Obsah (10)

§ 423§ 168§ 663§ 659§ 428§ 432§ 173§ 162§ 149§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2023.a, Tallinn

§ 423

lg 2 p-le 2, olles asjas kohtutäitur Eha Nikkeri poolt 11.11.2021.a esitatud õiendi ja rahvastikuregistri kandega alusel seisukohal, et kuna hagi on esitatud vale kostja vastu, siis ei ole võimalik korteriomandit jagada ja hageja taotletavat eesmärki hagiga võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 2 2-21-9734 7. Kohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda ning määras kindlaks, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata asja menetlusega.
2. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on hageja nõude esitamise eesmärgiks õige kostja, so kostja I, osa ühisvarast eraldumine selleks, et oleks võimalik pöörata sellele sissenõuet. Selle eesmärgi saavutamine on võimalik vale kostja II C õige kostja Q-ga asendamise korral. Peale kohtumenetluse taastamist ei ole maakohus võimaldanud hagejal taotleda vale kostja II õige kostjaga asendamist, kuna samal päeval jättis hagi läbi vaatamata, mis on ennatlik. Menetluse edasine käik
3. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostja II vastas, et temal kaebuse osas seisukoht puudub, kuna ta ei saa asjas kostjaks olla ning lisas, et tema andmetel on kostja I surnud.
4. Hageja esitas 06.02.2022.a Pärnu Maakohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks seoses kostja I surmaga ning pärijate ringi väljaselgitamisega, mille maakohus jättis 18.05.2022.a määrusega rahuldamata.
5. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et

§ 659

, § 657 lg 1 p 4, § 428 lg 1 p 5 ja § 431 alusel tuleb menetlus praeguses asjas lõpetada ning maakohtu määrus tühistada. 14.

§ 428

lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on TsÜS § 6 lg 2 järgi tehing või seadus.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja hagi kostja I ja kostja II vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja nõudeks on jagada kostja I ja II ühisvarasse kuuluv korteriomand registriosa nr 1305905 selliselt, et jätta see ½ suuruses mõttelises osas kostja I omandisse ja ½ suuruses mõttelises osas kostja II omandisse ning kohustada kostjaid andma nõusolek korteriomandi registriosa nr 1305905 teises jaos kehtiva omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi kaasomanikena ½ suurustes mõttelistes osas kinnistusraamatusse kostja I ja II. Kostja I suri 21.01.2022.a.
2. PKS § 37 alusel saavad ühisvara jagada abikaasad. Lisaks sellele võib TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist nõuda ka sissenõudja. PKS § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma 3 2-21-9734 kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. PärS § 152 lg-test 1, 3 ja 4 tulenevalt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
3. Kohtupraktikas on selgitatud, et pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärandvara jagatakse pärimisseaduse sätete alusel (vt nt Riigikohtu 13.01.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-151-09, p 12 ja Riigikohtu 18.10.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10, p 14).
4. Kuivõrd pärast ühe abikaasa surma ei saa abikaasade ühisvara enam jagada, on tegemist õigussuhtega, mis ei võimalda õigusjärglust ja toob kaasa käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamise ning maakohtu määruse tühistamise.
5. Ringkonnakohus osundab, et kuigi

§ 432

tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, sätestab TMS § 16 lg 1, et enne võlgniku surma alanud täitemenetlus jätkub tema pärandvara suhtes, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 20. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguskaitse võimalused käesoleva asja menetluse lõpetamisega ammendatud. Hageja saab oma õiguste edasisel kaitsmisel juhinduda pärimisseadusest. PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel läheb surnud isiku vara (pärand) isiku surma korral üle pärija(te)le. PärS § 130 lg 1 alusel on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 21.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 22. Kuna menetluse lõpetamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 23. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praeguses asjas menetluskulud jätta

§ 162

lg-st 4 tulenevalt poolte endi kanda, kuna kulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Käesolevas asjas algatas ühisvara jagamise menetluse hagejaks olev võlausaldaja. Sissenõudja ei saa kohtuväliselt mõjutada ühivara jagamist, mistõttu tema ainsaks võimaluseks rahuldada nõuet ühivara arvel, on nõuda selle jagamist TMS § 14 lg 2 alusel. Ka kohtupraktikas on osundatud, et võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3) (vt nt Riigikohtu 22.02.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-16, p 12). Menetluse lõppemist 4 2-21-9734 õigusjärgluse puudumisega ei saanud hageja mõistlikult ette näha ega seda asjaolu mõjutada, nagu ka seda, et kohtutäitur eksib andmete väljastamisel. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Eelnevaid asjaolusid arvestades oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 24. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja II oleks kajalt tasunud kautsjonit. Juhul kui see siiski nii on, selgitab ringkonnakohus kostjale II, et kaja rahuldamise korral tagastatakse kautsjon

§ 149

lg-te 5 ja 8 alusel avalduse lahendanud kohtu (praegusel juhul maakohus) määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti või tema korraldusel muule isikule.

§ 149

lg 9 kohaselt lõpeb kautsjoni tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 25. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 433lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 5