Obsah (10)

§ 9§ 14§ 43§ 15§ 45§ 46§ 2§ 44§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Pärnu Maakohus Eve Grass 20. veebruar 2023.a kell 13:00, Kures

§ 9lg 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormil.

1. Avalduse kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks umbes 825 eurot kuus ja igakuised väljaminekud on kokku 580 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku 25 374,64 eurot ning arvestades tema igakuiseid väljaminekuid ei suuda ta võlgnevusi tasuda. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgnik sattunud SMS laenu orjusesse seoses mitu aastat tagasi võetud esimese laenusummaga. Võlgnik töötab OÜ-s X ning igapäevaseid töökohustusi üritab täita ehkki tema tervislik olukord on muutunud. Võlgnik on seni igas kuus üritanud enda laenukohustusi täita, kuid seoses terviseprobleemidega oli sunnitud enda töökoormust perearsti soovitusel vähendama. Seoses töökoormuse vähenemisega ja osalise tööajaga töötamisele ei suuda võlgnik enam kanda võetud laenukohustusi kuna kogu teenitud raha läheb võlgade tasumiseks. Uute laenude võtmisega on ta üritanud vanu laene tasuda, kuid kohustused ei kahane ning iga päevaga viivitatud maksed kasvavad viiviste ja intresside näol. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 2
2. 16.02.2023.a esitas pankrotihaldur Andrus Õnnik kohtule kirjaliku nõusoleku võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks hakkamise kohta. Kohus kuulas võlgniku seisukoha ära virtuaalruumi kaudu 26.09.2022.a. Võlgnik vastuväiteid pankrotihalduri ja usaldusisiku kohta ei esitanud.
3. Kohus tegi päringud registritesse ning tuvastas, et kinnisvara ning väikelaevade või äriühingute kuulumise osas võlgnikule puuduvad registrites andmed. Täitemenetluse registrist ei nähtu võlgniku suhtes käimasolevaid täitemenetlusi. Liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule järgmised sõidukid: XXXXXXXXXXXXXX KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 11 lg 2 nõuetele ja ei esine

§ 14sätestatud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

6.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 15

lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

1. PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus on võlgniku ära kuulanud telefoni teel.
2. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest ja selle lisadest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulekuks on küll igakuine töötasu keskmiselt 825 eurot, kuid igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub tal 580 eurot. Seega igakuiste võlgnevuste tasumiseks jääb tal vaid 245 eurot. Vara väärtuseks on võlgniku hinnangu kohaselt 4700-7500 eurot ning võlgnikul on kohustusi võlausaldaja ees avaldusest nähtuvalt kogusummas vähemalt 25 374,64 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, kulub see igakuiste vajaduste rahuldamiseks ning sellise sissetuleku juures ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et S L on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) 3 nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
3. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.
4. Kohus kuulutab võlgniku S L pankroti välja
5. veebruaril 2023.a kell 13.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 09.03.2023 algusega kell 11.30 virtuaalruumi vahendusel. Isikutel, kes soovivad võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee. Teates tuleb märkida tsiviilasja number 2-23-
6. 11.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et Andrus Õnnik täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi 4 võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 20.02.2024.a. Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47

lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9) 13. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5