← Eesti

2-22-10974/10

Obsah (4)§ 100§ 101§ 164§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06.02.2023 Tallinna kohtuumaja Tsiviilasja number 2-22-10974 T

§-i 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§-i 8 lg 2 kohaselt on leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik. 3.2. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas

§-i 4034 sätestatud põhimõttega, on hageja teostanud laenutaotluse ning kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on Kostjale jõukohane Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut

§ 100mõttes.

Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis

§ 100

loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on

§ 101

lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldivõi koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 3.7.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 3.8.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 4

(2)2-22-10974 Hageja on tasunud menetluses lõivu 840 €, esindaja kulud on 192 € (ilma käibemaksuta, arvestusega 96 € tunnis ilma käibemaksuta), mis hõlmab endas: 1) dokumentidega tutvumine ja nende analüüs – 40 minutit; 2) hagi koostamine – 1 tund 20 minutit Hageja kinnitab, et kõik tema kulud on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus 9884,49 eurot, millest põhivõlgnevus on 6054,50 eurot, intressid 713,62 eurot, hagiavalduse esitamise päevaseisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 085,37 eurot, laenu haldamisega seotud kulud kokku 31 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised arvestatuna 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 29.07.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud, milleks on riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja tasu 192 eurot 1 tunni ja 20 minuti eest on kooskõlas asja mahuga. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Ts

MS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik 5

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.