← Eesti

1-07-10462/56

Obsah (10)§ 306§ 126§ 180§ 183§ 291§ 289§ 63§ 33§ 175§ 179

1-07-10462 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2010.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtukoosseis Kohtunik Ene Muts Rahvakohtunikud Laine Rehkli

§ 306ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada T.B Kar

S § 114 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. Süüdi tunnistada A.E KarS § 114 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning T.B ja A.E karistuse aja algust arvestada alates 23.märtsist 2007. a. T.B ja A.E tõkendid – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 127 lg 1, § 129 lg 1, § 137 lg 1; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista T.B-lt ja A.E-lt solidaarselt 8219 (kaheksa tuhat kakssada üheksateist) krooni ja 20 senti P.K. , isikukood: XXXX , kasuks.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid: puidust lauajupp, villane laudlina, lapp harja otsas, 3 puidukildu, ümarpuidust tokk ja puuoks, nahataolisest materjalist riba, 0,5 l pudel, suitsukonidega 2 konservikarpi, J.K. laibal seljas olnud riided.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendiks olevad pruuni värvi kingad A.E-le ning seejärel vabastada kingad asitõendi staatusest.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista T.B-lt 48 214 (nelikümmend kaheksa tuhat kakssada neliteist) krooni ja 30 senti ning A.E-lt 96 974 (üheksakümmend kuus tuhat üheksasada seitsekümmend neli) krooni ja 50 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Sewdbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumisel märkida maksekorraldusele selgituseks „nimi, 1-07-10462, menetluskulud“. 2 Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

§ 183

alusel jätta menetluskulud 9994 (üheksa tuhande üheksasaja üheksakümne nelja) krooni ja 60 sendi ulatuses riigi kanda. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. oktoobrist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  2. novembrist 2010.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  3. novembrist 2010.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. T.B-le ja A.E-le on süüdistus esitatud selles, et nemad 22.märtsil
  4. a ajavahemikul kella 22 -24 Võrus XXX asuva elumaja köögis peksid ca 1 tunni jooksul J.K. . T.B lõi J.K. rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu radiaatorit, seejärel peksis ta J.K. 157 cm pikkuse lauatüki, harjavarre ja piitsaga pähe, rindkeresse ja selga. A.E peksis J.K. rusikate ja jalgadega kõhtu ja rindkeresse. Vaatamata sellele, et J.K. palus peksmine lõpetada, jätkasid T.B ja A.E tema peksmist, põhjustades talle suurt valu ja kauakestvaid vaevusi ning tekitasid J.K. eluohtliku tervisekahjustuse – kogu keha tömbi trauma vasaku küünarluu, kilpkõhre- keeleluu, parema X ja vasaku VII roide murru, peensoole kinnisti rebendite ja massiivsete verevalumitega vasaku ülajäseme ja selja lihastes, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge südame-veresoonkonna puudulikkus, millistesse vigastustesse J.K. ööl vastu 23.märtsi 2007.a. suri. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid T.B ja A.E talle veel massiivsed verevalumid vasaku õla-küünarvarre lihastes, rohked verevalumid ja marrastused mõlemal pool üla-alajäsemetel, verevalumid kaelal, mõlemal pool rindkerel ja seljal ning paremal pool ülakõhul, peaajupõrutuse, ninaluude murru, rohked põrutus-ja põrutus-rebimishaavad näos, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused peapiirkonnas. Seega pani T.B toime J.K. tapmise piinaval viisil, s.o. KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani A.E toime J.K. tapmise piinaval viisil, so KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kannatanu P.K. andis kohtus ütlusi, et A.E-ga oli ta enne sündmust kohtunud üks kord. T.B oli venna, J.K. väimees. J.K. elas enne surma Võrus XXX K.K. majas. Sügisperioodil 2006.a elas J.J. pool Uus tänavas, ehitas ühte tubadest. J.K. olid T.B-ga asjalikud ja head suhted,
  5. a tegi J. seal tööd ja elas seal. J. suhtles R.P. , olid sõbrad. J. oli viimasel ajal probleeme küllaga oma elu korraldamises. Tal ei olnud korralikku elukohta ega tööd. J.K. oli viimasel ajal alkohol probleemiks, jõi põhiliselt õlut, niipalju kui kannatanu teab. 3 Vend oli suur tugev mees, tema puhul ei saanud joobest arugi. Kannatanu ei ole J.K. terviseprobleemidest midagi kuulnud, ta ise ei kaevanud kunagi, järelikult tal ei olnud probleeme, tugeva tervisega inimene. J. oli tugev tervis, tugev mees. Kui esimene abielu oleks kestnud, siis ei oleks miskit juhtunud See algas kõik sellest, kui J läks lahku teisest abikaasast. Valesid otsuseid tegi palju. Kannatanu ei aktsepteerinud kõike, mida vend oli teinud viimasel ajal. J.K. oli abielus 2 korda. Esimesest naisest läks lahku 1993.a ja teine abielu oli
  6. a. Teise abielu kaudu J saigi Jaaniga tuttavaks. J sõnul oli tal T.B-ga väga head suhted, sellepärast tuligi see nii suure üllatusena. Jaani kohta ei öelnud J kunagi midagi halba. Teise abielu purunemisest sai kannatanu teada alles 2 aastat hiljem, J hoidis enda teada paljusid asju. J.K. olid juhiload, aga oli neist ilma jäänud, täpselt ei tea, kas oli alkoholiprobleem. J.K. käis märtsis 2007 autokoolis, Tartus kursustel. Kannatanu ei saa pead anda, kas J ütles viimasel kohtumisel midagi Tartus käigul juhtunud avariist. Võib-olla isegi ütles, et käis autoga. Kannatanu ei seostanud seda millegagi ja ei saanud aru. Kannatanu kontrollis ja sai teada, et J. käis sugulase pool ööbimas, kuna autot ei olnud. J.K. ei olnud äge ega vägivaldne. Keegi tuttavatest ka kunagi ei rääkinud, et J on vägivaldne.
  7. märtsi
  8. a hommikul helistas sugulane M.L. , kes elab XXX tänavas. Ütles et A.T. tuli tema poole ja ütles, et J. on tapetud. Kannatanu läks Linda tänavale, Jaan oli seal hoovi peal. Nad ajasid juttu. T.B palus kannatanul viia auto võtmed abikaasale A.. Auto jäi sinna K.K. maja juurde Politsei pidas ta seal kohapeal kinni Majja kannatanut ei lastud, politseinikud, eksperdid olid sees. Matmispäeval oli J.K. parem või vasak käsi kilesse mässitud. Ei mäleta kumb. Tunnistaja R.P. andis kohtus ütlusi, et tunneb süüdistatavaid ja kannatanut. T.B-ga elasid palju aastaid koos, A.E oli sõber. J.K. oli autobaasis koos tööl. Omavaheline läbisaamine J.K. oli hea. T.B ja A.E-ga ei ole probleeme olnud, tunnistaja remontis autosid. J oli Jaani naise ema mees.
  9. a märtsikuus elas tunnistaja Võrus XXX K.K. pool. Seal elas J.K. ja A.T. tuli elama, ta tundis J. hästi. 22.märtsil 2007 olid majas tunnistaja, K.K. , J.K. ja A.T. . Tunnistaja J. lõpetasid auto remonti. A.T. tuli kuskilt, K.K. oli kodus. Autoomanik tõi alkoholi, aga põhiliselt tarvitasid õlut. Kui tunnistaja läks kööki süüa tegema, siis tulid K ja T kööki ja jäid sinna. Kui nad köögis koos olid ja alkoholi tarvitasid, siis tüli neil omavahel ei olnud. Tunnistaja läks tuppa. Tunnistaja magas K juures, J.K. suures toas T. Tunnistaja oli K viimase toas üleval, vaatasid televiisorit ja tunnistaja läks magama. Köögist tuli mingi kisa. Tunnistaja ei saanud aru, televiisor kõvasti töötas, kisa oli. Tunnistaja aeti üles, pime oli, ta ei näinud, kes ajas, aga kutsuti kööki. Tunnistaja tõmmati voodist välja. Ta pani riidesse ja läks kööki. Toas oli pime, ta ei näinud kutsujat. Köögis olid T.B, A.E, R.M. . A.T. tegi suitsu. J.K. istus tooli peal. Köögis oli näha, et kaklus oli, J oli verine, nägu oli verine. Tunnistaja ei saanud aru midagi. Jaan nõudis J käest midagi autovärki. Kui tunnistaja kööki läks, siis ka veel tarvitati J.K. suhtes vägivalda. A.E ja T.B peksid teda. Jaanil oli lauajupp käes, ei tea kust see pärit võis olla. Ta sai lauaga J pihta, piirkonda ei oska öelda, J kaitses kätega. J ei saanud vastupanu osutada. Ta istus. A.E peksis käte ja jalgadega J kõhtu ja rindu, temal eset ei olnud. Kaklus oli, täpselt lööke ei oska öelda, rohkem kui üks ikka. J sai piitsaga ka rindu, Jaan lõi. R. seisis tunnistaja kõrval, ajas juttu temaga, ei olnud kaua näinud. Nad rääkisid eesti keeles. Ta oli peksmise ajal ka kogu aeg seal. Tunnistaja väitel peksti J enne tema kööki tulekut, seda nägid T ja R pealt. Kui tunnistaja kööki tuli, siis oli suurem kaklus ära olnud. Köögis karjuti, nõuti temalt midagi, auto kraavis, katki. Jutt käis autost. see oli tüli põhjus. Kui tunnistaja kööki tuli, istus J tooli peal, tal olid käed ees. Kui A.E lõi, andis ära, siis jälle nõuti midagi, siis J ütles, et ärge pekske, tal on valus. Ta ütles seda kõigile, kes seal olid. T oli laua otsas, tegi suitsu, ta ütles Jaanile ja Vjatšeslavile. Ei olnud mõtet vahele segada, oleks kurvalt lõppenud Kui tunnistaja kutsuti kööki, siis kestis peksmine kuskil pool tundi, enne oli ta 4 juba saanud nii, et pea oli verine. Tal oli haav vasakul pool näol. J ei kukkunud tunnistaja juuresolekult põrandale. J.K. taheti viia arsti juurde, taheti panna Jaani sinise auto peale. Auto oli pargitud XXX maja hoovis. Auto oli trepi juures pargitud, tagumise osaga sisse sõidetud. J oli kastis juba, kui tunnistaja trepi peal oli, trepist läks J aegamööda ise alla. Vjatšeslav ja Jaan aitasid teda kõrvalt, külje pealt. Auto tagaluuk tehti lahti ja J tõsteti auto peale tagant poolt. J pandi autokasti istuli. J. ütles, et laske teda ära, et homme räägivad selgeks, mis ja kuidas oli, põhjus jäi arusaamatuks. J ei tahtnud kuskile minna, ütles, et läheb ära voodisse. Ta lasti lahti. Jaan ja Vjatšeslav aitasid ta auto pealt maha ja tuppa. Köögis jäi jutt, et homme räägivad. Tunnistaja A.T. kahekesi aitasid ta voodisse, kus ta tavaliselt magas. Kui J autole pandi oli naabrite juures tuli. Naaber alati loeb öösel. Väimees tuli autoga koju. Auto tuli ja siis toodi J.K. tuppa. T.B ja A.E hakkasid köögis koristama kui olid J.K. tuppa toonud, aga jätsid pooleli, käskisid tunnistajal edasi koristada. Verd oli. Tunnistaja ei koristanud, ei suutnud. Jaan ütles Vjatšeslavile, et R on ka vaja anda, aga jättis. Vjatšeslav vaatas otsa, aga päästis. R läks Jaani ja Vjatšeslaviga koos ära. peale R ei olnud seal kedagi mustlasrahvusest. J olid valud sees, rinna piirkonnas. J näitas rinda, tahtsid arsti kutsuda, aga mobiili ei olnud. J ütles, et tal valutab. Kui juba voodis oli, ütles, et rind valutab. Ta ei saanud kätt hästi liigutada voodisse aitamise ajal, vasak või parem käsi. Proovisid kutsuda arsti, aga neid ei lastud sisse naabrite poole. Tunnistaja läks K juurde, ei saanud magada. Öösel ei saanud seal majas kedagi käia, tunnistaja jälgis kogu aeg. K käis seal nende juures. Kui valgeks läks, mõtles tunnistaja minna J vaatama, tegi köögiukse lahti ja J oli seal selili pikali maas, üks käsi paremal pea peal, vasak kõrval. Kui tunnistaja kööki jõudis, oli esimene ehmatus, et J oli verine. Tunnistaja kontrollis vasakut pulssi, parem käsi jäi sinna, kuni arst tuli. Tunnistaja kontrollis pulssi, ei saanud aru, käed värisesid, naabrimees sõitis autoga kohe minema. Tunnistaja tahtis helistada, ühel ei olnud limiiti, bensiinijamas ei saanud, siis läks Jaani poole, Jaan tõi auto välja. Ta ütles Jaanile, et tule vaata, et kiirabi vaja kutsuda või mis teha. Jaan tuli vaatama, nad sõitsid Jaani autoga tagasi Linda tänavale. Jaan kutsus kiirabi. Hommikul nad Jaaniga midagi ei koristanud, kõik jäi nii. Kiirabi tuli küllalt kähku. Jaan käskis koristada, aga tunnistaja ei olnud suuteline. Ta ei olnud näinud pealt, et nii inimesega tehakse. Köögis laua peal oli katkisi nõusid, põrandal oli harjavars puru. Neil oli köök alati puhas. Kes selle harjavarrega lõi, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja väitel J.K. ei olnud mitte kunagi äkiline, oli rahu ise, kakleja tüüp ei olnud. Kui J läks trepist alla auto juurde, ta ei kukkunud. J ei olnud käsi haige, nad tegid koos autot, J pingutas plokikaant. Tunnistaja oleks teadnud, kui J oleks käsi kuskile vahele jäänud. Seda tunnistaja ei tea, kas oli lugu autoga, mis läks kraavi. J sellest juttu ei olnud. J enam Jaani poole ei läinud. Muidu Jaani auto oli küll J käes. Tunnistaja sõitis ka selle autoga, siis kui see J käes oli. Seda tunnistaja ei tea kas oli juhus, kus võõras mees selle autoga sõitis. J töötas KEK-is. Saekaatrit seal ei olnud, aga seal pidi puud paraja pikkusega ühte panema. Tegu oli paberipuudega. Õnnetusi seal küll ei juhtunud. Sel õhtul, kui tunnistaja kööki kutsuti, tuli põles köögis, lamp oli köögi keskel, üleval laes, rippuv, plafooni ei olnud. Köögis oli valgustus normaalne, tunnistaja luges prillidega köögis, valgus oli olemas. J ei olnud varem tunnistajale kaevanud, et tal on rinnas valus. Tunnistaja väidab, et tal oli probleeme, aga J oli terve, ta käis komisjonid läbi, sai bussijuhi paberid, oli täielikult terve. Ta oli kätte saanud bussijuhi paberid, tal oli töökoht otsitud, ta pidi kaugliinile tööle minema Tunnistaja väidab, et nad tarvitasid tihti ühe ja sama seltskonnaga alkoholi. A.T. tükkis edasitagasi hüplema, J oli rahulik. Tavaliselt nad kedagi teist sisse ei lasknud, naabrimees ainult, too oli ka rahulik. J.K. ei tarvitanud tunnistaja nähes kellegi suhtes vägivalda, tunnistaja ei ole sellest ka kuulnud. T.B ja A.E vägivaldsusest ei teadnud tunnistaja midagi. 5 Neil Linda tänavas oli tualett ära külmunud ja tualetis käisid nad bensiinitanklas või vastas majas Viktori pool. Trepi peal käidi suitsu tegemas. Oli valatud trepp 4 astmega, käsipuuga. Tunnistaja ei tea, et keegi on trepist alla kukkunud. K. olid jalad haiged., aga ei tea Tunnistaja ei näinud J trepil komistamas ja kukkumas. Maja välisuks avanes vasakule, õue poole. Vedru uksel ei olnud. Käsipuuga trepp on, ei ole olnud, J oli kindla sammuga, vanamees oli ka jalgadest haige, aga ei kukkunud, rahulik trepp oli. Tunnistaja ei näinud, et J maha oleks kukkunud. Tunnistaja väidab, et J.K. ei olnud trepi ees seal lamamas. Laud võis oma endise koha pealt ära liikuda tol õhtul ainult, päeval tegi tunnistaja süüa, siis oli laud veel omal kohal keset akent. Kui Jaan ja olid ära läinud, siis enam alkoholi ei tarvitatud. Tunnistaja on kindel, et keegi ei võtnud hommikul peaparandust Tunnistaja väidab, et naabrimees ei suhtle üldse, seepärast teda appi ei hõiganud Ta tegeleb turvamisega, mitte muuga. Tunnistaja ei tundnud teda, ta ei suhtle inimestega, tema käest ei tasu paluda rohkem. Tunnistaja käis hommikul A pool ja V pool. A oli telefonilimiit läbi. Statoili tanklast käis läbi helistamist küsimas. Jaaniga sõitis ta A poolt läbi enne Linda tänavale tagasi jõudmist. A on tunnistaja sõber. Tunnistaja värises närvidest, mitte pohmellist,. A on alati sõprade jaoks 100 grammi. Tunnistaja K.K. andis eeluurimisel 23.03.
  10. a ütlusi, et J.K. tuli tema juurde Võrru XXX elama umbes kuu aega tagasi, üüris ühte tuba. J teenis raha juhutöödega ja käis bussijuhi kursustel. J.K. meeldis alkoholi tarvitada. Kõige rohkem jõi ta koos R.P. , kes elab ka majas üürilisena. J ja R olid head sõbrad. Tunnistaja ei kuulnud nende tülitsemisi. J oli rahuliku iseloomuga. Ta võis tõsta häält, kuid ei olnud vägivaldne. 22.03.
  11. a läks tunnistaja magama umbes kella 22 ajal. Enne magama minekut kuulis ta köögis J, R ja ka A.T. hääli. Enne seda nägi ta neid kolme köögis viina tarvitamas. J.K. oli siis täie tervise juures. Tunnistaja jäi magama 23 paiku. 23.
  12. R.P. magab temaga ühes toa. Ta kuulis R magama tulekut umbes 24 paiku. Kella ei vaadanud. Peaaegu kohe tuli keegi ja kutsus teda kööki tagasi. R.P. läks kööki. Tunnistaja oli ka viina tarvitanud, oli väsinud ja jäi magama. Mingil ajal kuulis tunnistaja köögist tugevaid hääli, nagu oleks keegi tülitsenud. Ta ei pööranud sellele tähelepanu. Hommikul enne kella 7 ärkas ta üles. R.P. oli juba üleval ja tuli ütlema, et J on vist surnud. Tunnistaja läks kööki ja nägi, et J.K. lamas selili maas, nägu oli verine ja põrandal oli ka verelaike. R.P. läks kuhugi helistama, et kutsuda kiirabi ja politsei. Tunnistaja katsus J.K. pulssi ja sai aru, et J on surnud. Hommikul rääkis R tunnistajale, et majja olid tulnud mustlased, nimesid ei nimetanud, kes olevat J.K. tülitsenud. Tunnistaja sai R. P jutust aru, et mustlased peksid J tülitsemise käigus (I kd, tl 33-35). 29.03.
  13. a tunnistajana ülekuulamisel on K.K. andnud ütlusi, et lauamaterjali tema majas ei ole. Värske lauajupp, mis leiti 23.03.
  14. a tema tualettruumist, ei kuulu kindlasti tunnistaja majapidamisse. Tunnistaja tunneb H.M.. T.B tunnistaja ei tunne ja teab, et viimane ei ole tunnistaja majas enne 22.03.
  15. a käinud (I kd, tl 36-37). Tunnistaja A.T. andis kohtus ütlusi, et
  16. a märtsis elas ta Võrus Linda tänavas K.K. majas. J.K. elas seal ja tema kaudu tunnistaja, kui J koos tööl käisid. R.P. käis ka sinna. R. P ja J.K. käisid läbi, ei tea millised olid nende vahelised suhted. Ei tea seda, kas tülisid oli. Kui tunnistaja K.K. majas ööbis, siis tema ja J magasid suures toas, suures sängis, K väikses toas, R.P. kohta ei oska öelda. Ta ei tea, kas ta üldse magas seal. Tunnistaja ei ole näinud, et J.K. ravimeid tarvitas. Nad praktiliselt iga päev tarvitasid alkoholi: viina ja õlut. Seltskond oli üks, said raha ja kohe poodi. J.K. surmale eelnenud õhtul tunnistaja, J.K., R.P. ja K.K. jõid viina. Eelmisel õhtul käis tunnistaja kella 23 paiku alkoholi juurde toomas, tõi suurt õlut ja viina. Kui tuli tagasi, jätkasid neljakesi. Ta ei tea, mis kell magama läks. Mingit tüli viinavõtmise käigus ei olnud, kõik toimus rahulikult. K. oli vahepeal oma toas. Tunnistaja on sellesama seltskonnaga ka varem viina võtnud, tülisid ei ole olnud. Kui K oma tuppa läks, ei läinud temaga keegi kaasa. Kui tunnistaja läks magama, jäid J ja R laua taha. Tunnistaja köögis süüdistatavaid ei näinud. Tunnistaja ei oska öelda, kas miski tema 6 magamist segas, hääli ei kuulnud, ta oli purjus. Kui ta purjus on, ei mäleta kõike, mis teeb. Ta ei mäleta, et kuulis J.K. magama tulekut. Tunnistaja ärkas hommikul enne 7, R ajas üles. K.K. ütles, et J on ära surnud, et kutsuge politsei. Tunnistajal telefoni ei olnud. Hakkas valgeks minema. J.K. oli köögis ära surnud, pikali maas. Ei tea mis tal viga oli, pime oli. Köögis ei olnud üldse tuld, tol hommikul igal juhul ei olnud tuld. Õhtul võib-olla paistis suure toa tuli ja koridoris oli tuli. Tunnistaja vaatas hommikul J üle ja tualetis oli tuli. Tunnistaja läks helistama, naabrit ei olnud kodus. Tunnistaja läks algul L.M. poole, et teada saada kus P.K. elab. Ta ei tea, kuhu R. P läks. Nad läksid lahku Nooruse juures. Linnas võtsid P peale, sõitsid Linda tänavale tagasi. Ta ei osanud midagi öelda P’le J.’i kohta, ta ei teadnud. Linda tänaval oli politsei juba kohal. Õhtul olid kõik purjus. J oli haige käsi. Ta jättis käe töö juures palgi ja estakaadi vahele, see oli nädal- kaks enne. Randme koht sai viga, läks paiste. K sidus tal käe kinni. Arsti juurde ei läinud. Kui tunnistaja kööki läks, seisis R köögis. J oli köögis põrandal keset põrandat pikali, käsi oli selja taga, tunnistaja tõstis käe rinnale. Köök on väike seal. Nad ei uurinud midagi rohkem, läksid kohe kahekesi R välja Tunnistaja ei oska öelda, mis sündmuskohal toimus, kui ta tagasi tuli. Teda pandi kohe auto peale ja viidi ära. Enne tunnistaja magama minekut J. ei käitunud kummaliselt, ei olnud midagi erilist. Tal ei olnud muid vigastusi, ainult käsi oli. Kui nad õhtul istusid köögis kolmekese: tunnistaja, J ja R. P istus seal, ei mäleta tunnistaja vaidlust avarii pärast või midagi sarnast. Tunnistaja väidab, et ta ei näinud hommikul J näol verd, sest köögis ei olnud tuld. Vahepeal joomingute ajal läks R.P. segi, kui täis jäi. Siis ta läks alati magama ära. Köögis oli laud akna juures, seal olid toolid ja vist taburet ja puupakk, paku peal istusid. K ei istunud palju, ta oli oma toas. Köögis oli puupliit, tunnistaja radiaatorit ei tea. Laua ja akna vahel ei saanud keegi istuda, ainult külje peal sai istuda. Kui tunnistaja poest tagasi tuli, ei pannud ta tähele, et köögis midagi muutunud oleks, tühjad pudelid ikka olid. Tema ei saa öelda, et mingi kaklus oli köögis olnud. Majal on betoonist välistrepp, kõrgele üles läks, 3-4 astet, lugenud ei ole. Ta ei tea, et keegi sealt trepist alla kukkunud on. Tunnistaja R.M. andis ütlusi, et 22.03
  17. a tuli ta Võrru onu H juurde, kes elab Võrus, XXX . Ta käis ka T.B juures. Kui tunnistaja Võrru tuli, läks hommikul onu juurde, teda ei olnud kodus. Siis läks Jaani juurde. Õhtul läks kella 21.30 ajal onu juurde, nad läksid tülli ja ta ööbis T.B juures. Onu helistas Tapale, ütles, et saab pensioni, ostab ja kingib tunnistajale hobuse. Tunnistaja läks onu kutsel külla aga onu ütles, et valetas, et tahtis teda näha ja hobust ei olnud. See oli tüli põhjuseks. Tunnistaja läksin Jaani juurde jala ja nägi Jaani autot seismas maja juures. Tunnistaja läks majja vaatama, aga Jaani seal ei olnud, seal oli S, kellega tunnistaja kokku sai esimest korda, aktsent oli tal venemaa mustlaste oma. Jaani seal ei näinud. Tunnistaja oli ühte majas olevatest eestlastest varem näinud, aga nime ei mäleta, teine oli võõras. Tunnistaja küsis S käest Jaani kohta ja sai vastuseks, et kohe tuleb. Seal oli lärm, viina oli, eestlased omavahel riidlesid, see pikk eestlane lajatas vanamehele ja tunnistaja palus S käest, et nad läheksid sealt ära. Tunnistaja küsis pikalt meesterahvalt, et mida ta teeb. Too vastas, et teab mida teeb. S. ütles, et las teevad mida tahavad. Mustlased ei löö vanu inimesi. Eestlane karjus vanamehe peale. Mustlastele see ei meeldi. Tunnistaja väidab, et seal majas tol õhtul ta T.B ja A.E ei näinud. Tunnistaja sõitis S Jaani kodu poole. Pöörangu peal tuli Jaan veoautoga vastu, autos olid S ja Jaan. Autot juhtis S, Jaan oli kõrval. Hiljem süüdistatava A.E küsimustele vastates tunnistaja kahtleb, kas nägi kabiinis kahte inimest. Tunnistaja läks Jaani poole. Hiljem tuli Jaan ka koju, nad juttu ei ajanud. Tunnistaja nägi ainult auto tulesid, Jaani ennast ei näinud. Pärast kuulis, kuidas nad trepist üles tulid. Seal majas, kus tunnistaja sees käis, nägi põrandal punaseid plekke. Siis ta mõtles, et see on veri, aga nüüd arvab, et see oli vein, võib-olla oli üldse värv. Plekke oli kolmes kohas, ei oska öelda, kui laialt, peopesa suurused umbes. Mitte väga kaugel teineteisest ei olnud plekid. Vanamehel oli nina all verine. Seal oli palju viina. Nad oli kahekesi, kaks eestlast. 7 Päeval rääkis T.B tunnistajale, et tema auto rikuti ära, tõstuk oli katki. Oli vaja tõsta kive ja Jaan läks otsima transporti. Tunnistaja A.K. andis kohtus ütlusi, et T.B on tema väimees ja lastelaste isa. A.E on Jaani sõber, sugulane. J.K. oli abikaasa. Nende kooselu kestis 9 aastat. J olid alkoholiprobleemid kohe alguses. Alguses sai ikka elada, aga lõpupoole lahutas ära. Mõtles, et elu muutub paremaks, aga lõpus oli elu hull. P.K. l ei olnud vennaga mingeid suhteid, ainult siis, kui J oli napsu võtnud, siis suhtlesid. J kippus kogu aeg talle kallale, ta oli purjus peaga vägivaldne ja neil ei olnud mingisuguseid suhteid. Tunnistajal ei ole J vastu vihavaenu, haledus on, algul ta tundus väga mõistlik mees, esimesel abikaasal olid ka viinaprobleemid, aga mitte nii hullud. Mõtles, et teine kord veab, et bussijuhil ei tohi olla viinaprobleeme. J lasti töölt lahti. Küll olid riiud, peksmised, ta oli kannatanu, oli ribi murdnud. Tööl teda kuskil ei peetud. Nad läksid mitu korda lahku, aga tal ei olnud kuskile minna ja tuli jälle tagasi, viinaravil käis. Tunnistaja vastu oli vägivaldne, kaine peaga ei olnud. Kopika raha pärast oli vägivaldne, sai vastu vahtimist, jalaga tagumikku, varastas kodunt, viis asju välja kodunt. Ta võttis võlgu inimeste käest, tagasi ei maksnud, tunnistaja maksis. Siis tuli Jaan ja ütles, et mis te riidlete, leppige ära, et vanad inimesed juba. P kartis J, ta ei julgenud toast välja tulla. J kukkus igale poole vastu. Kiirabi tuli kutsuda, kui ta ajas valget vahtu välja. Kui hoog tuli peale, kukkus peaga vastu treppe, naaber tuli ja ütles jälle, et kukkus, peas suur auk. Tööl ta ei käinud. Haigekassat tal ei olnud ja tunnistaja tõmbas ribid jälle kinni, seda oli tihti. Mao või maksaga olid probleemid, kõht oli lahti kogu aeg. Igasugu sodi, mis ta sisse jõi. Ta oli alkoholi järgi haige inimene. Tunnistaja lootis, et saab jagu, Wismari haiglas tehti puhastus, aga 3 kuu pärast hakkas jälle ja kõik läks hullemaks. Siis jooksis ta Võrru ära, ainult üks viin ja viin oli. Lapselapsed ei pea joomist nägema. Tunnistaja tütre vastu oli ta vägivaldne. Tütar ootas last, kui ta tõukas ta vastu seina. Tüdruk tuli meile vahele, kui ta võttis rahakotist raha. Nii kui viinapudeli otsa sattus, nii oli hull. Tore inimene oli alguses. Ta oli hinnatud bussijuht, aga töö ajal jõi viina ja võeti reisi pealt maha. Taistost öeldi, et ei ole võimalik pidada sellist bussijuhti. Teda ei saanud usaldada. Kui nad lahku läksid, siis tütar kutsus J Võrru elama. J tegi load ära, aga bussi peale ta ei jõudnud. Ikka alkoholiprobleemid. Kaine peaga olid tal kõik plaanid, et lõpetab ära, teeb load ja läheb bussi peale, aga nagu keegi kutsus, siis hakkas jälle. Neil oli üks perearst, mingid valud tal sees olid, aga ta ei saanud arsti juurde minna, sest haigekassat tal ei olnud. Tunnistaja ütles, et maksab kinni, aga mehed ei taha ju käia arsti juures. Tunnistaja ei oska öelda, mis haigused tal võisid olla, ta tuli koomas koju, käis öösel teda ikka kuulamas, et kas hingab üldse. Ta oli täielik asotsiaal, ei oska tervise kohta öelda, mõni õhtu ei tulnudki koju, magas urgastes. Ei tea kas tal südamega oli probleeme. Võrus elas J. Linda tänaval ühe vigase mehe pool. Tunnistaja pani talle Võrru tulles riided kõik kaasa, mobiiltelefoni maksis kinni, kulla sai kaasa, kuhu need kõik kadusid. Tunnistaja maksis kõik J mobiiliarved kinni. Tunnistaja väidab, et J oli tema ülalpeetav, kui bussijuhi ameti kaotas. Ta küsis saekaatris avanssi kogu aeg, küsis ja küsis ette. See oli abielu lõpus. Tallinnas oli väike saekaater, elas ja ööbis seal, tegi pikad päevad, ei saanudki koju, oli kogu aeg umbjoobes. Ta ei toonud midagi sisse. Tunnistaja nimele oli tehtud mobiili leping. Alguses maksis, siis ta lõpetas ära. Kui J. tuli Võrru bussijuhi lube tegema, siis mõtles tunnistaja, et hakkavad veel koos elama, ikka mõtles ja lootis veel. J.K. unistus oli hakata uuesti bussijuhiks. Elus ongi nii, et aidatakse, nad olid ikka perekond, kus pidi ta siis jätma. Ta tuli tütre juurde selle mõttega, et teeb siin load ära ja läheb tagasi Tallinnasse bussijuhiks. Tütar maksis tema juhiload. J Jaaniga ei kakelnud. Jaan ei võta viina, J kiskus nendega, kellega viina võttis. Tunnistaja ei võta viina, talle oleks meeldinud see, kui oleks koos võtnud. J.K. läks tütre poolt elamast ära, sest varastas seal, võttis auto. Neil olid suured probleemid. J võttis auto salaja, lubas tagasi tuua, ei toonud. Kogu aeg olid probleemid ja tütar käskis tal lahkuda probleemide pärast, et tal on väiksed lapsed ja ei ole vaja näha joodiku nägu iga päev. Süüdistatava T.B küsimusele, miks J Jaani juurest elamast ära läks vastas tunnistaja, et seda ei tea. Tunnistaja ei ole õiguskaitseorganitesse pöördunud, piinlik oli. Tütar ütles, et elage niisama koos, ärge abieelluga, kui sobite, elate niisamuti. Kes ikka kuulab. J oli doonor, aga lõpus teda enam ei võetud. Tal oli veri hästi paks ja siis enam ei võetud. 8 Süüdistatav T.B andis ütlusi, et tundis J.K. sellest ajast, kui ta hakkas 1995-
  18. a elama A.K., kes on süüdistatava ämm. Probleeme ei olnud J.K.. Süüdistatav on kinni maksnud tema autokoolitused, on töösuhtes temaga olnud, ühised huvid olid. Kui J oktoobris
  19. a Tallinnast Võrru tuli, hakkas elama T.B juures XXX. Peale uut aastat ta läks ära süüdistatava juurest. Ta ööbis mujal, aga päeval töötas, sõi ja jõi süüdistatava juures. Süüdistatav teadis, et J elas ühe K-nimeline vanamehe juures. Ta on viinud J.K. elukohta küttepuid. Seal rohkem käinud ei ole. R.P. tunneb
  20. aastast. Tema remontis autosid, rohkem suhteid ei ole. Süüdistatava autot on ka remontinud, konflikte ei ole olnud. Süüdistatav T.B tunneb A.E lapsest saati, kuid ei oskagi teda iseloomustada. Kui võtta mustlaste rahvusseaduste järgi, siis hästi rahulik, vaikne. 22.03.2007.a käis süüdistatav K.K. majas J.K. pool. Süüdistatavale helistas tegeliku autoomaniku tütar Alina Mercedes Benz 089 numbriga oli vist auto, millel süüdistatava naine oli kasutaja, tema sõitis volituse alusel. Alina küsis, et kas teab 03.03.2007 toimunud liiklusõnnetusest, et mingisugusele VW-le sõideti otsa, tõmmati nurk maha ja 30 000 krooni on kahju tekitatud. Paberitele oli kirjutatud nii temale kui ka süüdistatavale tundmatu isiku nimi, A.P.. Alina isa O.I., kes on auto omanik, kellele autokindlustusest saadeti paberid ja keda kohustati tulema Kohilast Tartusse kindlustusse andma seletusi avarii põhjuse kohta. Süüdistatav ei teadnud avariist midagi, teadis kraavisõidust. P ja P sõitsid kraavi samal päeval peale õnnetust. R tõi A autovõtmed ja ütles, et J sõitis autoga kraavi. Naine teatas sellest süüdistatavale Inglismaale. Süüdistatav väidab, et kraavisõit ei tekitanud tema jaoks probleemi. Ta ei tea, kas tema auto oli korras. Ta oli ära 2 nädalat, tal oli loomapidamine Väimelas ja auto oli talle vajalik. Ta sõitis selle sama autoga maale. Ta ei osanud vaadatagi autot sellise pilguga, et mis avarii tegi. Jäi sinna muda sisse, hakkas pukseerima, auto jäi poriseks. Kaitseraual oli näha vigastus, et see oli külje pealt mõrane ja hiljem selgus, et oli triip. A.I. ja ütles, et mitte kraavisõit ei olnud, vaid oli avarii. Sellepärast läks süüdistatav J.K. juurde, et minna temaga kindlustusse ja seletagu asjad ära, et autoomanik ei pea Kohilast Võrru sõitma. Kui süüdistatav J küsis, siis J. ütles, et tema oli autokoolis
  21. ja 04.
  23. a. Ta läks ööseks Tartus sugulaste poole ja tema ei tea üldse midagi avariist. Tartu kursustele läks ta süüdistatava poolt lubatud veoautoga. R.P. sõitis Tartusse ja koolis oleku ajaks jättis R ja võtme autosse, et kui külm hakkab, saaks sooja. Kui tal seal kool lõppes, siis oli probleem, et autot ei ole. Kui J läks kooli juhtkonna juurde, siis öeldi, et oli üks purjus mees, aeti minema, see läks vihaseks ja sõitis minema. J ütles, et tema nahkjope 400 krooni ja telefon jäid autosse. Juhtkonna telefonilt helistas, aga telefon olevat välja lülitatud. Hiljem on avariiga seotud kahjusid välja nõutud. Tartu kohtu otsus 13.11
  24. a on selle kohta, et O.I.i kasuks on A.P. välja mõistetud 5000 krooni. Süüdistatav käis J.K. pool 2 korda. Esimene kord siis kui kõne sai, umbes kella 7 paiku õhtul. Maja uksele tuli vanem meesterahvas, majaperemees, kellelt küsis J. . Ta ütles, et J ja R läksid viina järgi, et tule hiljem tagasi. Süüdistatav jättis sõna maha, et väimeespoeg käis ja tuleb tagasi, ärgu kuhugi mingu. Ta läks tagasi õhtul kella 10.30 paiku koos Sanjo-nimelise mustlasega. J oli kodus, köögis. Nad läksid Linda tänavale J.K. juurde kahe autoga. Audi A6-ga sõitis süüdistatav, teise autoga sõitis Sanjo. Alina ootas vastust, helistas talle ja tuletas meelde. Linda tänava maja juures parkis oma auto maja ette, tuli Koreli tänava poolt. Auto nina jäi asfalttee poole. Kaaslase auto jäi selle taha. J oli köögis üksinda. Süüdistatav sai vastuse kohe ja leppisid J kokku, et 03.03 tema olevat avarii toimumise ajal Tartus Kreutzwaldi 58 a kursustel. Tartusse ta sõitis koos P. Süüdistatav teadis, et J ei puutu asjasse. J.K. kätte sai ju auto antud. Süüdistatav tahtis selgitust, et hommikul vara J. kindlustusse minna, et A isa ei peaks sõitma. Jutuajamine oli rahumeelne. J.K. oli alkoholi joonud. Laual oli liitrine viinapudel ja 2-liitrine õllepudel, sealt oli 1/3 ära joodud. J seletas süüdistatavale kogu asja ära ja siis läks süüdistatav tagatuppa, et R. t kutsuda. 9 J näitas, et R. on seal. R. P ja vana meesterahvas olid pikali maas, nad magasid. Süüdistatav kutsus P kööki. Vahepeal helises telefon ja ta marssis tagatoast välja. Talle helistas A.E, kes tõi tagasi laenatud sõiduauto BMW. Telefoni teel oli neil jutuajamine, et võtku veoauto võtmed. J ütles, et ta teab kraavisõidust, aga autoavariist ta ei tea, et on sõidetud VW Passatile sisse. Süüdistatav palus A.E sõita isa suunas oleva maja poole, et näidata seda autot, millel on tekitatud vigastused. J. tahtis seda autot vaadata, sest tema ei uskunud seda, et on sõidetud autoga teise inimese autosse. Tema teadis nagu süüdistatavgi kraavisõidust, nad ei teadnud tegelikust avariist. J. tahtis näha seda autot, nad leppisid kokku, et lähevad hommikul kindlustusse. Kui seal juba olid, siis otsustasid, et vaatavad ära, piisavalt valgust oli seal, hommikuks ei jätnud. A.E tõi auto. Süüdistatav seletas A.E-le tuntud isikute elukoha järgi K. K maja asukohta samas tänavas, kuhu sõita. Nad leppisid kokku, et süüdistatav läheb talle tänavale 200 m vastu ja ta läks vastu. A.E sõitis alguses tänava otsast mööda, süüdistatav vilistas ta tagasi. Süüdistatav läks tagasi Linda tänavasse. Kui ta majja sisenes, ei näinud seal enam isikut, kellega enne tuli. Autot ka ei olnud. Süüdistatav väidab, et tema R.M. ei näinud Linda tänava majas. R on süüdistatava onupoeg ja oli ka sel ajal Võrus. A.E parkis auto laternapostide juurde, tagurdas väravast sisse, kabiin jäi välja. Süüdistatav läks kööki tagasi. Seal oli J. Süüdistatav ütles J. , et lähme õue ja küsis R. järele. Ta ütles, et läks ära. Süüdistatav läks teist korda R. t kutsuma. J. hakkas ise liikuma välisukse poole ja süüdistatav läks R. t otsima. Nüüd tuli ka R. P välja. Ta oli purjus. Kui nad välja trepile jõudsid, nägi süüdistatav J. maas trepi ees. Muud seletust ei ole, et ta kukkus. Ise seda ei näinud, aga kuulis ukse pauku ja kukkumise häält. A.E juba läks J. ligi. J. hoidis vasakut kätt. Süüdistatav ütles, et viib ta kiirabisse, aga J. ei tahtnud. Süüdistatav arvab, et J. oli trepi ees kõhuli maas, peaga ettepoole. Süüdistatav väidab, et R. P on tema juures trepis talla kukkunud, murdnud 2 rangluud ja 4 ribi. A.E küsis J.K. käest, et kas ta sai viga või midagi sihukest, J. tõusis üles, A.E mingil määral toetas teda. Nad läksid auto juurde, J. ei olnud nagu midagi viga. Nad neljakesi: R. P, J. K, A.E ja süüdistatav hakkasid minema valgustuse juurde. J.K. vigastusi ei olnud. J. pidi väljast auto vigastused ära vaatama ja selle juures ta lasi seljaga vastu veoauto kasti, kast oli porine. Tema pesi oma riideid nagunii süüdistatava juures, siis süüdistatav tegi tagumise küljeporte lahti, et ta saaks sinna toetada. J tahtis istuda sinna, süüdistatav istus ise ka, nad ajasid 5-10 minutit juttu, et mis siis saab, kas lähevad politseisse või kindlustusse, arutasid seda asja ja J ütles R. le, et räägi ära. J. oli suur ränk mees. Kui ta viina võttis, võttis kõvasti, aga ta oli tark inimene, ta oskas viina kannatada, jalad olid nõrgad, aga ajud olid õiges kohas. Nad andsid käed, leppisid kokku, et J. tuleb hommikul süüdistatava poole ja lähevad koos kindlustusse. J. vist vahepeal lasi ennast kasti pikali, siis tuli maha. Nad läksid koos majja sisse. J.K. astus ise trepist üles. Süüdistatav ei saa öelda, kas J.K. oli tol õhtul midagi viga. Köök oli hämar, tuli ei põlenud, valgus oli koridori valgustus. Järgmisel hommikul tuli R.P. süüdistatava poole. Tema esimene küsimus oli, kas midagi joodavat on, aga süüdistatav ei tarbi alkoholi, ei olnud. R. ütles, et J. on halb olla, et hakkab surema, ta tahtis endale ja J. peaparandust. Süüdistatav istus autole ja nad sõitsid tanklasse. Aga raha ei olnud üle kantud ja aidata ei saanud. Siis nad läksid XXX majja. Süüdistatav ei oska öelda kumb neist esimesena majja läks, kas P või tema. Kui süüdistatav kööki jõudis, siis nägi köögis maaslamavat meest selili, vaatas, J. Ei osanud arvata, et ta on surnud. Ta võttis paremast käest ja ütles: J, J tõuse üles. Ta lasi käe lahti, käsi langes tagasi, helistas koheselt
  25. Süüdistatav nägi J ühte silma, mis oli sinine, ei mäleta missugust. Õhtul tähele ei pannud, aga hommikul oli sinine. Verd ei näinud, köögis verd ei näinud. K.K. tuli hiljem kööki. J.K. oli rinna peal parem käsi, teine ka, rohkem ei puudutanud. Hommikul oli köögis võrreldes õhtuga mööbel teistmoodi. Õhtul oli laud akna keskel, laud kattis all asetsevad radiaatorid ära, J. istus toolil. Süüdistatav oli külmkapi ja ukse ees. J istus paremat kätt laua ääres. Hommikul laud ei olnud omas kohas. Üks tool oli puudu teiselt poolt lauda ja laud oli kapi suunas nihutatud. 10 Kannatanu küsimusele, kas T.B-le meenub 2006 sügistalves juhtum, kus kasutas A kallal vägivalda, vastab süüdistatav: see on eraelu. Süüdistatav väidab, et tal oli parema käe luumurd, põhimiku murd. See toimus 23.01.2007 ja sellega seoses oli käsi kipsis. 23.01 2007 murru kohta on patsiendikaart. Käsi andis tunda veel märtsis. Süüdistatav A.E andis kohtus ütlusi, et on T.B-ga ühes linnas üles kasvanud. J.K. tundis T.B äiana. A.E tutvus J. , kui aitas koos Jaaniga neil Tallinnas kolida. Siis nägi 3-4 korda Jaani pool, kus J elas mingi aeg. 22.
  26. viis ta T.B-lt laenatud auto ööseks Jaani juurde. Kui ta tuli autot tooma, ei olnud Jaani kodus. Helistas Jaanile, et tõi auto ära ja küsis kus Jaan on. Jaan ütles, et tal on abi vaja, et võta köögist naela otsast Mercedese võtmed ja dokumendid külmkapi pealt ja too auto. Süüdistatav aadressi ei teadnud ja Jaan seletas, ütles, et tuleb tee peale vastu. Ta sõitis tänavast mööda ja Jaan vilistas. Jaan juhatas teed ning läks ise jalgsi maja juurde, jõudis enne süüdistatavat kohale. See oli õhtul kella 10 ajal. Süüdistatav parkis auto maja ette. Seal on eramajad ja võõra värava ette ei tohi parkida, teisel pool teed olid prügikastid. Kui oleks parkinud tee peale, siis ei oleks ükski auto mööda saanud. Jaan ei seletanud, miks ta selle autoga pidi minema. Süüdistatav lähtus oma järeldustest. Ta arvas, et seal elab automeister. Selle autoga oli avarii tehtud. Ta käis Jaaniga läbi ja teadis, et sellega oli kraavi sõidetud. Kes avarii tegi, sellesse süüdistatav ei süvenenud. Ta nägi Jaani juures, et sinisel Mercedesel oli pool stangest puudu. Küsis, mis autoga on juhtunud. Süüdistatav oli autot vaadelnud ja leidis teisigi vigastusi. Sellel autol ei olnud summutit all, plärises. Tagumine tuli oli ka katki, kuidas katki sai, et tea. Läbi plärina kuulis Jaani vilistamist, sest aken oli lahti. Kui süüdistatav Linda tänaval autost välja tuli siis nägi J.K. trepi ees maas lamamas. Kui ta autost välja tuli, kuulis kukkumise häält. Kui hoovi sisse sõitis, siis läks kastiga ees hoovi sisse ja kui tuli autost välja, siis korraga ei olnud J. näha. Siis nägi et keegi liigutab trepi ees. J. oli trepi ees maas kõhu peal, paremal isegi, hoidis vasakut külge kinni. Peaga oli trepi poole, jalad majast eemale. Ta keeras ennast külje peale. Süüdistatav järeldas, et J. oli kukkunud, konkreetselt kukkumist ei näinud. Ma kuulsin häält oi-oih ja ukse häält, kedagi ukse peal ei olnud, ta pidi kukkuma. Välisuks oli lahti. Väljas pirni ei põlenud. Osaliselt kõrval naabritelt mingi kaugem valgus oli, mingi kuma paistis, päris pime ei olnud. Trepp on suhteliselt kõrge. Trepiesist ei valgutanud otse miski. Süüdistatav tundis J.K. ära siis, kui hakkas teda üles aitama. Süüdistatav oletas, et J. kukkus kõrgest trepist alla. Kui nii kõrgelt betoontrepist kukkuda, midagi ikka viga saab. Verd ei näinud, hoidis kätt ja külge. J. oli joonud ja vaarus. Süüdistatav ei saanud aru, kas purjus olemisest või kukkumisest. Süüdistatav ei küsinud otsest küsimust kas ta viga sai, keegi teine ka ei küsinud. Pärast kui ta istus Mercedese kasti auto ääre peal, siis Jaan ütles, et äkki on arstiabi vaja, J. ütles, et ei ole vaja. Kui süüdistatav tuli trepile, siis tulid uksest välja T.B ja R. P. Jaan tuli esimesena, vaatas, küsis, mis juhtus. J.K. oli samas asendis. Seal ei jäänud palju aega. Süüdistatav tuli maja ette, vaatas ja samal ajal avanes uks. Süüdistatav tõstis J.K. jalgade peale. Upitas teda üles, et tõuse püsti, et kas saad püsti tõusta. Tõstis ta jalgade peale, võimalik, et Jaan ka toetas, võimalik, et mitte. J. oli haiget saanud jalgadele, ta vaarus. Süüdistatav toetas teda. J.K. , T.B ja R.P. läksid selle auto juurde näitama, et on ju avarii tehtud ja J. tahtis seda autot näha. J. vaarus küll, süüdistatav ja keegi teada ei toetanud. Hoidis kinni küll kuskilt. Jaan tegi kasti lahti, J. istus kasti ääre peale. Tal oli veel raskusi sinna istuda, teda pidi toetama. Ta ei saanud iseseisvalt, süüdistatav hoidis tal vasakut kätt kinni, aitas ja võttis vasaku kaenla alt kinni, et ta saaks istuda. J. ei saanud vasaku käega toetada. J.K. oli alkoholi tarvitanud, kuid rääkis täitsa normaalselt, selge häälega. Süüdistatav arvab, et tollel momendil oli see emotsionaalne liigutus ja sellest, et käsi valutas, võibolla miski valutas. Kõrval seisis P ja J. ütles R. le, et ole meheks ja räägi ära, R. mõmises ja ei öelnud midagi. J.K. ütles P, et kui ise rääkima ei hakka, annan su politseisse üles, et tema ei pea vastutama avarii eest, mida sooritanud ei ole. P vastus oli selline, et tema ei tea midagi. Vastuse tagajärjel J.K. viskas taha, et ah, mis. See oli emotsioonidest tulev. Jaan ja J. omavahel rääkisid, et 11 lähevad hommikul liikluskindlustusse ja ajame asjad korda. J.K. ütles P, et räägi kogu tõde ära. P mängis üle ka natuke, eitas seda, ütles et tema ei tea midagi. J.K. läks omal jalal majja sisse. Ta läks rahulikult purjus inimese kõnnakuga, ta läks trepist suhteliselt rahulikult üles. Süüdistatav ei jäänud vaatama seda. Ta istusin autosse, et ära sõita. Süüdistatav eitab tollel õhtul majas sees käimist. Ta ei ole mitte kunagi selles majas sees käinud. J.K. pool käigust ei rääkinud süüdistatav uurijale esimesel ülekuulamisel. Ta a ei saanud aru, mis tema käest tahetakse. Kaitsja oli juures. Süüdistatav küsis, milles asi on. Talle öeldi, et eelmisel päeval oli leitud surnud inimene ja teda süüdistatakse selle inimese tapmises. Tollel momendil, kui esitati süüdistus, siis ei osanud kokku panna nime J.K. . Jaani lapsed nimetasid teda maameheks. Ta kirjeldas uurijale tolle päeva käike: oli sünnitusmajas ja kasiinos. Ta ei osanud maja juures käimist kuidagi seostada sellega. Tema käest küsiti konkreetseid küsimusi, ta kirjeldas, sinna ajavahemikku jäi ka bensiinijaamas käik, tuttavatega kohtumine linnas. Ta ei hakanud sellest kõigest rääkima Kui süüdistatav Jaani juurde tagasi tuli, siis jõi T.B-ga teed seal ja ei näinud kedagi. Süüdistatav tuli Linda tänavalt ära kastiautoga, Jaan oma Audiga. Süüdistatav väidab, et 22.03 ta R.M. t ja Sanjo-nimelist isikut ei näinud. Süüdistatav A.E väidab, et ka A.T. ta tol õhtul ei näinud. R.P. oli kogu aeg juures. Süüdistatav väidab, et on elus piitsasid näinud ja teab, millest neid valmistatakse. Neid ribasid, mida kohtus näidati, siis sellisest materjalist ei valmistata piitsasid. Süüdistatav andis uurimisel ära need kingad, mis olid tal Linda tänav 9 majas käies jalas. Ta istusin 2 tundi eraldatud kambris, siis tuli ekspert, võttis DNA, siis viidi teda alla arestikambrisse ja enne kui uks kinni pandi, siis politsei võttis kingad, ta andis. 2 tundi hiljem tuldi seletust küsima, siis kirjutas ka omakäeliselt, et ära võeti kingad. Selle kohta andis omakäelise allkirja. Süüdistatav väidab, et temalt võeti ära kevad-sügiskingad kõrgema tallaga, kutsutakse porikingadeks, helepruun pööratud nahk. Kui vesi peale sattus, muutus tumedaks. Need olid uued kingad. Dokumentaalsed tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 3-23); kiirabikaart (I kd, tl 2); ütluste olustikuga seostamise protokoll (I kd, tl 93-96); isikute äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, tl 97-99); surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 136 antud kohtuarst-eksperdi arvamus (I kd, tl 121-144); molekulaargeneetilise ekspertiisi aktides antud DNA-eksperdi arvamused (I kd, tl 147151, 153-154); kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt T.B kohta (II kd, tl 387-401); ERGO Kindlustuse kiri O.I.ile 26.03.2007 (III kd, tl 101), Tartu Maakohtu otsus 13.11.
  27. a A.P. 5000 krooni väljamõistmiseks O.I.i kasuks (III kd, tl 98-100); foto sõidukist registreerimisnumbriga 383 TEG (III kd, tl.107). Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et T.B-le ja A.E-le esitatud süüdistus on tõendatud. Kohtule on esitatud kaalumiseks isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid. Kohus hindas kõigepeal isikuliste tõendite: süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ning seejärel eraldas usaldusväärsed isikulised tõendid mitteusaldusväärsetest. Kohtu hinnangul on usaldusväärsed kannatanu P.K. ning tunnistajate R.P. ja K.K. ütlused. Tunnistaja K.K. ütlused avaldati kohtuistungil

§ 291p. 1 alusel.

Rahvastikuregistri andmetel (I kd, tl 233) suri K.K. 09.08.2007. a. Tunnistaja on ütlusi andnud vahetult peale sündmuse toimumist. Kuigi kohtus tunnistajat ei saanud küsitleda, on tema ütlused avaldatud seaduslikul alusel ja võrreldes ütluste sisu teiste tõenditega, ei ole kohtul põhjust avaldatud ütluste sisus kahelda (I kd, tl 33-37). Kannatanu P.K. ütlusi avaldati kohtus ühel korral

§ 289lg 1 alusel mälu värskendamiseks (III kd, tl 49 pöördel).

See asjaolu ei seadnud kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Tunnistaja R.P. kohtus antud ütluste usaldusväärsust ei seatud kahtluse alla. Tema ütlusi ei avaldatud ei mälu värskendamiseks ega usaldusväärsuse kontrollimiseks. R.P. juuresolekul on ütlusi seostatud olustikuga ja see menetlustoiming on vormistatud protokollina 02.04.

  1. a (I kd, tl 93-96). Ütluste olustikuga seostamisel kasutati videokaamerat ning menetlustoiming salvestati CD-plaadile. Kohtus vaadati kriminaalasja juures asuvat ütluste olustikuga seostamisel tehtud videosalvestist. R.P. ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused ja kohtus tunnistajana antud 12 ütlused on tõendamisesemes tähtsust omavates asjaoludes samasisulised. Eeltoodud põhjustel on tunnistaja R.P. kohtus antud ütlused usaldusväärsed ja tema ütlused on tõendina arvestatavad. Tartu Maakohtu 30.05.
  2. a otsusega on Andrus Puuseppa ja Meelis Tammsaart karistatud KarS § 121 järgi R.P. kehalise väärkohtlemise eest (II kd, tl 291-294). R.P. seob karistatud isikute tegu mõrvasündmusega. Teda oli eelnevalt hoiatatud ja viidatud, et oli kaks inimest vangi pannud (III kd, tl 61 pöördel). Ka füüsiline vägivald ei ole tunnistajat mõjutanud. Tunnistaja tervisliku seisundi ja sellest tuleneva sündmuste tajumise hindamiseks on R.P. le Tartu Maakohtu 01.03.
  3. a määruse alusel 18.03.
  4. a teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis. Tulemused on kohtule esitatud ekspertiisiaktis nr 22 (III kd, tl 19-25). Eksperdid on jõudnud järeldusele, et R.P. l ei esinenud
  5. ja 23.03.
  6. a ühtegi sellist häiret, mis oleks määratletav vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse, ajutise vaimutegevuse rikke või raske psüühikahäirena. Tal esines 22.03.
  7. a alkoholijoove, mis ei välistanud tema võimet tajuda sündmusi adekvaatselt. Ekspertide arvamusest sai kinnitust tunnistaja R.P. ütluste usaldusväärsusele. Süüdistatavate T.B ja A.E ütluste usaldusväärsust kontrolliti kohtus korduvalt. Mõlemate süüdistatavate eeluurimisel antud ütlusi avaldati

§ 289

lg 1 ja § 293 lg 1 alusel (III kd, tl 73, 75 pöördel, 76 pöördel, 82 pöördel, 84). Kohtueelsel uurimisel on T.B andnud ütlusi, et ta lõi J. rusikaga näo piirkonda kaks korda järjest. J. kukkus tooli peale ja sealt põrandale. Kukkudes lõi J. pea ära vastu radiaatorit. Peale seda löömist tuli J. verd ninast ja kuskilt pea piirkonnast (I kd, tl 160,

  1. lõik ülalt
  2. reast lõigu lõpuni). Protokolli lõppu on T.B kirjuatnud omakäeliselt, et protokoll läbi loetud ja õige. Tal ei olnud mingit mõtet ega huvi teda peksta ega soovida tema surma (I kd, tl 161). Süüdistatav T.B väidab, et nende ütluste puhul on rikutud Põhiseaduse § 21, kus teda ei ole tutvustatud õiguste ja kohustustega. Neil oli uurijaga selles suhtes probleem. Ütles uurijale, et miks kirjutatakse seda, et ta on peksnud. Tema seda öelnud ei ole. Seal lõpus on kirjutatud omakäeliselt. Ta protesteeris nende ütluste vastu. Süüdistatav T.B põhjendab, et leppis uurijaga kokku, et uurija ta tõmbab need peksmise laused maha. Ka selle, et Alina ei ole tema abikaasa. Ta nägi, et uurija tegi seda. Ta palus ümber kirjutada, aga uurija ütles, et nüüd on selline seadus, et ülekuulamiseks on tund aega, et kohtus arvestatakse seda, mida seal räägid. Kaitsja, advokaat Paul Järve oli ülekuulamise juures ja ta kinnitas, et selline asi oli. Prokuröri küsimusele kas kaitsja oli nõus, et uurija paneb kirja, mis tema tahab vastas süüdistatav T.B, et tema ei tea, kuidas asjad käivad. Aeg on piiratud ja küll ta kohtus seletab (III kd, tl 73). Eeluurimisel on T.B andnud ütlusi, et aitas J.K. auto kasti istuma (I kd, tl 65 viimane lõik). Süüdistatav T.B väidab, et ka siin on tema õigusi ja kohustusi rikutud. PS § 21, 22, ei ole tema allkirja. Talle ei ole antud õigusi lugedagi. Uurija Heli Arst ütles, et tal on raskestiloetav käekiri. Tol korral oli mul Tartust advokaat. Oli nii, et oli Suur reede ja kui ta viimase bussi peale ei saa minna, siis ta ei saa minna ära. Prokuröri küsimusele kas uurija luges valesti ette vastab süüdistatav T.B, et ta ei kommenteeri ütlusi, kuna nende suhtes on rikutud seadust. Ta oli ütluste andjatest kõige viimane. Uurijal oli kerge kirjutada tekst valmis. Ta ei ole nii rääkinud. Prokuröri küsimusele: miks süüdistatav arvab, miks R. P peaks tahtma valetada tema peale vastas süüdistatav T.B järgmist: kohus ei peaks arvestama tema arvamust, aga tal on konkreetne visioon. R.P. sõitis sõbraga Tartusse, ärandas sõbralt auto, jättis sõbra ilma autota, jopeta, rahata Tartusse. J. ütles, et auto varastati ära. R.P. varastas auto ära, tekitas 03.03 kahjuga avarii. Temal on põhjus olemas, tuleb välja, et tema varastas mustlaste tagant, tekitas probleemi. Imelik oleks, et J. läheb kindlustusse ja sealt tuleb välja. Kuidas sai auto P käte, J. andis võtmed P kooli juures. See on süüdistatava arvamus, miks P valetab (III kd, 76 pöördel). Süüdistatava T.B põhjendusi viitega Põhiseaduse §-dele 21 ja 22 ei pea kohus siinkohal asjakohasteks. Talle esitati kahtlustus ja teda kuulati üle kahtlustatavana. Kahtlustatava ütlused on üks tõenditest

§ 63lg 1 järgi üks tõenditest, mida koguti.

Seega ei saa öelda, et T.B kahtlustatavana ülekuulamisel käsitleti teda süüdi olevana. Ka ei saa väita, et Jaan 13 T.B oleks sunnitud tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. T.B ei ole kunagi väitnud, et ta ei tahtnud ütlusi anda. Küsimus on selles, kas T.B enne ülekuulamist teadis oma õigustest keelduda ütluste andmisest. Kahtlustatava ülekuulamise protokollis 23.03.2007. a ei ole kahtlustatava allkirja temale õiguste ja kohustuste tutvustamise ja nende sisu selgitamise kohta (I kd, tl 62, III kd, tl 76 pöördel).

§ 33

lg 2 järgi selgitatakse kahtlustatavale viivitamatult tema õigusi ja kohustusi ning kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. T.B on 23.03.

  1. a üle kuulatud kahtlustuse sisu kohta, kuid protokollist ei ole näha, et talle oleks õigusi selgitatud. Seega on rikutud kahtlustatava õigusi ja see rikkumine on olnud oluline rikkumine. Menetlustoimingu juures on olnud kaitsja, advokaat Margus Mõttus. Ka tema ei ole sellele rikkumisele tähelepanu pööranud. Ütlused, mille avaldamisega kohtus süüdistatava ütluste usaldusväärsust kontrolliti, ei ole tõendamiseseme asjaoludes olulist tähtsust omavad. Kummaline on asjaolu, et just nendele ebaolulistele detailidele, auto ümber toimunud askeldustele viidates, põhjendab süüdistatav tunnistaja R.P. ütluste mitteusaldusväärsust. Süüdistatav peegeldab oma nägemuse asjaoludest tunnistajale ja väidab tunnistajat valetavat. Vastuolulised on ka süüdistatava põhjendused muudes faktides. Suur reede on liikuv püha.
  2. aastal oli Suur reede
  3. aprillil,
  4. aprillil
  5. ülestõusmispüha. Kui T.B 23.03.
  6. a üle kuulati, siis oli see küll reedene päev, kuid tavaline tööpäev, mitte püha ega pühadele eelnev päev. Seega põhjendused ajapiirangutele, kiirustamisele ja kaitsja kojusaamise vajadusele on otsitud põhjused ega vasta tegelikele asjaoludele. Viide Põhiseaduse § 21 rikkumine ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei ole asjakohane. PS § 21 järgi igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. Kaitsja oli T.B olemas ja viibis kahtlustatavana ülekuulamiste juures. Kahtlustatavana kinnipidamisel 23.03.
  7. a on T.B-le tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu (I kd, tl 42-43). Seda kinnitab kahtlustatava allkiri kinnipidamise protokollis. Kohtus süüdistatav tunnistas, et allkiri on tema oma ja see on õige asi (III kd, tl 78 pöörel -79). Protokollis on märgitud, et kinnipidamisest kellelegi teatada ei soovi.
  8. juunil
  9. a kuulati T.B kahtlustatavana üle kaitsja Peeter Järve juuresolekul. Menetlustoimingu protokollist nähtuvalt on talle enne ülekuulamist tutvustatud õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu (I kd, tl 158-161). T.B ei ole kasutanud õigust keelduda ütluste andmisest enda vastu. Teisel korral kahtlustatavana ülekuulamise protokollis on tehtud parandusi mahatõmbamisega. Protokollist ei nähtu millal ja kelle poolt mahatõmbamised on tehtud. Mahatõmbamise asjaoludes on süüdistatava põhjendused arusaadavad, kuid need põhjendused ei ole laiendatavad protokolli sisule tervikuna. Kahtlustatavana antud ütlusi on ütluste andja kohe protokolli läbilugemise järel selgitanud. Süüdistatav andis kohtus ütlusi valikuliselt ning põhjendas kuriteosündmuste ajendi asjaolusid. Õige on süüdistatava T.B väide, et arvestatakse kohtus antud ütlusi, kuid arvestatakse usaldusväärseid ütlusi. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks on kehtestatud kord kriminaalmenetlusseadustiku
  10. peatüki
  11. jao vastavates paragrahvides. Süüdistatava A.E puhul ei tekkinud küsimust tema õiguste rikkumisest kahtlustatavana ülekuulamisel. Õiguste rikkumisele ei viita ka menetlusdokumendid. A.E-le tutvustati õigusi ja kohustusi ning selgitati nende sisu tema kahtlustatavana kinnipidamisel. Süüdistatav A.E kinnitas kohtus, et protokollis on tema allkiri (I kd, tl 45, III kd, tl 87). Kohus avaldas A.E kahtlustatavana antud ütlusi (I kd, tl 163- 164
  12. lõik, mis algab viimase sõnaga tl 163, III kd, tl 82 pöördel). Kahtlustatav on rääkinud T.B selgetest juhistest kuhu autoga sõita. Talle pole keegi vastu tulnud. 14 (I kd tl 164 alt 18.rida) kahtlustatav andnud ütlusi, et K polnud mingit tasakaalu. Teda tuli aidata auto kasti. Kohtus rääkis süüdistatav, et K kõndis ümber auto ja oli suuteline vaatama autot. Süüdistatav A.E põhjendab vastuolusid asjaoluga, et tal oli raske aru saada, kas J. alkoholist või kukkumise tagajärjel kõndis ebakindlalt. Siin ongi ilmselt silmas peetud vaarumist. Mõlemad süüdistatavad põhjendavad J.K. vigastusi tema trepist kukkumisega. Mõlemad süüdistatavad nägid J.K. vahetult pärast väidetavat kukkumist, kuid kirjeldavad kohtus J.K. kukkumise järgset asendit erinevalt. T.B nägi, et jalad olid trepist kaugemale, A.E nägi, et pea oli trepist kaugemale. Kukkumist teised tõendid ei kinnita. Omavahel vastuolulised ütlused muudavad mõlema süüdistatava ütlused mitteusaldusväärseteks. Mõlemad süüdistatavad andsid kohtus ütlusi teo toimepanemise ajendi kohta. Tõendamisesemes tähtsust omavates asjaoludes nad ütlusi ei andnud. Vastuolulised ütlused on mitteusaldusväärsed. Tunnistaja R.M. ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel selgusid kohtus väga kummalised asjaolud. R.M. kuulati eeluurimisel üle ja protokollis on tema ütlused kirjeldatud eesti keeles. Tõlki ülekuulamise juures ei olnud. Kohtus rääkis tunnistaja ainult vene keeles ja väitis, et ta ei saa eesti keelest aru. Teda kuulati üle tõlgi juuresolekul. Kohus tegi järelduse, et R.M. ütluste usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida

§ 289

sätestatud korras, sest kohtueelsel uurimisel on oluliselt rikutud menetlusnorme sellega, et ülekuulamine toimus keeles, mida ülekuulatav ei valda ja tõlki ei võimaldatud. Väga kummalisemalt kirjeldas tunnistaja temalt eeluurimisel ütluste saamise viisi. Tal olid uurijaga usalduslikud suhted. Usalduslikud suhted tekkisid sellest, et uurija lubas teda vabadusse, kui talt esimesed ütlused võttis. Ta saigi pärast vabadusse. Sellest tegi järelduse, et uurija on hea inimene ega vea teda alt. Nad vahetasid kirju. Uurija saatis talle blanketid kahes eksemplaris ning kirjutas juhised, kuidas käituda. Ühel eksemplaril olid linnukestega kohad ära märgitud, kuhu allkirju kirjutada, teine eksemplar oli puhas leht ja sinna tunnistaja kirjutas oma allkirjad. Ta saatis sellisel viisil vormistatud paberid tagasi ja uurija täitis dokumendi sisuga. Eeltoodud asjaoludest lähtudes hindab kohus tunnistaja R.M. se ütlusi mitteusaldusväärseteks ja jätab need tervikuna kõrvale. Tunnistaja A.T. ei andnud kohtus tõendamiseseme asjaoludes detailides tähtsust omavaid ütlusi. Ta oli küll

  1. ja 23.03.
  2. a XXX majas, kuid tema tähelepanu oli alkoholi tarvitamisel ja sündmustest ta ei rääkinud. Hommikul ta nägi laipa ja läks J.K. surmast teatama viimase vennale P.K. le. Teised tõendid ei kinnita A.T. ütlusi selle kohta, et ta kombe kohaselt ristas surnu käed rinnale. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevate fotode (fototabelid I kd, tl 11 ja 13 ülemine foto) tunnistajale näitamise järel tunnistaja veendus, et pildil ei ole käed rinnal ja muud seletust muud seletust ta anda ei osanud. Konstateeris, et J.K. keha oli maas nii nagu pildil on. Tunnistaja A.T. ütluste usaldusväärsuses annavad alust kahelda tema tegelikele asjaoludele mittevastavad väited. Tunnistaja väidab, et ta ei näinud hommikul J.K. laibal verd ja põhjendab seda asjaoluga, et köögis ei põlenud tuld.
  3. märtsil
  4. a tõusis päike kell 6.
  5. Hommikul valgenemise järel laiba leidmisel ei olnud vaja lampi süüdata, et sündmuskohta näha. Põhjendus on vastuolus tunnistaja enda ütlustega. Kui ta kummardas laiba juurde teda puutuma, ei saanud tal laiba välimus jääda nägemata. Tunnistaja A.T. ütlused tõendavad vaid sündmuskohta ja kuriteo tagajärje saabumist seal. Eeltoodud tõendite analüüsist tulenevalt on süüdistatava T.B ning tunnistajate R.P. , K.K. ja A.T. ütlustega tõendatud kuriteo toimepanemise koht ja aeg. Kuriteo toimepanemise kohta tõendab ka dokumentaalne tõend, sündmuskoha vaatluse protokoll. Süüdistatava ütluste järgi läks ta teine kord Linda t. 9 majja kella 22 paiku ja siis oli J.K. köögis. Teised tõendid seda ümber ei lükka. Tunnistajate K.K. ja R. P ütluste järgi seadsid nad ennast sel ajal magama ja läksid köögist tuppa. Tunnistaja R. P ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ütluste olustikuga seostamise protokolliga, asitõendite vaatlusega ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud kuriteo toimepanemise viis ja kuriteo toimepanemiseks kasutatud vahendid. 15 Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud sündmuskohal 157 cm pikkuse lauatüki, harjavarre tükkide ja naharibade tuvastamine. Tunnistaja K.K. ütluste järgi ei olnud tema majapidamises lauamaterjali. Sellest järeldub süüdistatavate poolt nimetatud eseme kaasa võtmine ja selle peksmise vahendina kasutamine. Kasutamisele viitavad asitõendi uurimisel lauatükil ühes otsas tuvastatud verekahtlased jäljed. Asitõendite vaatlusel süüdistatav A.E seostas asitõendina vaadeldud nahatükke piitsaga põhjendades, et need ei ole piitsa tükid, need on jalatsitükid. Põhjendaja soovib osutada nahatükkide muule päritolule ja sellega juhtida kõrvale tegelikest asjaoludest. Tunnistaja R.P. nägi J.K. piitsaga löömist rindkere piirkonda. Tunnistaja tõendab piitsa löömise vahendina kasutamist ja sellele viitavad ka teised tõendid. Tunnistaja R. P ütlustega on tõendatud, et T.B kasutas peksmiseks vahendeid, lauatükki, piitsa, harjavart. A.E vahendeid ei kasutanud. Tema peksis J.K. rusikate ja jalgadega. Tunnistaja R.P. ütlustega on tõendatud peksmise kestus, ca 1 tund. Kui tunnistaja kööki tuli, oli J.K. il juba peksmise jäljed. Ta istus ja kaitses ennast ette sirutatud kätega. Peksmine jätkus tunnistaja juuresolekul poole tunni vältel. Tunnistaja ütluste järgi ei olnud tal võimalik vahele sekkuda. Peksmine oli intensiivne ja tal polnud sekkumiseks jõudu. Tunnistaja ütluste kohaselt ajas R.M. peksmise ajal tunnistajaga juttu. Sellest järeldub, et viimane tõmbas tunnistaja tähelepanu endale ja soovis vältida tunnistaja sekkumist toimuvasse. Peksmise tagajärgi tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, kohtuarstliku eksperdi arvamusega ja asitõenditena vaadeldud J.K. laibal seljas olnud riided. Laiba nägu ja riided olid määrdunud rohke verega. Kuigi kohus jõudis järeldusele, et R.M. ütlused tuleb tervikuna kõrvale jätta kui mitteusaldusväärsed, nägi tunnistaja köögis verd kolmes kohas peopesasuuruste laikudena. Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendatud J.K. laibal esinenud vigastused: kogu keha tömp trauma vasaku küünarluu, kilpkõhre-keeleluu, parema X ja vasaku VII roide murru, peensoole kinnisti rebendite ja massiivsete verevalumitega vasakus ülajäsemes ja selja lihastes. Vigastused viitavad rohkearvulistele löökidele keha erinevatesse piirkondadesse. Massiivsed verevalumid vasakus ülajäsemes kinnitavad tunnistaja R.P. ütlusi selles, et J.K. hoidis löökide kaitseks kätt ees. Kohus on tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et mõlema süüdistatava peksmisteod on otseses põhjuslikus seoses J.K. surma saabumisega. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast peksmist või pikema ajavahemiku möödumisel. Samuti ei oma tähtsust kausaalsusahela täpne kulg. Riigikohus on leidnud, et kausaalseos peksmise ja kannatanu surma vahel on olemas ka siis, kui tekitatud vigastused ise ei ole surmavad, kuid surm saabub löögist tekkinud verejooksu tõttu. Pika aja kestel kannatanu korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse peksmisega, T.B poolt peksmiseks ka jäikade esemete kasutamine tõendab peksmise intensiivsust ja jõulisust. T.B on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et tema käevigastus ei võimaldanud tal peksta, rääkimata peksmiseks vahendite kasutamist. Lõuna-Eesti Haigla patsiendi kaart nr 679 23.01.2007 kohaselt oli tal eelneval perioodil käe luu murd, mida raviti. Sündmuste toimumise ajal andis vigastus tunda ja seetõttu ei onud ta võimeline käega lööma. Tunnistaja R.P. ütlused ei kinnita süüdistatava väidetud asjaolusid. Peksmiseks kasutatud vahendid kergendasid lööja tegevust, kuid raskendasid kannatanu olukorda. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti andmetel tuvastati surnul põrutushaav kukla piirkonnas (I kd, tl 122, 133). Ei ole välistatud, et haav on tekkinud T.B löögist J.K. rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu radiaatorit. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juures asuvast fototabelist (I kd, tl 13, foto 15) nähtub, et köögis akna all oli radiaator. Selle ees laud. Tunnistaja ütluste järgi oli J.K. tavapärane asukoht köögis laua kõrval. Tunnistaja ütlused haakuvad dokumentaalse tõendiga. Dokumentaalse tõendiga, surnu kohtuarstliku eksperdi arvamusega tuvastatud vigastused: kogu keha tömp trauma vasaku küünarluu, kilpkõhre-keeleluu, parema X ja vasaku VII roide murd, peensoole kinnisti rebendid ja massiivsete verevalumitega vasakus ülajäsemes ja selja lihastes tekitasid J.K. eluohtliku tervisekahjustuse, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge südame-veresoonkonna puudulikkus. J.K. suri saadud vigastustesse ööl vastu 23.märtsi 2007.a. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid T.B ja A.E talle veel massiivsed verevalumid vasaku õla-küünarvarre lihastes, rohked verevalumid ja marrastused mõlemal pool 16 üla-alajäsemetel, verevalumid kaelal, mõlemal pool rindkerel ja seljal ning paremal pool ülakõhul, peaajupõrutuse, ninaluude murru, rohked põrutus- ja põrutus-rebimishaavad näos, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused peapiirkonnas. Viimati nimetatud vigastused tõendavad peksmise kestust ja intensiivsust. Kohtus andis ütlusi kohtuarst-ekspert Tanel Vaas, kes selgitas eksperdi arvamust (III kd, tl 66 pöördel – 70 pöördel). Ekspert kinnitas, et J.K. surm saabus südamepuudlikkuse tõttu. Vaadates südame leidu lahangul, siis kirjeldused südame kohta ütlevad, et süda on natukene massilt suurem, aga et seal oleks mingit südamekahjustust, seda ei ole. Südame pinna konsistents on tavaline, mingeid infarktijärgseid arme ei ole. Täpsemalt öelda ei saa, südame histoloogilist uuringut tehtud ei ole, aga ekspert ei usu seda, et kahjustus oleks tulnud patoloogiast. Eksperdi ärakuulamise järel ei tekkinud kohtul kahtlusi eksperdi järeldustes ja surma saabumise põhjustes, kausaalses ahelas süüdistatavate tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Tunnistaja A.K. ütlused J.K. korduvate kukkumiste ja sellest saadud vigastuste kohta ei ole tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti andmetega. Varasemaid vigastusi ei kinnitanud ekspert ka kohtus. Tunnistaja ütlused on emotsionaalsed, kantud soovist säilitada kooselu mehega ja jõuetusest võidelda temal väljakujunenud eluviiside vastu. Kumbki süüdistatav ei eita enda sündmuskohal viibimist. Tunnistaja R.P. ütlustega on tõendatud mõlema süüdistatava teod. Tunnistaja R.P. tundis T.B ja A.E ning nägi neid J.K. peksmas. Ka dokumentaalne tõend, äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, tl 9799) tõendab ühe teo toimepanijana T.B . Peksmise järel oli tunnistaja kogu öö üleval kartes süüdistatavate tagasitulekut. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et teo panid toime süüdistatavad. Teisi isikuid sündmuskohal ei käinud. Enne süüdistatavate tulekut ei olnud tülisid. J.K. ei olnud vigastusi ja ta ei kaevanud tervisehädasid. Süüdistatavate väited J.K. trepist kukkumisest ei ole tõendatud. Kriminaalasjas on teostatud molekulaargeneetilise ekspertiisid, (aktid I kd, tl 147-151, 153-154). Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamuse järgi (I kd I kd, tl 147-151) on sündmuskohalt võetud asitõenditelt, peksmiseks kasutatud vahenditelt on leitud J.K. DNA. See asjaolu kinnitab asitõendina vaadeldud esemete kasutamist kannatanu peksmiseks. XXX trepil ja selle ees vereloigus võetud verd sisaldunud proovides on olnud pärit J.K. ilt DNA. See asjaolu kinnitab kannatanu peksmise järgset liikumist õues. Ekspert on teinud järelduse ka A.E-lt võetud kingadelt saadud proovide kohta ja leidnud, et pole välistatud kingadel J.K. ilt pärineva DNA olemasolu. Kohus ei saa seda järeldust tõendina arvestada menetlusdokumendi puudumise tõttu. Ei ole menetlusdokumenti, kuidas ja mis moel A.E kingad ära võeti. Võetuse kohta tuleb vormistada menetlusdokument, mida kriminaaltoimikus ei ole. Seetõttu ei ole kahtlusi, et kingad võeti kahtlustatavalt tema kirjeldatud viisil. Võetud kingad on ka asitõendina vaatlemata. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, kas eksperdile esitatud kingad on süüdistatava A.E kingad, mis tal sündmuskohal jalas olid. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis (I kd, tl 153-154) antud eksperdi arvamus ei ole süüd tõendavaks tõendiks. Kohus on jõudnud järeldusele, et süüdistatavad panid teo toime kaudse tahtlusega. Kohtul on kahtlused selles, et T.B ja A.E teadsid, et nende tegu põhjustab kannatanu surma. Seetõttu kahtlusi süüdistatavate kasuks tõlgendades teeb kohus järelduse, et otsene tahtlus on tõendamata. Toimepanijad küll ei teadnud, et nende tegevuse tagajärjeks on pekstava surm. Peksmise intensiivsust ja pikka aega arvestades pidasid nad võimalikuks ja möönsid surma saabumise võimalikkust. Tagajärg ka faktiliselt saabus. Tunnistaja ütluste järgi palus J.K. peksmine lõpetada. Ta ütles, et on valus. Süüdistatavad jätkasid tema peksmist, põhjustades sellega kannatanule suurt valu ja kauakestvaid vaevusi. Süüdistatavate 17 ja tunnistaja R.P. ütlustega on tõendatud, et J.K. käis köögist väljas hoovi pargitud auto juures. Selle tegevuse ajal oli tal raskusi liikumisega. Eeltoodu annab alust järeldada, et liikumisraskused olid põhjustatud eelnevalt köögis tema kallal toimunud vägivallast. Eeltooduga on tõendatud tapmise raskendav koosseisuline asjaolu, piinav viis. Teo toimepanemise ajendit tõendavad süüdistatavate ütlused ja dokumentaalsed tõendid: ERGO Kindlustuse kiri O.I. 26.03.2007, kus on teatatud, et I kuuluva MB-ga toimus 03.03.2007 avarii, kus sõideti otsa pargitud VW-le ja sõiduki juht on olnud A.P.. Tartu Maakohtu otsus 13.11.
  6. a, millega A.P. välja mõistetud O.I.i kasuks 5000 krooni avariiga põhjustatud kahju. T.B läks J.K. poole auto kasutamise asjaolusid selgitama ja viis sinna auto, mille kohta esitati ka tõend (III kd, tl 107). J.K. peksti, et ta võtaks omaks T.B seisukohad auto kahjustuste tekkemehhanismi kohta. Auto Linda tänavale viija oli A.E, kes sündmuskohal oli ka kuriteo kaastäideviija. Mitte millestki ei järeldu J.K. vägivaldsus või alkoholi tarvitamise käigus toimunud tüli, mis kakluseni viis. Süüdistatav T.B ei välista ka ise enda vägivaldsust, kui ta põhjendas vägivalda eraeluga. Kohus ei tuvastanud kummalgi süüdistataval süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. T.B suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis, akt nr 25/39/55 (II kd, tl 387-401). Ekspertide arvamuse kohaselt T.B esinenud isiksus- ja käiumishäirete kogum ei välistanud ega piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Seega panid T.B ja A.E toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tapmise piinaval viisil. Kohus ei tuvastanud olulisi menetlusnormide rikkumisi, mille tõttu ei ole tõendid kasutatavad. Eelpool kohus kirjeldas menetlusnormide rikkumist T.B 23.03.2007.a kahtlustatavana ülekuulamisel. Kuna nimetatud menetlusdokument ei ole kohtus kasutatav tõend, siis selle rikkumise konstateerimisega kohus piirdub. Süüdistatava T.B väited sündmuskoha vaatlusel menetlusnormide rikkumisest ei ole asjakohased. Tema väitel olid sündmuskohal teised politseiametnikud, keda protokollis ei ole märgitud. Ekspert ei saanud sel ajal kohal olla pikkade vahemaade tõttu. Kiirabikaardi andmetel kutsuti kiirabi Linda t 9 aadressil 23.03.
  7. a kell 7.31, kohale jõuti 7.38 (I kd, tl. 2). Sündmuskoha vaatlus algas 23.03.
  8. a kell 8.
  9. Kiirabile antud teate ja sündmuskoha vaatlusega alustamise vahele jääb üks tund, mille jooksul oli ekspertidel võimalik Tartust jõuda Võrru sündmuskohal. Tund aega kahe asustatud punkti vahelise maa läbimiseks on küllaldane aeg nende 68-kilomeetris vahemaa tõttu. Tähtsust ei oma asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokollis pole märgitud kõiki sündmuskohal olnud politseiametnikke. Protokollis on märgitud sündmuskoha vahetut vaatlust teostanud politseivaneminspektor, osalenud politseiametnikud ja ekspert. Teisi menetlusnormide rikkumisi kohus ei tuvastanud. Kohus peab vajalikuks tähelepanu pöörata ka prokuröri kohtuvaidlustes väljendatud seisukohale asitõendiks olevate naharibade kohta: „Antud juhul on tegemist mustlasrahvaga, kelle traditsioonide hulka kuulub ka hobustega tegelemine ja kahtlemata kuuluvad sinna juurde ka piitsad“. Prokuröri väljendatud seisukoht on asjakohatu, nagu põhineksid järeldused oletustel. Kohus on eelpool kirjeldanud tõendeid ja nimetanud tõendite allikaid, mis viitavad asitõendiks olevate naharibade puhul piitsale peksmise vahendina. Üheks tõendiks on süüdistatava A.E enda kohtuistungil antud ütlused. Tõendatud asjaolusid ei ole põhjust oletada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.B ja A.E süü mõrvas on tõendatud. 18 Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistatud isikud. T.B on karistatud viiel korral õiguskorraga kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude: korduvate varguste, korduva omavoli, samuti dokumendi võltsimise eest. Teda on karistatud varguse eest ka väärteomenetluses. Väärteomenetluses on korduvad karistused määratud liiklusseaduse ja liikluskindlustuse seaduse alusel (I kd, tl 195-199, 209). A.E on karistatud neljal korral õiguskorraga kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude: korduvate varguste, väljapressimise, avaliku korra rikkumisest osavõtu ning alaealise kuritegevusele kaasatõmbamise eest. Väärteomenetluses on korduvad karistused määratud liiklusseaduse ja liikluskindlustuse seaduse alusel (I kd, tl 200-207, 209-218). Mustlas-Eestlas-Noorte Kultuurikeskus iseloomustab T.B omakasupüüdmatu hea juhi ja organisaatorina. Ta töötab nimetatud kultuurikeskuse esimehena alates
  10. a juunist, olles selle asutajaliige. Tema eestvedamisel on Võru noored saanud maja kus koos käia, ühiste harrastustega tegelda, omandada huvipakkuvaid teadmisi jne. T.B on asutamisest peale olnud keskuse tegevuse eestvedajaks. Ta on võtnud seda tööd väga isiklikult, tõsiselt ja tõelise entusiasmiga. Keskus on saanud tuge linnavalitsuselt ja T.B tegevuse tulemuse leidnud sponsoreid. T.B on töökas, aus, sihikindel, sõbralik, rahulik, alati heatujuline ja abivalmis. Tal on head kontaktid noortega. On korraldanud spordi- ja kultuuriüritusi (III kd, tl 106). A.E iseloomustust kohtule esitatud ei ole. T.B on arstliku ekspertiisi otsusega 11.11.2005 tunnistatud püsivalt töövõimetuks. 22.04.
  11. a tõend kinnitab, et puue on tal jätkuvalt. Kohus ei tuvastanud kummalgi süüdistataval karistust kergendavaid ja koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid. KarS § 114 näeb ette alternatiivsed karistused: vangistuse kaheksa kuni kakskümmend aastat või eluaegse vangistuse. Mõlemat süüdistatavat iseloomustab varasem korduv kriminaalkorras karistatus. T.B varasemast kriminaalsest elukäigust ja temale antud iseloomustuses kajastub vastuolulisus. Olles pikemat aega aktiivne ja tegev Mustlas-Eestlas-Noorte Kultuurikeskuses, ei ole ta loobunud kuritegelikust käitumisest. Kultuurikeskuses tegutsemine ei ole teda suunanud õiguskuulekale käitumisele. Iseloomustuse järgi omakasupüüdmatu isikuna on ta kultuurikeskust vedades korduvalt varastanud ja selle eest karistatud. Vargustega kahjustavaks õigushüveks on omand. Ka A.E iseloomustab kuritegelik käitumine, mis on mitmel korral olnud suunatud omandi vastu. Teda on varem karistatud ka omandi vastu suunatud esimese astme kuriteo eest. Ka arutatav kuritegu on toime pandud omandi pinnalt tekkinud tüli käigus. Süüdistatavate viimase kuriteoga kahjustatavaks õigushüveks on eelmiste kuritegudega võrreldes erinev õigushüve: inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Elu on tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb otseselt PS §-st
  12. Tähtsust ei oma asjaolu, milliseid väärtushinnanguid inimene oma elu elades kannab ja kuidas ta oma eluga toime tuleb. Tähtis on see, et teistel ei ole õigust otsustada teise inimese elu üle. Mõrv on tapmise raskeim koosseis. Süüdistatavad panid toime raskusastmelt esimese astme kuriteo. Süüdistatav T.B esitas kohtule tõendeid: OÜ Autokoolituse tõend, kus on näidatud kuupäevad, millal J.K. viibis koolitustel; väljavõte Hanzanetist, kus T.B poja arvelt on makstud koolituse eest. Kui ka T.B hoolitses J.K. eluviiside muutuste eest, ei õigusta see tegevus T.B kuritegu. Vaatamata varasematele teise astme kuritegude eest mõistetud vabaduse piiramisega seotud karistustel jätkasidsüüdistatavad kuritegude toimepanemist ja nende õigusvastane käitumine on muutunud raskemaks. T.B on karistusena varem kandnud aresti ja vangistust. A.E kandis kahte viimast karistust vangistusena, viimasest karistusest vabanes 03.08.
  13. a. Vähem kui kolme aasta möödudes esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud liitkaristusest vabastamisest on A.E toime pannud uue esimese astme isikuvastase kuriteo. 19 Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks süüdlastele karistuse mõistmisel lähtuda ainult eripreventiivsetest eesmärkidest. Ühel süüdistataval oli kannatanuga lähedased sugulussuhted. Kohus ei pea põhjendatuks süüdlasi karistades mõjutada mõistetava karistusega ka teisi isikuid hoiduma samasugustest kuritegudest. Süüdlasi saab mõjutada hoiduma edaspidi samasugustest kuritegudest vastava paragrahvi sanktsiooni kergemaliigilise karistusega alla keskmise määra. Samas peab kohus vajalikuks karistusi diferentseerida süüdlase erineva panuse tõttu kuriteo täideviimisel. Kuriteo algataja oli T.B, kes alustas J.K. peksmist ja kutsus kohale teise süüdistatava. Sündmuskohale jõudnud A.E asus koos teise süüdistatavaga samasuguselt käituma. T.B kasutas teo toimepanemiseks abivahendeid, mida A.E ei kasutanud. Süüdistatavatele kohaldatud Tartu Maakohtu 25.03.
  14. a vahistamismäärusega tõkend: vahistamine (I kd, tl 72-75). Mõlemad süüdistatavad peeti kahtlustatavana kinni 23.03.
  15. a (I kd, tl 42-45). Kohaldatud tõkendid tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka ning mõlema süüdistatava karistuse kandmise aega arvestada alates 23.03.
  16. a. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas on asitõenditeks sündmuskoha vaatlusel leitud ja kaasavõetud esemed: puidust lauajupp, villane laudlina, lapp harja otsas, 3 puidukildu, ümarpuidust tokk ja puuoks, nahataolisest materjalist riba, 0,5 l pudel, suitsukonidega 2 konservikarpi. Asitõendid on pakitud 3 pappkasti ja 3 paberkotti, ning asuvad Võru Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Asitõenditeks on ka J.K. laibal seljas olnud riided ja pruuni värvi kingad. Pruuni värvi kingade kuuluvuses tekitas vaidlusi süüdistatav A.E, kes kinnitas, et andis oma kingad menetlejale, kuid kohtus kingade vaatlusel väitis, et need ei ole tema kingad. Süüdistatava kahtlusi kingade kuuluvused temale ei kinnitatud. Kohus on seisukohal, et kohtus asitõenditena vaadeldud pruuni värvi kingad kuuluvad süüdistatavale A.E-le.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb kingad tagastada kohtuotsuse jõustumisel A.E-le ning seejärel vabastada kingad asitõendi staatusest. Teistel asitõendiks olevatel esemetel puudub väärtus. Seetõttu tuleb need

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kannatanu P.K. on esitanud tsiviilhagi J.K. matusekulude hüvitamiseks. Kannatanu tõendab J.K. matusekulusid arvetega summas 12 619,20 krooni (I kd, tl 111). Kohtuistungil kannatanu vähendas nõuet temale hüvitatu võrra. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 18.04.2007. a otsusega hüvitati P.K. le kuriteoohvri J.K. matusteks tehtud kulutusi 4400 krooni ulatuses (II kd, tl 245). Hüvitamata kulude jääk on 8219,20 krooni. Kannatanu jäi selles ulatuses tsiviilhagi juurde. Tsiviilhagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada VÕS § 127 lg 1, § 129 lg 1, § 137 lg 1; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel. T.B ja A.E kuriteoga tekitatud kahju on jagamatu. Seetõttu tuleb neilt solidaarselt välja mõista P.K. kasuks 8219,20 krooni J.K. surma põhjustamisega kaasnenud kahju katteks. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 1 järgi 10 875.- krooni mõlemal süüdistataval.

§ 175

lg l p 2 alusel kannatanule makstud saamata jäänud töötasu 937.60 krooni jaguneb süüdistatavate vahel võrdselt, kummalgi 468.80 krooni. 20

§ 175

lg l p 3 alusel ekspertidele makstud tasu on 44 535.20 krooni, sellest 31 035.20 krooni jaguneb süüdistatavate vahel võrdselt kummalgi 15 517.50 krooni. 13 500 krooni oli T.B kohtupsühhiaatria-psühhoogia ekspertiisi tasu, mis tuleb hüvitada T.B;

§ 175

lg l p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu on T.B kohtueelses menetluses 7658.20 krooni, A.E kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 69 918,40 krooni.

§ 175

lg l p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud on 194.80 krooni mõlemal süüdistataval. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetavate kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Maksekorralduses märkida selgituseks „maksja nimi, 1-07-10462, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kriminaalmenetluses on

§ 175

lg l p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 9994.60 krooni, mis maksti kaitseülesande täitmise eest kahtlustatavate suhtes, kelle kriminaalmenetlus lõpetati nende teos süüteokoosseisu puudumise tõttu. Selles osas tuleb menetluskulud jätta riigi kanda

§ 183alusel.

Ene Muts kohtunik Laine Rehkli rahvakohtunik Helin Pächter rahvakohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.