← Eesti

2-22-124634/8

Obsah (13)§ 444§ 407§ 173§ 163§ 138§ 124§ 144§ 172§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-124634 Tsiviilas

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist. 4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 180 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

§ 407

lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige 3

(6)varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust.
  1. Hageja on märkinud iga lepingu alusel väljanõutava sissenõudmiskulu juurde „muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot“. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid) hageja kostjaga ühendust võttis või võlausaldaja võlgnikuga suhtles seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu kohtule, millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need päringud tehti ning kuhu või millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kuhu võlanõue avaldati. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, millal ja mis viisil on ta teinud teisi hagiavalduses viidatud toimingud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja tegi lisaks meeldetuletuskirjade saatmistele muid toiminguid. Seega tuleb selles osas hageja sissenõudmiskulude nõue jätta osaliselt rahuldamata (6 x 5 eurot).
  2. Hageja on hagiavalduses iga lepingu osas eraldi välja toonud sissenõudmiskulud (s.o meeldetuletuskirjade saatmise aeg ja arvestus). Hagiavalduses viidatud sissenõudmiskulude kujunemisele puutuvalt meeldetuletuskirjadega märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul on lepingu nr xxx puhul põhjendatud sissenõudmiskulude suurus 20 eurot (15 eurot meeldetuletuskiri 07.10.2020 ning 5 eurot meeldetuletuskiri 30.11.2020), kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 II ls järgi teise ja kolmanda tasulise kirja võib saata võlausaldaja kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest, kuid peale 30.11.2020 kirja saatmist on järgmine kiri saadetud 07.12.2020, s.o vähem kui seitsme päeva möödumisel. Kohtu hinnangul on lepingu nr xxx puhul põhjendatud sissenõudmiskulude suurus 20 eurot (15 eurot meeldetuletuskiri 07.10.2020 ning 5 eurot meeldetuletuskiri 18.11.2020), kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 II ls järgi teise ja kolmanda tasulise kirja võib saata võlausaldaja kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest, kuid peale 18.11.2020 kirja saatmist on järgmine kiri saadetud 23.11.2020, s.o vähem kui seitsme päeva möödumisel. Kohtu hinnangul on lepingu nr xxx puhul põhjendatud sissenõudmiskulude suurus 15 eurot (15 eurot meeldetuletuskiri 15.01.2021), kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 II ls teise ja kolmanda tasulise kirja võib saata võlausaldaja kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest, kuid peale 15.01.2021 kirja saatmist on järgmine kiri saadetud 15.01.2021 (s.o 4
(6)vähem kui seitsme päeva möödumisel) ning kolmas kiri 18.01.2021 (s.o samuti vähem kui seitsme päeva möödumisel). Seega tuleb ülal- ja eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulude nõue jätta osaliselt rahuldamata (s.o muude kulude ning viidatud meeldetuletuskirjade osas) ning rahuldada 130 euro ulatuses (s.o lepingu nr xxx kaks meeldetuletuskirja 20 eurot (15+5), lepingu nr xxx kaks meeldetuletuskirja 20 eurot (15+5), lepingu xxx kolm meeldetuletuskirja 25 eurot (15+5+5), lepingu nr xxx kolm meeldetuletuskirja 25 eurot (15+5+5), lepingu nr xxx üks meeldetuletuskiri 15 eurot, lepingu nr xxx kolm meeldetuletuskirja 25 eurot (15+5+5)). 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 2372,96 eurot, s.o põhivõlg 1121,79 eurot, intress 173,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 897,85 eurot ja sissenõudmiskulud 180 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 2322,86 eurot, s.o põhivõlg 1121,79 eurot, intress 173,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 897,85 eurot ja sissenõudmiskulud 130 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 97,9% ((2322,86x100) / 2372,96). Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 97,9% ulatuses kostja kanda ning 2,1% ulatuses hageja kanda.

  1. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 460 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 865 eurot.
  2. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 385 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 124lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 385 eurot saab pidada põhjendatuks menetluskuluks. 10. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 144lg 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (

§ 172lg 9 III lause).

Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (

§ 4842). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

11. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 5

(6)Hagihind on käesolevas asjas 2784,55 eurot ning esindajatasu summas 460 eurot ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 300 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 300 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 160 euro ulatuses rahuldamata. 12. Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 705 eurot, s.o riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot, millest kostja kanda jääb 97,9% ulatuses ehk 690,2 eurot (705 x 97,9%). Seega hageja kantud menetluskulud summas 14,8 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 13. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.