Obsah (8)

§ 121§ 151§ 152§ 2§ 62§ 233§ 158§ 108

3-18-477 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-18-477 15. aprill 2020, Jõhvi Ülle Poll

) § 151 lg 2 p-le 1, kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. 6.1.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Õiguskirjanduse kohaselt puudub halduskohtul võimalus tühistada toiminguid.1 Kaebaja taotleb kohtult liidetud haldusasjas muu hulgas Viru Vangla 16.09.2013 vastuse nr 6-10/30885, Viru Vangla 9.02 2015 vastuse nr 6-10/2594-2 ja Viru Vangla 06.11.2017 vastuse nr 6-10/30295-2 kui haldusaktide tühistamist. Nähtuvalt Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.12.2017 otsuse p-st 19.2 haldusasjas nr 3-13-2425, Riigikohtu Halduskolleegiumi 7.12.2009 otsusest haldusasjas 3-3-1-5-09 ja Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.10.2002 otsusest haldusasjas 3-4-1-5-02 on vanglate keelduvaid otsuseid juurdepääsu võimaldamiseks internetis olevatele veebilehekülgedele loetud toiminguteks, mitte haldusaktideks. Sellest tulenevalt on Viru Vangla 16.09.2013 vastus nr 6-10/30885, Viru Vangla 9.02 2015 vastus nr 6-10/2594-2 ja Viru Vangla 06.11.2017 vastus nr 6-10/30295-2, millega keelduti juurdepääsu tagamisest Riigikohtu veebilehele ja veebilehele Ametlikud Teadaanded, toimingud, mitte haldusaktid. 6.2. Eelnevalt arvestades ei ole tühistamisnõuete esitamine Viru Vangla 16.09.2013 vastuse nr 6-10/30885, Viru Vangla 9.02 2015 vastuse nr 6-10/2594-2 ja Viru Vangla 06.11.2017 vastuse nr 6-10/30295-2 peale lubatud. 6.3. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja kohustamisnõuete sisuline läbivaatamine on võimalik ilma tühistamisnõueteta, kuna kohustamisnõuete rahuldamist ei takista antud juhul haldusaktide õiguslik jõud. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisab kohustamisnõude esitamisest.2 Kohustamisnõude läbivaatamise raames hindab kohus ka keelduvate vastuste õiguspärasust.3 6.4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 151lg 2 p-st 1, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja tühistamisnõuded.

7.

§ 152

lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk

1. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk
2. 3 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk
3. 1 2 6 3-18-477 7.
4. Haldusaja materjalide kohaselt taotles kaebaja 6.03.2018 esitatud kaebuses muu hulgas kogu Riigikohtu veebilehele juurdepääsu võimaldamist. Kaebaja ei ole täpsustanud ei kaebuses ega hiljem kohtule esitatud menetlusdokumentides, et tema kohustamisnõude ese kogu Riigikohtu veebilehele juurdepääsu tagamise osas ei hõlma juurdepääsu Riigikohtu veebilehel olevatele Euroopa Liidu direktiividele, aga samuti juurdepääsu Riigikohtu lahenditele, kuigi kaebusest on võimalik aru saada, et Riigikohtu lahenditele juurdepääs on kaebajale tagatud. Järelikult, selguse huvides ja lähtudes

§ 2

lg-test 3 ja 4, aga samuti § 41 lg-st 1, peab kohus tõlgendama kaebust, mis on esitatud juurdepääsu tagamiseks kogu Riigikohtu veebilehele (sh ka Euroopa Liidu direktiividele). Kohus selgitab, et Riigikohtu Halduskolleegiumi jättis 15.12.2017 otsusega asjas 3-13-2425 Euroopa Liidu direktiividele juurdepääsu osas kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Seega Riigikohtu veebilehe kaudu juurdepääsu Euroopa Liidu direktiividele võimaldamise osas on olemas jõustunud Riigikohtu otsus. Sellest tulenevalt, Riigikohtu veebilehe kaudu juurdepääsu Euroopa Liidu direktiividele võimaldamise osas esineb vastavalt

§ 152lg 1 p-le 1 menetluse lõpetamise alus.

7.2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 152

lg 1 p-st 1, lõpetab kohus menetluse kohustamisnõude osas, seoses Riigikohtu veebilehe kaudu Euroopa Liidu direktiividele juurdepääsu tagamisega. II 8. Kaebaja taotles 24.10.2019 kohtule esitatud avalduses Justiitsministeeriumi Registri ja Infokeskuselt seisukoha väljanõudmist küsimuses, kas vaidlusalustele veebilehtedele on võimalik tagada juurdepääs ilma täiendavaid kulutusi tegemata. Kohus on seisukohal, et tegemist on kaebaja poolt esitatud taotlusega täiendava tõendi kogumiseks. Kohus märgib, et kaebaja taotletav informatsiooni välja nõudmine oleks küll asjakohane ja omaks tõenduslikku väärtust, kuid ei ole arvestades muid kohtu kasutuses olevaid tõendeid, ilmtingimata vajalik kaebaja poolt nimetatud asjaolu tõendamiseks ja lõppkokkuvõttes asja õigeks lahendamiseks (

§ 62lg 2).

Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebaja taotluse täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.

1. Kohus selgitab täiendavalt, et kaasatud haldusorgan on esitatud seisukohas korduvalt viidanud Justiitsministeeriumi 20.11.2017 vastusele nr 13-3/6706-
2. Nimetatud vastus oli esitatud kassatsiooni menetluses Riigikohtule, kuid Riigikohus ei võtnud seisukohta nimetatud vastuse kui tõendi asja materjalide juurde võtmise osas. Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi 20.11.2017 vastust nr 13-3/67067 saab pidada tõenduslikku väärtust omavaks dokumendiks. Puuduvad ka alused selle vastuse haldusasja materjalide juurde võtmata jätmiseks. Sellest tulenevalt, võtab kohus haldusasja materjalide juurde tõendina Justiitsministeeriumi 20.11.2017 vastuse nr 13-3/6706-
3. III 10.

§ 233

lg 1 sätestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.12.2017 otsuses (haldusasi nr 3-13-2425) tuvastati, et Riigikohtu veebileheküljel olemasolev info (v. a kohtulahendid) ja kogu veebilehte Ametlikud Teadaanded ei ole võimalik kvalifitseerida VangS § 311 lg-s 1 sätestatud tähenduses lubatud veebikeskkonnas informatsiooni allikateks. Ühtlasi nõustus Riigikohus ringkonnakohtuga, et VangS §-s 311 kehtestatud piirangu, mis ei luba kaebajal tutvuda täies mahus Riigikohtu veebilehel olemasoleva informatsiooniga ja ligi pääseda veebilehele Ametlikud Teadaanded, legitiimseks eesmärgiks on välistada internetist sellise teabe hankimist, mis võib ohustada 7 3-18-477 vangla julgeolekut ning ühiskonna turvalisust väljaspool vanglat. Ühtlasi leidis Riigikohus, et vaidlusaluste veebilehtedele juurdepääsuõiguse andmisest keelamine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend. Riigikohus kohustas halduskohut välja selgitama, millised konkreetsed julgeoleku- ja turvariskid kaasnevad riigile kinnipeetavatele juurdepääsu andmisega Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele, kus on avalikustatud Riigikohtu kodukord, kohtunike eetikakoodeks, distsiplinaarkolleegiumi otsused ja menetlustaotluste lahendamise tulemused, ning veebilehele Ametlikud Teadaanded, aga samuti kindlaks tegema, kui suured on ressursikulud nende riskide maandamiseks ning ära näitama keelatud toimingud, mida kinnipeetavatel on võimalus vaidlusalustel veebilehtedel teha. Nende tõendite põhjal tuleb halduskohtul uuesti hinnata, kas VangS §-s 311 sätestatud piirang on põhiseaduspärane. Sellest tulenevalt arvestab kohus eelpoolnimetatud Riigikohtu seisukohtadega ja juhistega haldusasja sisulisel läbivaatamisel.

1. Julgeoleku- ja turvariskid 11.
2. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan väitsid, et juurdepääsu võimaldamisega esineb risk, et kinnipeetavad hakkavad pidama elektroonilist suhtlemist ja külastama veebilehti, mis ei ole lubatud. Veebilehtede sisu on ajas muutuv ja nendele võib lisanduda funktsioone, mis võimaldavad kontrollimatut keelatud vanglavälist suhtlust. Veebilehtedel sisalduvad funktsioonid võivad luua võimaluse edastada vanglast väljapoole teateid. Kaebaja väitis, et teiste veebilehtede külastamine ja elektroonilise suhtlemine on välistatud, kui veebilehtedele pannakse vajalikud blokeeringud, nagu on tehtud varem. Riigikohtu veebilehelt on võimalik edasi minna Facebook´i ning YouTube´i veebilehtedele, millele on loodud hüperlingid. Riigikohtu veebilehel on olemas ka teabenõude esitamise võimalus. Samuti on veebilehel Ametlikud Teadaanded olemas lingid teistele veebilehtedele üleminekuks. Esineb oht, et sõnumi edastamiseks hakatakse väljaspoolt vanglat muutma alamlehekülgede sisu. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani poolt riskide kaardistamisega. 11.
3. Kaebaja arvas, et need riskid on maandatavad vajalike blokeeringutega nagu on seni efektiivselt tehtud lubatud veebilehtedel. Kohus nõustub kaebajaga, et eelpoolnimetatud julgeoleku- ja turvariske on võimalik maandada riigi poolt loodud ja riigi vastutusalas (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) olevatel veebilehtedel. Kinnitamist ei leidnud asjaolu, et seni lubatud veebilehtede kasutamise osas kehtestatud piirangud ei olnud tõhusad. Samuti ei leidnud kinnitamist asjaolu, et interneti kasutamise ajal hakkasid kinnipeetavad muutma veebilehtede sisu jne. 11.
4. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, peab kohus tõendatuks, et Riigikohtu veebilehele juurdepääsu võimaldamisega esinevad julgeoleku- ja turvariskid, kuid need on siiski maandatavad vajalike blokeeringutega ja vahetu füüsilise järelevalvega. 11.
5. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan väitsid, et juurdepääsu võimaldamine veebilehele Ametlikud Teadaanded tooks endaga kaasa täiendavaid julgeoleku- ja turvariske. Kinnipeetavad võivad ligi pääseda kaaskinnipeetava kohta avaldatud infole, mis võib seada ohtu mõne kinnipeetava julgeoleku (nt võlasuhted, väljapressimised jms). Kohus peab neid väiteid põhjendatuks. Sama oht võib tekkida ka näiteks kinnistusraamatule ligipääsuga (mh on sealt võimalik saada infot ka ametnike kinnisvara kohta ja ametnikke selle kaudu šantažeerida). Halduskohus märgib vaid, et käesolevaks ajaks on muutunud kinnistusraamatule ligipääs. Kodanikuna sisenemine võimaldab tasuta kinnistusdokumentidega tutvuda, dokumentidega tutvumiseks volitamist, digiteerimise teenuse tellimist ning tasu eest kinnistute andmete 8 3-18-477 vaatamist (üksikpäring pangalingi kaudu). Teenuse kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamine ID-kaardi või pangalingi kaudu. Kinnistusregistriosade detailandmeid saab näha vaid vastavalt teenuse hinnakirjale. Seega praegu saavad tasuta registriosa andmetega tutvuda: kinnisasja omanik; kinnisasja omaniku seadusjärgne esindaja ja eestkostja ja kinnisasjaga seotud korteriomandite omanikud ja korteriühistu esindaja.
6. Riskide maandamise kulud 12.
7. Kaasatud haldusorgan väitis, et interneti kasutamist välistava keelu vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle otsustamisel ei oleks õige lähtuda vaid kahe veebilehe, s.o Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete veebilehtede jälgimisega kaasnevatest kuludest. Kaebaja arvas, kuivõrd kinnipeetaval on piiratud juurdepääs internetile selleks kohandatud arvutites vanglateenistuse järelevalve all, siis on ametivõimud kinnipeetavate arvutikasutuseks vajalikud korraldused juba teinud ja sellega seotud kulud kandnud. Analoogselt Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehtedele juurdepääsu võimaldamisega ei kaasne Riigikohtu ja Ametlikute Teadaannete veebilehtedele juurdepääsu lubamisega täiendavaid kulusid. Juurdepääs oli võimaldatud
8. aastal ja sellega ei kaasnenud lisakulusid. 12.
9. Kohus tegi kindlaks, et Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehed on põhimõtteliselt võrreldavad Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete veebilehtedega (veebilehed on riigi haldamisel, on lingid teisele veebilehtedele ja võimalused elektrooniliste teabenõuete esitamiseks).4 Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehtedele juurdepääsu tagamise üle otsustamisel ei leidnud kinnitamist asjaolu, et sellega kaasnevad suured kulud. Nimelt, vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) menetluse käigus ei leidnud kinnitamist, et nendele veebilehtedele juurdepääsu võimaldamisel kaasneksid otsesed kulud. Seaduse eelnõu menetluse käigus ei ole Justiitsministeerium selle kohta vastuväidet esitanud. VangS muutmise seadus jõustus 01.08.
10. Kaasatud haldusorgan 6.12.2019 vastuses nr 13-3/68301 viitas küll varasemalt esitatud vastusele (20.11.2018 kirjas 3-13/6706-7, tl. 110, toimik asjas 3-13-2425), milles on välja toodud täiendavate veebilehtedele juurdepääsu tagamisega kaasnevad muudatused vanglates ja tekkivad kulud, kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis võiksid kinnitada, et Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehtedele piiratud juurdepääsu võimaldamise näitel oleks ka vaidlusalusele kahele veebilehele piiratud juurdepääsu võimaldamisega kasvavad märkimisväärselt julgeoleku riskide maandamise kulud. Hinnates kõik tõendeid kogumis, ei pea kohus tõendatuks asjaolu, et seni lubatud veebilehtedele veel kahe veebilehele piiratud juurdepääsu lisamisel kaasneksid julgeoleku riskide maandamiseks suured rahalised kulutused. 12.
11. Kohus märgib täiendavalt, et ei välista olukorda, kus lähitulevikus hakatakse taotlema uusi juurdepääse teistele veebilehtedele, mis sisaldavad mingil määral õigusteavet, mistõttu suureneb nende veebilehtede üle pideva järelevalve vajadus, mis omakorda toob endaga kaasa järelevalvega ja riskide maandamisega seotud kulude tõusu, mida mainis kaasatud haldusorgan 20.11.2018 vastuses 3-13/6706-
12. IV 4 https://www.oiguskantsler.ee/ https://www.riigikogu.ee/ https://www.riigikohus.ee/ https://www.ametlikudteadaanded.ee/ 9 3-18-477
13. Hetkel kehtiva VangS § 311 kohaselt kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.
14. PS § 44 sätestab, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
15. EIK selgitas asjas Kalda vs. Eesti, et vangistus tähendab paratamatult mitmeid piiranguid kinnipeetavate suhtlusele välismaailmaga, sealhulgas teabe saamisele. EIK leidis, et EIÕK art10 ei saa tõlgendada selliselt, et see kehtestab üldise kohustuse pakkuda kinnipeetavatele juurdepääsu internetile või konkreetsele internetilehele. Kuid samas leidis EIK, et kohtuasja asjaolude valguses ja kuna Eesti õiguse alusel on juurdepääs teatud veebilehtedele, mis sisaldavad õigusteavet, lubatud, siis juurdepääsu piiramine teistele veebilehtedele, mis samuti sisaldavad õigusteavet, riivab teabe saamise õigust.
16. Sellest tulenevalt riivab VangS § 311 kaebaja PS §-s 44 sätestatut subjektiivset õigust üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooni saamisele (sh ka õigust külastada interneti kaudu Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete veebilehti). Eelnevast nähtub, et kehtiv VangS § 311 takistab kaebaja kohustamisnõude rahuldamist. Seega, tegemist on asjassepuutuva normiga (otsustava tähendusega norm). Samas leiab kohus, et kaebaja poolt taotletava juurdepääsu veebilehtedele ei ole võimalik lubada (rahuldada kohustamisnõuet), kui tõlgendada VangS § 311 põhiseaduskomfortselt. Seega vajab VangS § 311 põhiseaduspärasuse kontrolli. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et VangS § 311 oleks formaalselt põhiseadusvastane, piirdub kohus VangS § 311 osas materiaalse põhiseaduspärasuse kontrolliga. 17.

§ 158

lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Riive mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.5

1. Varasemas menetluses on kõrgemate kohtute poolt tuvastatud, et kehtiva VangS § 311 , mis piirab juurdepääsu Riigikohtu ja Ametlike Teadaannete veebilehtedele, legitiimseks eesmärgiks on välistada internetist sellise teabe hankimist, mis võib ohustada vangla julgeolekut ning ühiskonna turvalisust väljaspool vanglat. Kohus leiab, et VangS §-s 311 sätestatud interneti kasutamise piirangu legitiimseks eesmärgiks saab lisaks eelpoolnimetatule pidada kinnipeetava elektroonilise suhtlemise välistamist. 5 RKPJKo 3-4-1-1-02, p
2. 10 3-18-477
3. Sobivus Riigikohus on leidnud, et juurdepääsu tagamisest keeldumine vaidlusalustele veebilehtedele on selle legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv meede. Halduskohus leiab, et kuigi Riigikohus võttis seisukoha meetme sobivuse osas vaid piirangutes, mis puudutasid Riigikohtu veebilehe alamlehekülge osas, kus on avalikustatud Riigikohtu kodukord, kohtunike eetikakoodeks, distsiplinaarkolleegiumi otsused ja menetlustaotluste lahendamise tulemused, kuid hetkel on vaidluse all kogu veebilehele juurdepääsu tagamine, on see endiselt sobiv meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks.
4. Vajalikkus 20.
5. Kohus tegi kindlaks, et kinnipeetavatele interneti kaudu Riigikohtu ja Ametlikud Teadaanded veebilehekülgedele juurdepääsu võimaldamisel kaasneksid julgeoleku- ja turvariskid. Nimelt, Riigikohtu veebilehelt on võimalik edasi minna Facebook´i ning YouTube´i veebilehtedele, millele on loodud hüperlingid. Riigikohtu veebilehel on olemas ka teabenõude esitamise võimalus. Samuti on veebilehel Ametlikud Teadaanded olemas lingid teistele veebilehtedele üleminekuks. Esineb oht, et sõnumi edastamiseks hakatakse väljaspoolt vanglat muutma alamlehekülgede sisu. Lisaks eelpoolnimetatule juurdepääsu võimaldamine veebilehele Ametlikud Teadaanded tooks endaga kaasa ohtu mõne kinnipeetava või vanglaametniku julgeolekule. Kohus leidis, et Riigikohtu veebilehe külastamisega seotud riskid on maandatavad vajalike blokeeringutega ja vahetu järelevalvega. Riigil on võimalus sarnaselt seni lubatud veebilehtedega (Riigikogu, Õiguskantsler, Riigi Teataja jne) panna vajalikud blokeeringud paika, et piirata kinnipeetavate poolt vanglavälist suhtlemist ja muudele veebilehtedele üleminekut. Abiks on ka interneti kasutamise ajal vanglaametnike poolt korraldatav järelevalve. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et siiski puudub tõhus meede, mis maandaks julgeolekuga seotud riske täielikult. Kohus võtab arvesse asjaolu, et viimasel ajal on küberkuritegevus väga arenenud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teatud IT-alaste oskuste olemasolu korral saab internetiga ühendatud arvutil ka kehtestatud blokeeringust üle minna, eriti juhul, kui juurdepääs on võimaldatud mitmetele veebilehtedele ja järelevalvet pidav ametnik ei pruugi visuaalselt tuvastada, kas tegemist on lubatud veebilehega või mitte. 20.
6. Vajalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada sellega, kuivõrd leebema abivahendi rakendamine on riigile rahaliselt koormav. Riigilt ei saa nõuda alternatiivset vahendit, mille tagajärjeks oleks talumatult kõrge finantskoormus.6 Kohus tegi kindlaks, et varasemalt lubatud Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehekülgedele juurdepääsu tagamise üle otsustamisel ei leidnud kinnitamist asjaolu, et sellega kaasnevad suured kulud. Nimelt vangistusseaduse muutmise seaduse 680 SE eelnõu menetluse käiku kajastavatel dokumentidel (eelnõu seletuskiri)7 puuduvad viited või märkused selle kohta, et Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehekülgedele juurdepääsu võimaldamisel kaasneksid otsesed kulud. Kaasatud haldusorgan 6.12.2019 vastuses nr 13-3/6830-1 mainis küll, viidates varasemalt esitatud vastusele (20.11.2018 kirjas 3-13/6706-7), et täiendavate veebilehtedele juurdepääsu tagamise tulemusena kaasnevad muudatused põhjustavad riskide maandamise kulude suurendamist, kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis võiksid kinnitada, et kulud on reaalselt ka tõusnud Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehekülgedele juurdepääsu tagamise näitel. Kohus leidis, et 6 https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=16&p=11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8f08bcf8-2b6b-4017-b64c6eea9c00a98c/Vangistusseaduse%20muutmise%20seadus 7 11 3-18-477 analoogselt Riigikogu ja Õiguskantsleri veebilehekülgedele juurdepääsu võimaldamisega juurdepääsu võimaldamine vaidlusalustele veebilehtedele ei tekita riigil suurt finantskoormust. Seega, tuvastatud asjaolude põhjal saab kohus järeldada, et Riigikohtu ja Ametlikud Teadaanded veebilehtedele juurdepääsu tagamise korral ei ole riskide maandamiseks vajalikud kulud suured. 20.
7. Vajalikkuse tuvastamisel lähtutakse muu hulgas seadusandja perspektiivist seaduse vastuvõtmise hetkel.8 Kohtu arvates on põhjendatud ja arvesse võetav vastustajaga ja kaasatud haldusorgani väide, et kulude kaardistamisel, mis läheb võimalike riskide maandamiseks, ei tohi piirduda vaid vaidlusaluste veebilehtede lisamisega. Asjakohane on arvestada ka sellega, et kinnipeetavad võivad hakata taotlema aina rohkem juurdepääsu võimaldamist veebilehtedele, mis sisaldavad mingil määral õigusalast informatsiooni, aga samuti veebilehtedele, mis ei ole riigi haldamisel. Kohus nõustub, et iga järgmise veebilehe lubamisega suureneb turvalisuse tagamiseks vajalik ressurss (kumulatiivne efekt). Kohus leiab, et hulgaliselt lubatud veebilehtedele juurdepääsu jälgimine paratamatult toob märkimisväärsed lisakulutused kaasa. Kohus märgib, et EIK asjas Kalda vs. Eesti on ka pidanud veebilehtedele juurdepääsu tagamisel tulevikus võivate kulude teket arvesse võetavaks asjaoluks. Kohus möönab, kuna õigusalase informatsiooniga veebilehti on väga palju ja muid kasuliku informatsiooniga veebilehti on veelgi rohkem, võivad neile juurdepääsu võimaldamise tagajärjel tekkida kaasatud haldusorgani poolt 20.11.2018 kirjas 3-13/6706-7 nimetatud kulud. Kohus rõhutab, et üks asi on maandada riske neljal-kuuel riigile kuuluval veebilehel, aga teine asi, kuid neid veebilehti on sadakond, veebilehed ei ole riigi haldamisel ja pidevalt uuendamisel ning interneti kasutamise soovijate arv on suur. Sellisel juhul on üsna keeruline maandada eelpoolnimetatuid julgeoleku riske isegi suurte investeeringute korral. Lisaks avaks see tee arvututele vaidlustele selle üle, kas üks või teine internetis asuv allikas on käsitatav õigusalase materjalina või mitte. 20.
8. Veebilehele Ametlikud Teadaanded juurdepääsu piiramise osas nõustub kohus kaasatud haldusorganiga, et lisaks ohule kasutada vaidlusaluse veebilehe kaudu keelatud veebilehti esineb ka reaalne oht selles, et pahatahtlikud kinnipeetavad võivad ligi pääseda kaaskinnipeetava kohta avaldatud infole, mis võib omakorda seada ohtu mõne kinnipeetava julgeoleku (nt võlasuhted, väljapressimised jms). Kohus märgib, et neid riske ei ole võimalik maandada teiste leebemate meetmete kasutamisele võtmisega. Seega ei näe kohus ühtki konkreetset meedet, mis tagaks kinnipeetavate poolt Ametlike Teadaannete veebilehe kasutamisest lähtuva ohu teiste isikute julgeoleku ärahoidmise selgelt mõjusamalt, kuid kinnipeetavate õigusi vähem riivavalt kui Ametlike Teadaannete veebilehele juurdepääsu täielik keelamine. 20.
9. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et veebilehtedele Riigikohus ja Ametlikud Teadaanded, juurdepääsu piiramine on vajalik meede.
10. Mõõdukus 21.
11. Kohus märgib, et veebilehtedele juurdepääsu keeld ei piira täielikult kaebaja õigust saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni teisel viisil (nt kirjalik teabenõe). Seega kuigi PS § 44 lg-s 1 sätestatud põhiõigus on reservatsioonita põhiõigus, saab kohtu arvates vanglates interneti kasutamist piirata mitte ainult rangelt teiste põhiseaduslike väärtustest või teiste 8 RKÜKo 3-3-2-1-16, p
12. 12 3-18-477 põhiõigustest lähtudes, vaid ka eeldusel, et seadusega kehtestatud piirangul on legitiimne eesmärk ning piirang on proportsionaalne. Kohtu seisukoha toetab ka EIÕK art 10 lg 2 sisu. 21.
13. Hetkel on kinnipeetavatele, sh kaebajale tagatud juurdepääs Riigikohtu veebilehele osas, mis kajastab jõustunud Riigikohtu lahendeid. Ülejäänud Riigikohtu veebilehel olev informatsioon on küll mingil määral õigusalane, kuid erinevalt kohtulahenditest ei ole kinnipeetavatele õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik. Nimelt, Riigikohtu veebilehel kättesaadavad kohtupraktika analüüsid ja ülevaated on koostatud avalikustatud kohtulahenditest. Seega, sama õigusalane informatsioon on kättesaadav vahetult avalikest kohtulahenditest. Istungi aja, lahendi teatavakstegemise aja, kassatsioonkaebuse ja määruskaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemuse avaldamine on oluline küll kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte tagamiseks (PS § 24 lg 3), kuid ei ole vajalik laiema avaliku sisuga õigusteadlikkuse suurendamiseks. Õiguslane informatsioon puudub üldse Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedel, nagu uudised, Riigikohus (kontaktid, tööpakkumised, ajalugu jne), Eesti kohtusüsteem, kohtunike koolitus, tule praktikale. Õigusalane informatsioon on alamlehekülgedel, nagu kohtuniku amet, õiguslased materjalid, Eesti kohtute eelotsuse taotlused, kaasuskonkurss, õigusemõistmise nädal ja isikuandmete töötlemise teave. Need kõik loetletud Riigikohtu veebilehe alamleheküljed ei sisalda õiguse allikaid. Tegemist on teisejärgulise informatsiooniga, mis ei aita kaebajat tema õiguslikes vaidlustes. Kohus on seisukohal, et igasugusele õigusalasele informatsioonile juurdepääsud veebikeskkonnas ei ole erinevalt õigusallikatest kinnipeetavatele õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalikud. EIK lahenditest, mis puudutavad kinnipeetavate poolt interneti kasutamise temaatikat, on võimalik aru saada, et pelgalt tuginedes kinnipeetava õigusele saada informatsiooni, ei ole juurdepääsu tagamine põhjendatud. Kinnipeetaval peab olema konkreetne vajadus sellise informatsiooni saamise üle.9 Kaebusest ja muudest kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei selgu, milles konkreetselt seisneb tema vajadus ligi pääseda kogu Riigikohtu veebilehele. Kohus leiab, et igaks juhuks juurdepääsu taotlemine ei ole põhjendatud vaid sellega, et kinnipeetavatel peavad olema samad õigused nagu vabaduses viibivatel inimestel. Juhul, kui kaebajal tekib vajadus saada enda kasutusse Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedel olevat informatsiooni, saab ta seda teha, esitades Riigikohtule kirjaliku teabenõude. Eelnevat arvestades leiab kohus, et Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele juurdepääsu puudumine ei riiva intensiivselt kaebaja PS §-s 44 sätestatud õigust, kuna informatsioon ei jää kättesaamatuks. 21.
14. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohaga, et Ametlikes Teadaannetes avaldatakse ainult need teadaanded, mille avaldamise kohustus tuleneb õigusaktist. Seega on vastavast andmekogust andmete väljastamine võimalik teabenõude esitamise korral ka paberil, arvestades AvTS-is sätestatud teabe väljastamise viise, mistõttu ei ole internet ainus Ametlikest Teadaannetest teabe kättesaamise koht. Haldusasja materjalidest ei selgu, mis eesmärgiga vajab kaebaja veebilehelt Ametlikud Teadaanded informatsiooni. Ebausutav on, et kaebajal eluaegse kinnipeetavana oleks ka Ametlikes Teadaannetes avaldatavate andmetega tutvumise korral võimalik asuda teadetest tulenevaid õigusi realiseerima – osaleda ameti- ja kutsekonkurssidel, kasvava metsa raieõiguse või pankrotivara enampakkumistel. Ka ei ole kaebaja isikuks, kes saaks vangistuses viibides tegeleda jahinduse ja kalandusega või keda võiks puudutada keskkonnalubade väljastamine, keskkonnamõju hindamine ning avalikul veekogul liiklemine. Ükski konkreetne Ametlikke Teadaandeid puudutav kaebaja huvi ei nähtu ka kaebusest. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et veebilehele Ametlikud Teadaanded juurdepääsu keelamisega riivatakse vähemintensiivselt EIKo Kalda vs.Eesti, 19.01.2016; Jankovskis vs.Leedu, 17.01.2017; Mehmet Resit Arslan ja Orhan Bingöl vs Türgi, 18.06.
15. 9 13 3-18-477 kaebaja õigust infomatsiooni saamisele. Sellisel juhul juurdepääsu piiramine kolmandate isikute julgeoleku tagamise eesmärgil on kindlalt ülekaalus. Seega, tegemist on mõõduka piiranguga. 21.
16. Kokkuvõttes leiab kohus, et juurdepääsu piirang Riigikohtu kogu veebilehele ja veebilehele Ametlikud Teadaanded on selle eesmärkide saavutamiseks vajalik ja sobiv ning ei piira kaebaja õigust ülemääraselt (ebaproportsionaalselt), ehk nimetatud piirang ei riku kaebaja PS §-s 44 sätetatud õigust informatsiooni saamisele. Järelikult on tegemist põhiseaduspärase õiguse piiranguga.
17. Kuna tegemist on põhiseaduspärase piiranguga, on vastustaja õigustatult jätnud 16.09.2013 vastusega nr 6-10/30885, 9.02 2015 vastusega nr 6-10/2594-2 ja 06.11.2017 vastusega nr 610/30295-2 kaebaja taotlused rahuldamata; keeldunud juurdepääsu võimaldamisest kogu Riigikohtu veebilehele (sh alamlehekülgedele) ja veebilehele Ametlikud Teadaanded. Lisaks märgib kohus, et vastustaja toimingud (keelduvad otsustused) vastavad haldusmenetluse seaduse § 108 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Toimingute sooritamise ajal kehtinud VangS § 31 1 ei võimaldanud vanglal kaaluda vaidlusalustele veebilehtedele juurdepääsu võimaldamist. Vanglal kui haldusorganil puudus volitus jätta taotlusete läbivaatamisel kohaldamata VangS § 31
18. Eelnevat arvestades, ei ole põhjendatud kaebaja etteheited kaalutlusreeglite rikkumiste osas.
19. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohus on öelnud, kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Kohus selgitab, et vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist takistab kehtiv VangS § 311.10 Sellest tulenevalt kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik.
20. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata. V 25.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebus jäi rahuldamata. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole esitanud kohtule taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Otsus jõustus osaliselt Riigikohtu 15.02.2023 otsusega nr 3-18-

1. RESOLUTSIOON
2. Tunnistada vangistusseaduse § 31 1 esimene lause (alates
3. augustist 2019 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele. 10 RKÜKo nr 3-3-1-5-09; RKHKo-d 3-3-1-77-09 ja 3-3-1-13-
4. 14 3-18-477
5. Tunnistada vangistusseaduse § 31 1
6. juulist 2009 kuni
7. juulini 2019 kehtinud redaktsioon põhiseadusvastaseks osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele.
8. Rahuldada Romeo Kalda kassatsioonkaebus
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. mai
11. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
12. aprilli
13. a otsus osas, milles jäeti Romeo Kalda kaebus rahuldamata.
14. Teha asjas uus otsus, millega Romeo Kalda kaebus rahuldada.
15. Kohustada Viru Vanglat hiljemalt
16. märtsiks 2023 võimaldama Romeo Kaldale vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs Riigikohtu veebilehele ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele, arvestades vangistusseaduse § 31 1 teises lauses sätestatud piirangut.
17. Mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 60 eurot.
18. Tagastada kautsjon. Riigikohtu 22.02.2023 määruse nr 3-18-477 resolutsioon: Parandada Riigikohtu üldkogu
19. veebruari
20. a otsuses nr 3-18-477/73 järgmised ebatäpsused: 1) asendada resolutsiooni punktis 4 ja otsuse punktis 94 sõnad „Tallinna“ sõnadega „Tartu“; 2) lisada resolutsiooni punktide 3 ja 5 lõppu sõna „osaliselt“. 15