← Eesti

2-22-118707/6

Obsah (7)§ 489§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11870

§ 489lg-le 1.

Võlgnikule V. V makseettepanekut kätte toimetada ei õnnestunud, mistõttu lõpetati 14.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus V. V osas ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Kuna juba sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 11.10.2022 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 27.10.2022 (15 päeva möödumisel). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg oli 24.11.2022). Menetlusse võtmise määruses hoiatati kostjat, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ole ühtegi vastuväidet kohtule esitanud.
  2. 02.12.2022 esitas hageja kohtule ka menetluskulude nimekirja, mis toimetati 21.12.2022 kostjale kätte samuti Ametlike teadaannete vahendusel, s.o teade avaldati 21.12.2022 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 06.01.2023 (15 päeva möödumisel). Menetluskulude avaldusele oli kostjal võimalus vastata 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 13.01.
  3. Vastust kohtule ei esitatud. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 3

(5)
  1. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja on nõudnud maksekäsu kiirmenetluses täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikult kui käendajalt. 14.09.2022 tegi Pärnu Maakohus laenusaaja Royalmarket OÜ suhtes maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Royalmarket OÜ tasuma avaldajale Krediidikaitse Grupp OÜ põhinõudeid summas 5000,00 eurot ja kõrvalnõudeid summas 2450,00 eurot ning hüvitama riigilõivu 240,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Ka kohustati võlgnikku Royalmarket OÜ tasuma avaldajale Krediidikaitse Grupp OÜ täiendavalt viiviseid järgmiselt:
  2. põhinõue – 0,200000% päevas summalt 5000,00 EUR alates 15.09.
  3. Võlgnik on kohustatud tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa: * 8000 eurot, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud pärast 31.12.
  4. * 6400 eurot, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud enne 01.01.
  5. Maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. V. V. osas puudus võimalus maksekäsku teha ning solidaarnõue on tema osas antud üle Tartu Maakohtule menetlemiseks hagi korras. Seega saab kostjalt V. V mõista nõutud summad välja vaid solidaarselt Royalmarket OÜ-ga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama sisuline kokkuleppe on sätestatud ka Käenduslepingu punktis 2.
  6. Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda Laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt või mõlemalt ühiselt. Seega mõistab kohus võlgnevuse V. Vlt välja solidaarselt Royalmarket OÜ-ga, kellelt on sama võlgnevus juba maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  7. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

7.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

  1. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 770 euro ja õigusabikulude 494,66 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 770 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.
  2. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. .

  1. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot. Hageja esindajal kulus käesoleva tsiviilasjaga tegelemisele (tutvumine, hagi koostamine jne) kokku 3h ja 32min. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku summas 494,66 eurot. Hageja kinnitab, et nimetatud kulud sisaldavad ainult sama vaidluse lahendamisega seoses kohtumenetluse käigus kantud menetluskulusid tsiviilasjas nr 2-22-
  2. Hageja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud. 4

(5)
  1. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 494,66 eurot. Kohtu hinnangul on hagi detailsust ja põhjalikkust arvestades mõistlik ja põhjendatud osutatud õigusabi maht 3h ja 32min. Mõistlikuks tuleb lugeda ka tunnihind 140 eurot. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 494,66 eurot.
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1264,66 eurot, sh riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 494,66 eurot.
  3. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.