lg 1 p-des 2, 5, 6 ja lg 2 p-des 2, 4 ning
-1 lg 2-1 ja selle alapunktides 1, 2, 3 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) teavitama oma viibimiskoha järgset kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast 7 (seitsme) päeva jooksul alates vanglast vabanemisest; 2) viivitamatult teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskoha muutmisest; 3) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma viibimiskohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa viibimis- või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 8) mitte tarvitama alkoholi; 9) otsima endale töökoha hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas. Välja mõista Pavel Frolovilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 70 (seitsekümmend ) eurot 80 senti riigituludesse. Menetluskulu 70,80 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 23,60 eurot) 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700020505 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-19-742). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub menetluskulu täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 18.04.2019 otsusega tunnistati Pavel Frolov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati P. Frolovile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvatakse alates 27.08.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. P. Frolov on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS § 76 lg-s 4 sätestatud üheaastane tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud
S § 76 lg-s 4 sätestatud formaalsed eeldused P. Frolovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning prokuröri, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et P. Frolovi pole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuid karistusaja lõppemisel tuleb tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. P. Frolovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks hädavajalikuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Nimelt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral allutatakse süüdimõistetu
lg 5 alusel katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, mille lõike 1 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas ning täitma teisi elukoha olemasolu eeldavaid kontrollnõudeid. Kindla elukoha puudumisel pole võimalik süüdimõistetule
Tartu Vangla iseloomustuses on P. Frolovil vabanemisjärgse elukoha olemasolu kohta info vastuoluline. Kinnipeetava iseloomustuse esimesel leheküljel on P. Frolovi vabanemisjärgse elukohana märgitud xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ent kinnipeetava iseloomustuse teisel leheküljel on lisateabe all märgitud, et P. Frolovil vabanemisjärgne elukoht puudub, kuna xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx aadressil elav õde ei soovi 3
P. Frolov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Järgnevalt otsustab kohus, kas P. Frolovi suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
-1 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule muuhulgas siis, kui isikut on 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
MS §-s 426-1 on sätestatud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 87-1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt P. Frolovil distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistuse kandmise ajal on ta osalenud vangla majandustöödel (töötab ka käesoleval ajal), omandanud riigikeele A1- ja A2-tasemel, lõpetanud puhastusteeninduse eriala. P. Frolovile on planeeritud sotsiaalprogrammid „Uus Suund,“ „Viha juhtimine ja „Eluviisitreening“, kuid programmid on läbi viimata, kuna vanglal puudub võimekus sotsiaalprogramme läbi viia vene keeles. P. Frolovil vabanedes kindel elu- ja töökoht puudub. P. Frolovi lähivõrgustikku kuuluvad tema neli last, kelle kasvatamises ta ei osale, ja õde. Vangla andmetel on 15.11.2022 seisuga P. Frolovil vabanemisfondis 1030 eurot ja tasumata rahalisi nõudeid on 3652 eurot. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla P. Frolovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. P. Frolovi isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on P. Frolovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevalt on P. Frolovi karistatud
paikneb
lg 1 järgi ning karistati 2-aastase vangistusega, mille kandmiselt P.Frolov vabanes karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Seega esinevad P. Frolovi puhul
-1 lg 1 p-des 1 (käesoleval juhul nii esimene kui ka teine alternatiiv) ja 2 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alused. P. Frolov vabanes vanglast 2018. aasta jaanuari algul pärast karistuse ära kandmist. Seejärel pani P. Frolov 19.08.2018 toime uue analoogilise kuriteo – vägistas oma tuttava naisterahva, millise teo eest P. Frolov käesoleval ajal vanglakaristust kannab. Selline P. Frolovi käitumine annab alust järelduseks, et süüdimõistetu ei teinud vanglakaristusest mingeid järeldusi ning karistus ei täitnud oma eesmärki – ei mõjutanud S. Frolovi uue kuriteo toimepanemisest hoiduma. Arvestades P. Frolovi kalduvust panna toime seksuaalkuritegusid, esineb suur oht, et ta võib sarnaseid kuritegusid vabaduses toime panna ka edaspidi. Vangla iseloomustuse kohaselt vangistusele eelnenud 1,5 kuu jooksul tarvitas P. Frolov tihti alkoholi ja suures koguses. P. Frolovi sõnul oli ta enne seda aastaid
ke. Samas on nii käesolev kui ka eelmine seksuaalkuritegu toime pandud alkoholijoobes. Kohtuistungil süüdimõistetu selgitas, et pikka aega ( 10 aastat) ta alkoholi üldse ei tarbinud, kuid kuritegude toimepanemise ajal oli veidi joonud. Nõustudes vangla iseloomustuses tooduga ka kohus leiab, et P.Frolovi puhul esineb alkoholi tarvitamisega seotud ohutegur. Kuritegude toimepanemine just alkoholi tarvitanuna annab alust järeldusele, et alkoholi tarvitades ei suuda P. Frolov oma käitumist kontrollida. Alkoholi tarvitamine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Positiivselt iseloomustab P. Frolovi distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel osalemine, riigikeele õppimine ja eriala omandamine. Ent kohtu hinnangul vaatamata vanglas toimunud sekkumistele tuleb P. Frolovi puhul pidada märkimisväärselt suureks uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seda just asjaolu tõttu, et P. Frolov peale eelmise vanglakaristuse lõpuni kandmist asus vabaduses alkoholi tarvitama ja pani toime uue seksuaalkuriteo. Seda vaatamata asjaolule, et vangla iseloomustuse kohaselt läbis P.Frolov eelmise vangistuse ajal seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Arvestades asjaolusid, et P. Frolovi puhul esineb suur uute kuritegude toimepanemise oht, on tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja vajalik. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik abistada ja nõustada süüdimõistetut ning osutada sotsiaalset kohanemist soodustatavat abi. Süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku koostöös on võimalik vähendada uute kuritegude toimepanemise riski märgatavalt. Nagu kohus juba eespool tuvastas, puudub P. Frolovil vabanedes kindel elukoht. Ent kindla elukoha puudumine ei välista P. Frolovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Alates 1.10.2022 kehtivas
§-s 87-1 lg 2-1 on sätestatud, et kui isikul puudub käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punkti 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada teda teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isikule käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ning ta on kohustatud: 1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma 5
Frolovi vanglast vabanemise järgselt kohustada teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Lisaks peab süüdimõistetu karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täitma
lg 1 p-des 2, 5 ja 6 ning
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks otstarbekas talle käitumiskontrolli ajaks määrata
lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud lisakohustusi nagu vangla iseloomustuses on ettepanek tehtud. Kuna üheks riskiteguriks süüdimõistetu puhul on tema kalduvus alkoholiga liialda, on asjakohane kohustus alkoholi mitte tarvitada. Süüdimõistetul kindla töökoha puudumise tõttu on asjakohane kohustus leida endale töökoht või võtta end arvele Töötukassas. Tööga hõivatus vähendab süüdimõistetu võimalusi kasutada oma aega alkoholi tarvitamiseks, mis vähendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tartu Vangla ei ole teinud ettepanekut karistusjärgse käitumiskontrolli tähtaja osas. Oma arvamust käitumiskontrolli tähtaja osas ei avaldanud kohtuistungil ka prokurör. Kohus peab põhjendatuks määrata P. Frolovile karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 6 aastat. Selliselt poleks see käesoleval juhul oluliselt pikem kui vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral. Kuna süüdimõistetu kohtuistungil avaldas, et on nõus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral alluma kuue kuu jooksul käitumiskontrollile, on alust arvata, et ta ka ise ei pea sellise pikkusega käitumiskontrolli endale liigselt koormavaks.
-1 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Peale selle juhib kohus süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise korral võidakse süüdimõistetu võtta ka kriminaalvastutusele (
MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 70,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus võimalikuks määrata menetluskulu tasumise ositi. Kuna menetluskulu pole eriti suur, puudub vajadus määrata tasumiseks väga pikka tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.