← Eesti

2-22-132035/18

Obsah (6)§ 632§ 162§ 173§ 174§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.veebruar 2023, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-22-132035 Kohtuasi OÜ Satnet hagi Baltic E

§ 632lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohtusse saabus 06.10.2022 OÜ Satnet hagi Baltic Electrical Installations OÜ ja R. Š. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kirjalik tööjõu rendileping (nr 20220315), mille alusel kohustus hageja varustama kostjat töötajatega. Kostja kohustus tasuma töötajate kasutamise eest 15 eurot tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks (lisa 1). Kostja kasutas hageja töötajat perioodis perioodil juulis
  2. a ning kokku tegid töötajad tööd 246 tundi. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve 4428 eurot. Kostja tasus arve osaliselt. Tasumata jäi 4309,55 eurot. Hageja põhinõue 06.10.2022 kuupäevaga on 4309,55 eurot (käibemaksuga). Hageja esitab ka viivise nõude. Viivise määr tuleneb VÕS § 113 lg 1 teisest lausest. Arve tasumise tähtaeg oli 21.08.
  3. a ja seega arvestab hageja viivist alates 22.08.
  4. a. Kuna esimene osa arvest sai tasutud vaid 06.09.2022.a siis esitab hageja järgmise viivisearvestuse: - 22.08.2022 – 06.09.2022 perioodi eest (lisa 4) summas 354,24 eurot; - 07.09.2022 – 06.10.2022 perioodi eest (lisa 5) summas 646,43 eurot. Hageja lisab viivise arvutuse, mille kohaselt on hagejal hagi esitamise seisuga 06.10.
  5. a (sisse arvatud) kosja vastu viivise nõue summas 1 000,67 eurot.
  6. Kostja tunnistas oma vastuses põhinõuet, kuid vaidles vastu viivisenõudele. Kostja ei vaidlusta hagi asjaolusid, so nõude aluseks olevat tööjõurendilepingut. Kostja leiab, et leiab, et hageja on hagiavalduse esitamisel käitunud pahatahtlikult ja tekitanud põhjendamatuid menetluskulusid. Kostja on kogu aeg võlga hageja ees tunnistanud ning teinud juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist hagejale erinevaid ettepanekuid kohustuse täitmiseks läbi võlgnevuse ajatamise, kuivõrd kostja majanduslik olukord on hetkel väga keeruline ja võlgnevuse tasumine ühe korraga ei ole objektiivselt võimalik. Pooltevahelises tööjõu rendilepingus (edaspidi leping) kokku lepitud viivisemäär summas 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (lepingu punkt 6.6) on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ja TsÜS § 86 alusel tühine, kuna tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on vastuolus heade kommetega. Hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  8. Hagi ese: Tööjõu rendilepingust tulenev võlgnevuse nõue. 2

(4)
  1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) poolte vahel (hageja ja kostja 1) on sõlmitud kirjalik tööjõu rendileping, mille alusel kohustus hageja varustama kostjat töötajatega. Kostja kohustus tasuma töötajate kasutamise eest 15 eurot tunnis iga töötaja poolt töötatud tunni eest, millele lisandus käibemaks . Kostja kasutas hageja töötajat perioodis perioodil juulis
  2. a ning kokku tegid töötajad tööd 246 tundi. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve; 2) kostja tunnistab tööjõu rendilepingust tulenevat põhinõuet summas 4309,55 eurot.
  3. Kostja esitas hagile vastuväited, et : 1) hageja on hagiavalduse esitamisel käitunud pahatahtlikult ja tekitanud põhjendamatuid menetluskulusid. Kostja 1 on kogu aeg võlga hageja ees tunnistanud; 2) Pooltevahelises tööjõu rendilepingus (edaspidi leping) kokku lepitud viivisemäär summas 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (lepingu punkt 6.6) on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ja TsÜS § 86 alusel tühine, kuna tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on vastuolus heade kommetega.
  4. Hageja ja kostja 1 vahel puudub vaidlus, et kostja on rikkunud tööjõu rendilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 100). VÕS § 101 lg.1 ja 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on hagi esitamisel kohtusse käitunud pahatahtlikult ja tekitanud põhjendamatuid menetluskulusid. Hageja on esitanud kostjale arve 05.08.
  5. Maksekäsu kiirmenetluse esitati kohtusse alles 28.09.2022, seega ca kaks kuud hiljem arve esitamisest. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud viivisemäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (lepingu punkt 6.6) on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ja TsÜS § 86 alusel tühine, kuna tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on vastuolus heade kommetega. Kostja puhul on tegemist ettevõttega, mis tegutseb alates 19.08.2011, so enam kui 12 aastat ning ei ole tõenäoline, et nii kaua tegutsenud ettevõtte tegevjuht sõlmis alles oma esimese lepingu ning ei mõistnud millistel tingimustel ta lepingu sõlmis. Maakohus on seisukohal, et hagi on kostja vastu tervikuna põhjendatud. Menetluskulude jaotus 3
(4)8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas menetluses on hagejat esindanud tema seaduslik esindaja. Hageja ei ole asjas menetluskulude nimekirja esitanud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja seaduslikul esindajal ei ole menetluses kohtuväliseid kulusid tekkinud. 10. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 595 eurot. Kuivõrd hagiavalduse esitamine on lõivustatud toiming, on riigilõiv põhjendatud ja vajalik kohtukulu. Kohus jätab hageja menetluskulud summas 595 eurot kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.