Obsah (5)

§ 29§ 1§ 30§ 23§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-22-15558 Tsiviilasi Aktsiase

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

1. Võlgniku üldiseloomustus Hanse Baltic AS on asutatud ettevõtteregistris 29.12.1991.a. Äriregistris registreeriti ettevõte 07.07.1997.a. Ettevõtte viimane registreerimisaadress on xxxxxxxxxxxxx (alates 02.05.2012). Tegevusalaks on märgitud „Kaubavedu maanteel“ (EMTAK kood 49411) ja muu tegevusalana „Spetsialiseerimata hulgikaubandus.“ Aktsiakapital on 25 600 eurot. Ettevõtte aktsionärid on olnud: M. H. (isikukood xxxxxxxxxx) 09.11.2013 – 01.11.2018; xxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) 01.07.2012 – 09.11.2013; T. D. (isikukood xxxxxxxxxxx) 08.05.1998 – 01.07.
2. Juhatuse liikmed on olnud xxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) 25.04.2012 – 01.11.2018 ja T. D. (isikukood xxxxxxxxxxx) 07.07.1997 – 25.04.
3. Töötajad ettevõttel ei ole. Ettevõtte raamatupidamise kohta ei ole ajutisel halduril õnnestunud andmeid saada.
4. Võlgniku varad Äriühingule kuuluv vara puudub.
5. Võlgniku kohustused 2 - Võlg töötajale R. S. : Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.07.2014 otsusega nr 4-1/1084 on Aktsiaseltsilt Hanse Baltic väljamõistetud saamata jäänud töötasu 637,50 eurot ja hüvitis 318,50 eurot, kokku 956 eurot; - Coop Eesti Keskühistu võimalik nõue kohtukulude 330 eurot nõudes tsiviilasjas nr 2-21-11210 9.10.2021 tehtud kohtumääruse alusel (Coop Eesti Keskühistu avaldus Aktsiaseltsi Hanse Baltic (kustutatud) likvideerimiseks); - Premia Tallinna Külmhoone AS võimalik nõue 864,64 eurot tsiviilasjas nr 2-14-24382 18.09.2014 tehtud kohtumääruse alusel. Kokku kohustused 2311 eurot.
6. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, sest tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ka pankrotimenetluse kulude katmiseks puudub vara. Ettevõtte tegevuse jätkamine on välistatud. Ettevõte on likvideerimisel ja majandustegevus puudub juba aastaid. Ettevõttel ei ole juhtkonda, töötajaid, tegutsemiskohta. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2010.-nda aasta kohta 30.06.
7. Juba siis oli omakapital miinuses ja ka audiitor juhtis ettevõtte tähelepanu sellele, et netovara on miinuses summas -100 873 eurot. Rohkem majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole. Ettevõtja portaalist nähtuvalt on küll koostatud ka 2011.a. majandusaasta aruanne, kus on märgitud: „Hanse Baltic AS põhitegevus on transportteenuse osutamine. Kuna põhitegevuse mahud järjepidevalt kahanesid ja ettevõtte investeeringud erinevatesse aktsiatesse kandsid „masu“ tagajärjel kahjumit, müüs ettevõte kõik tema omanduses olevad väärtpaberiinvesteeringud ja lõpetas transporditeenuse osutamise. Ettevõtte plaan 2012 aastaks on alustada põhitegevusena toitlustamisteenuse osutamist.“ Auditeeritud seda aruannet ei ole ja ei ole ka esitatud äriregistrile. Ilmselt ei õnnestunud ka plaanitud toitlustamisteenuse osutamine. Ainuke tõend selle proovimise kohta on töötaja R. S. nõude alusel tehtud töövaidluskomisjoni otsus, millest nähtub, et „R. S. ja AS Hanse Baltic vahel oli sõlmitud tööleping 01.04.2014.a. Lepingu kohaselt töötas R. S. klienditeenindaja-toiduvalmistajana. ………. 14.04.2014.a. R. S. enam tööga ei kindlustatud, sulgedes töökoha. R. S. avalduse kohaselt ei vasta tööandja telefonikõnedele ega meilisõnumitele.“ Ajutine halduri arvamusel puuduvad väljavaated võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Võlgniku maksejõuetus on selgelt püsiva iseloomuga ja see vastab

§ 1lg 2 sätestatud olukorrale.

Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks ettevõtte juhtide tegevusetus ja käegalöömine äritegevuse jätkamiseks võimaluste ja vahendite leidmisel ning ettevõtte tegevus lihtsalt hääbus. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. 5. Vara tagasivõitmise võimalused Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. 6. Kokkuvõte Ajutine haldur leiab, et käesolevas asjas on alus lõpetada menetlus

§ 29

lg 1 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude 3 katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu puudub. Vastavalt

§ 29

lg 3 võib kohus jätta menetluse raugemise tõttu lõpetamata, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Tartu Maakohus on 25.11.2022 määrusega määranud Aktsiaselts Hanse Baltic pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1500 eurot. Deposiidi maksmise tähtajaks oli 15.12.2022.a. KOHTU SEISUKOHT Pankrotiseaduse (

) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 2311 eurot. Võlgnikul varad puuduvad. Ettevõtte tegevuse jätkamine on välistatud. Ettevõte on likvideerimisel ja majandustegevus puudub juba aastaid. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 29

lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 25.11.2022 määrusega Aktsiaselts Hanse Baltic pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Aktsiaseltsil Hanse Baltic ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Aktsiaselts Hanse Baltic pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29

lg 1 alusel.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Aktsiaselts Hanse Baltic dokumentide hoidjaks määrab kohus ettevõtte likvideerija K. T. . 4 Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 21.10.2022 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise ekorral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Aktsiaselts Hanse Baltic ajutise halduri tasuks 784,80 eurot (käibemaksuga). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5 tundi, tasuga 130,80 eurot (17% TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alammäärast) tunni kohta. Ajutine haldur palub välja mõista tasu summas 784,80 eurot riigi vahenditest OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 20.12.2022 vastuses teatab võlgniku likvideerija, K. T. , et nõustub ajutise halduri aruandega ja arvamusega maksejõuetuse kohta.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata OÜle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas

§ 3

lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud 5 isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6