peab tasuma võlgniku tõttu tekkinud kulud. Lisaks ei ole esitatud faktiliste asjaolude kohaselt võimalik jõuda järeldusele, et hageja on menetlust alustanud põhjendamatult ning tahtlikult või raske hooletuse tõttu, millele viitab kostja. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada asi kohtuvaidluseta, kuid kostja jäi kohtueelselt passiivseks ning maksekäsu kiirmenetluse etapis vastas kostja hageja esindajale alles pärast asja üleandmist hagimenetlusse. Ka siis rahuldas kostja üksnes põhinõude, mistõttu ei olnud mingit võimalust lahendada asja ilma hagimenetluseta.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. 25.01.2023 esitas hageja ringkonnakohtule täiendavad tõendid (hageja 08.11.2022 e-kiri kostjale, pooltevaheline e-kirjavahetus perioodil 16.11.2022 - 22.11.2022). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10.

§ 651

lg 1, koosmõjus §-ga 659, järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus lõpetas tsiviilasja menetluse 4 2-22-142050 seoses hagist loobumisega, samuti menetluskulude jaotuse ja kulude kostjalt väljamõistmise (resolutsiooni p-d 1-3 ja 5), mistõttu on maakohtu määrus vaidlustamata osas (s.o resolutsiooni p 4) jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega ning teha tühistatud osas uus määrus, millega keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Lisaks tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda ning muuta kostjalt väljamõistetavate menetluskulude rahalist suurust. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12.

§ 662

lg-st 3 tulenevalt võtab ringkonnakohus poolte poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid (nimetatud käesoleva määruse p-des 6 ja 9) asja materjalide juurde. 13. Käesoleval juhul on hageja esitanud 02.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 40 euro nõudes. Esitatud avalduse kohaselt koosneb hageja nõue põhinõudest 30 eurot (parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded) ja kõrvalnõudest 10 eurot (s.o sissenõudmiskulud). Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja tsiviilasi anti vastavalt

§ 486lg 1 p-le 1 üle Harju Maakohtule asja hagimenetluses menetlemiseks.

Harju Maakohus andis 17.11.2022 määrusega vastavalt

§ 487lg-le 1 hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

17.11.2022 tasus kostja põhinõude katteks 30 eurot. Hageja teavitas sellest kohut ning märkis ka, et loobub seetõttu sissenõudmiskuludest. 14. Maakohus lõpetas seejärel vaidlustatud määrusega asja menetluse seoses hagist loobumisega. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks peab hagi olema eelnevalt kohtu poolt menetlusse võetud. Maakohus ei ole hageja hagi alusel hagimenetlust algatanud ning hageja ei ole esitanud vastavalt

§ 487lg-le 1 nõuetekohast hagiavaldust.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 487

lg 3 alusel, mis sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Alternatiivselt on käesoleval juhul võimalik hagi menetlusse võtmisest keelduda ka

§ 371

lg 2 p 2 alusel, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on tasunud hageja põhinõude summas 30 eurot ning sissenõudmiskuludest summas 10 eurot on hageja loobunud. Kui kostja on oma kohustused hageja ees täitnud, puudub hagejal nõue, mida kohus saaks menetlusse võtta (vt ka kohtupraktika analoogsetes tsiviilasjades Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-121851, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-143757, p 11, 12; Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-124468). 15. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ainuüksi asjaolu, et maakohus ei andnud kostjale võimalust menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas seisukoha esitamiseks, ei anna käesoleval juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kostja on saanud oma sellekohased vastuväited esitada määruskaebuses. 5 2-22-142050 16. Ka ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Praegusel juhul tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestada, et kostja tasus hageja põhinõude 30 eurot pärast maksekäsu kiirmenetlust, asja hagimenetlusse üleandmist ja enne nõuetekohase hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist. 17.

§ 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud norme nende koostoimes tõlgendada selliselt, et võlgnik kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

§-s 484² ette nähtud ulatuses ka juhul, kui ta tasub võla pärast tsiviilasja hagimenetluses menetlemiseks üleandmist vastavalt

§ 486

lg 1 p-le 1, kuid enne nõuetekohase hagiavalduse esitamist ja selle menetlusse võtmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-115991).

1. Käesoleval juhul jättis hageja nõuetekohase hagi kohtule esitamata pärast kostja poolt põhinõude tasumist, s.t hageja loobus hagi esitamisest olukorras, kus kostja esialgu nõudele vastu vaidles (vastuväite kohaselt ei olnud kostja kohustusest teadlik ja seetõttu oli nõue kostja hinnangul õigusvastane ja tõendamata), kuid pärast asja hagimenetlusse üleandmist siiski nõude osaliselt rahuldas. Kostja pidi võla tasumise ajal olema kohtumenetluse jätkumisest teadlik, sest talle oli kätte toimetatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, milles avaldaja taotles võlgniku vastuväite korral avalduse üleandmist menetlemiseks Harju Maakohtule.
2. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda, kuid seda mitte täies ulatuses. Ringkonnakohus arvestab, et hageja loobus 29.11.2022 kogu nõudest, s.o pärast kostja poolt 30 euro tasumist loobus hageja sissenõudmiskulude 10 euro nõudest. 10 euro ulatuses nõudest loobumine ei olnud tingitud kostja käitumisest. Seega peab ringkonnakohus

§ 168

lg 5 ja § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta menetluskulud 75 % (30 eurot moodustab 75 % hageja nõudest) ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. Riigikohus on

§ 168

lg-te 4 ja 5 kohaldamise osas selgitanud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (Riigikohtu 10.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika). 20. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et menetluskulud saaks

§ 168lg 6 alusel jätta hageja kanda.

Ringkonnakohus märgib, et üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta

§ 168

lg 6 alusel hageja kanda (Riigikohtu 11.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13, p 10). Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja on hageja avalduse kohe õigeks võtnud. Lisaks ei ole kostja hageja nõuet täies ulatuses rahuldanud. Nimelt on hageja vastuses määruskaebusele selgitanud – ja on 25.01.2023 esitanud ka vastavad tõendid selle kohta –, et hageja esindaja võttis kostjaga 08.11.2022 omaalgatuslikult ühendust, selgitades nõude aluseks olevaid 6 2-22-142050 asjaolusid ning esitades kostjale tõendid. 08.11.2022 e-kirjast ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjale selgitatud, et leppetrahvid väljastati kostjale kuupäevadel 05.05.2021 ja 05.05.2022, kui leppetrahvinõuded asetati kostja sõiduki registreerimisnumbriga 008BGM esiklaasile kojamehe vahele vahetult pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist. Hageja on vastava e-kirja manusesse lisanud leppetrahvinõuete koopiad koos fotodega sõidukist. Leppetrahvinõuete koopiatelt nähtub trahvi tegemise aeg ja kellaaeg ning parkimisala nimetus. Lisaks on lisatud fotodelt sõiduk registreerimisnumbriga 008BGM selgesti tuvastatav. Kostja hageja 08.11.2022 e-kirjale ei vastanud, kuid võttis hagejaga ühendust 16.11.2022, misjärel selgitas hageja kostjale uuesti nõude aluseks olevaid asjaolusid. Alles seejärel tasus kostja 17.11.2022 võlgnevuse katteks 30 eurot. Seega ei tasunud kostja hageja nõuet 30 eurot koheselt pärast seda, kui hageja selgitas 08.11.2022 talle nõude aluseks olevaid asjaolusid ning esitas ka nõude aluseks olevad tõendid. Eeltooduga on ümber lükatud kostja väide, et ta tasus parkimistrahvid summas 30 eurot viivitamatult pärast seda, kui hageja vastavad andmed kostjale esitas. Ringkonnakohus märgib ka, et kohus andis kostjale tähtaja hageja 25.01.2023 esitatud tõendite kohta seisukoha esitamiseks, kuid kostja hageja 08.11.2022 e-kirja osas sisulisi vastuväiteid ei esitanud. 21. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162

lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praeguses asjas selliseid erandlikke asjaolusid. Hageja nõude suurus ega selle proportsioon menetluskulude suurusega võrreldes selliseks asjaoluks ei ole. 22. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, muudab ringkonnakohus vastavalt ka maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (

§ 174lg 5).

75 % hageja nõutud menetluskuludest (s.o 85 eurot) moodustab 63,75 eurot. Kuna maakohus on poole hageja tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot, tagastanud ja vastavas osas on maakohtu määrus ka jõustunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 31,25 eurot (63,75-32,50). 23. Arvestades, et hagimenetlus ei ole veel alanud ning pooled ei ole hagimenetluses toiminguid teinud, siis määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid ei hüvitata, st need jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 4842

). Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 7