← Eesti

1-21-2931/38

Obsah (7)§ 175§ 180§ 38§ 63§ 181§ 1601§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 6. september 2022.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2931 (19278001099) Kohtunik Marju Persidskaja Sekret

) § 306, § 309 lg-st 3, § 311 - § 313, kohus otsustas:

  1. Süüdi tunnistada Nikolai Bõstrovile KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Nikolai Bõstrov ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
  2. Menetluskulu:

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Nikolai Bõstrovilt vilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - kaitsjatasu 162 eurot; sundraha 981 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Nikolai Bõstrovil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu 1143 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend kolm) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 95,25 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700028866 ning selgituse “Nikolai Bõstrov, otsus nr 1-21-2931, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Kannatanu T. A. (ik. XXX, e-post XXX) on

§ 38

lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Nikolai Bõstrovi vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 29.09.2022.a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Nikolai Bõstrovi süüdistatakse selles, et tema XXX kella 11.28 paiku XXX linnas XXX tänaval kasutas liiklussituatsioonist tekkinud sõnavahetuse käigus vägivalda T. A. suhtes, mis seisnes selles, et lõi T. A. sõiduauto avatud akna kaudu ühe korra rusikaga näkku, tabades vasakut põsesarna ja lõuga. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega põhjustas Nikolai Bõstrov T. A. valu ja tervisekahjustuse - vasaku põsesarna turse ja punetuse. Sellise tegevusega pani Nikolai Bõstrov toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et N. Bõstrovile esitatud süüdistus kannatanu T. A. kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud. Prokurör palus N. Bõstrovi süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, 2 et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N. Bõstrov ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ühtlasi tuleks N. Bõstrovilt mõista menetluskuluna välja sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasud kokku 162 eurot. Asitõendiks olev CD-plaat, millele on talletatud häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne, tuleks jätta kriminaalasja materjalide juurde. 3. Süüdistatav Nikolai Bõstrov avaldas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast süüdi. Ta avaldas viimases sõnas, et ta ei ole seda teinud, ei ole saanud teha ja ta ei saa aru, miks selline olukord on. Lambist süüdistatakse, ta tõesti ei tea. 4. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et kriminaalasjas esineb kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks ja seetõttu tuleks N. Bõstrov esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on fakt, et N. Bõstrov ei saanud, arvestades XXX tulemise aega, kuidagi XXX. hommikul kell 11.30 või selle ümber XXX olla – pole ka millegagi tõendatud, et ta oleks siin olnud. Seda enam, et kannatanu XXX jäi kohtus kahtlevale seisukohale, kas ta tunneb N. Bõstrovi ära. Poleks olnud midagi imelikku, kui N. Bõstrov oleks kannatanule või tema XXX esitatud äratundmiseks elusuuruses. Samuti on vastuolud suhtlemise viisis ja keeles, isiku kasutuses olnud sõiduki välimuse kirjeldustes. Me ei tea ka, kuna on auto kohta pilt tehtud ja kes siis selle autoga sõitis, kas N. Bõstrovi XXX või keegi teine, näiteks ka N. Bõstrov ise. Kuivõrd kaitsja taotles N. Bõstrovi osas õigeksmõistva otsuse tegemist, palus ta mõista N. Bõstrovi kasuks välja ka õigusabikulud. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus hindab esmalt N. Bõstrovile KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistust (a), mõistab talle karistuse (

  1. b)ja otsustab menetluskulude hüvitamise (c). Seejärel võtab kohus seisukoha asitõendite (
  2. d)ja kannatanu teavitamise osas (e). (
  3. a)6. Süüdistatav N. Bõstrov selgitas ütlustes, et ta töötas XXX. a XXX XXX. Ta tuli sealt vist ära XXX. a augustis. See, mida kannatanu rääkis, et tal oleks XXX ja XXX tänava valgusfoori läheduses tüli olnud ja ta oleks kannatanut vastu nägu löönud, on utoopia. Ta ei saa aru, miks kannatanu teda süüdistab. Tema ei ole kedagi kuskil löönud. Tema võttis XXX tulnud XXX XXX bussijaamast peale ja nad sõitsid XXX. XXX ei rääkinud, et ta oleks XXX mingi jama olnud, et keegi oleks tema autoga kuskil käinud ja tülitsenud. XXX auto on XXX sedaan, tavaline sõiduauto ja oranži värvi. XXX ei ole džiip ja neil ei ole ei kollast ega punakaspruuni autot. Tema ei ole läinud ja hakanud kannatanut vene keeles sõimama ja tea ei tea, kas kuupäev on segi aetud. Tema oli XXX. XXX tööl: ta tegi reedel töö ära ja 22.40 laevaga läks minema. Ta tuli Eckeröline laevaga. Tema ise broneeris selle. Seda pardakaarti tal alles ei ole. Tal ei ole kunagi nii olnud, et broneerib, aga laevale ei lähe. Nad sõitsid XXX XXX kuuluva halli XXX. Ta ei oska öelda, kes peale tema ja XXX kasutas XXX. a juunis seda oranži XXX. Tema ise kasutas seda väga harva, aga vahest ikka kasutas. Kui nemad XXX sõitsid, jäi auto XXX maja ette. Kaksikvendi tal ei ole. Uurijale ütles ta, et ta ei mäleta, kuid suure tõenäosusega teda üldse XXX ei olnud. Ta ei mäleta, kuna ta enne XXX. XXX läks, aga arvab, et kuu varem kindlasti. 7. Kohus on seisukohal, et süüdistatava N. Bõstrovi süüd eitavad ütlused T. A. ühel korral rusikaga näkku löömises on lükatud ümber nii kannatanu T. A. ja tunnistaja A. A. ütlustega 3 kui ka dokumentaalsete tõenditega, mis kõik kinnitavad kogumis N. Bõstrovile kehalises väärkohtlemises esitatud süüdistust. Lisaks kinnitavad kohtu hinnangul ka kaitse taotletud tunnistaja J. Bõstrova ütlused koosmõjus teiste tõenditega N. Bõstrovile esitatud süüdistust. 8. Nii selgitas kannatanu T. A., kuidas nad sõitsid koos XXX A. A. XXX. a turult koju sinise XXX reg.nr. XXX. Nad läksid XXX XXX tänavalt bussijaama eest linna poole. Seal olid bussijaama ees olevast kolmest reast kaks hõivatud ja sealt vasakpoolsest vasakpöörde reast, mis oli tühi, tuli ootamatult suurel kiirusel oranži värvi XXX ja rammis kuidagi tema (kannatanu) ritta ette. Tema meelest oli tegemist luukpäraga. Ta ei mäleta, mis ta auto värviks uurija juures ütles, kas ütles oranž, aga auto värvid võivad palju muutuda, kui tolmune auto on. Piisab auto numbrimärgi teadmisest ja see oli neil olemas. Nad tegid autost pildi, et oma mälu mitte koormata ja pildilt võib näha, milline auto oli. Tema pani siis pidurit ja andis signaali, näitas käega, et noh mine! XXX tegi sellest autost ka pärast pilti. Siis see auto läkski edasi, parkis end tema ette, jäi seisma ja juht tuli autost välja tema juurde. Kõigepealt tuli kaugelt venekeelne sõim. Kannatanu ütles, et ta ei saa vene keelest päris hästi aru, rääkigu eesti keeles või lasku jalga, siis tekkisid ebatsensuursed sõnad, kannatanu sai aru, et ta lubas kannatanu maha lüüa. Siis lõi ta kannatanut rusikaga läbi akna näkku. Kannatanul ees olnud prillid läksid katki. Kannatanul oli ilma palavuse tõttu aken juba enne selle situatsiooni tekkimist lahti. Löök oli parema käega otselöök vasaku põsesarna pihta. Ta teatas lööjale koheselt, et esitab politseisse kaebuse. Kannatanu sõitis üle selle ristmiku XXX juurde, sest ei saanud seal järjekorda tekitada, peatus ja helistas 112. Ta tundis löögi järel valu ja alandust. Vigastusteks olid paistetus ja väike marrastus – ei midagi tõsist, mis vajaks meditsiinilist sekkumist. Tema vigastused fikseeriti politseis ülekuulamise ajal. Mees, kes teda lõi, oli selline 1.80-1.90 pikk, turske, punetava näo ja suure kõhuga. Arvab, et võis olla temast noorem, kuigi nägi halb välja. Seejärel kinnitas kannatanu süüdistatavat vaadates, et tunneb teda, on temaga ühel korral väga lühidalt kokku puutunud seoses selle sama üritusega, miks kohtus ollakse. Ta tundis äratundmiseks esitamisel ka süüdistatava ära. Ta ütles seal ka, et foto on väga vana, isik on seal tunduvalt noorem, aga selgelt äratuntav. Ta kirjeldas isiku välimust ka politseis – talle jäi isiku nägu hästi meelde. Praegu oli kirjeldus võib-olla natukene detailsem, kuid isik oli turske, punase näoga ja selline 1.80 pikem mees. 9. Kannatanu T. A. ütlusi toimunu kohta kinnitavad ka tunnistaja A. A. ütlused, et XXX. a viibis ta koos XXX T. A. enda autos XXX reg.nr. XXX. T. A. oli juhiistmel. Nad sõitsid mööda seda tänavat, mis bussijaama kõrvalt läheb XXX tänavale. Nad sõitsid foori ja XXX tänava suunas, olid paremalt teises reas, ja kõrvalt realt pressis vahele üks selline oranžikaspruunikas maastur, sõitis neile ette ja nad pidid äkkpidurduse tegema, tema mees andis signaali. Ta ei tea, mis marki see auto võis olla, kuid ta tegi sellest autost pilti. Siis läks fooris tuli punaseks, kõik pidasid kinni ja selle oranži auto juht, meesterahvas, tegi ukse lahti ja tuli nende suunas. See meesterahvas tundus selline suhteliselt pikka kasvu, natukene turskemapoolne. Süüdistatav meenutab seda meest, sama nägu on. Siis juht keris akna alla ja nad vaidlesid eesti keeles paar sõna ja läksid kohe vene keelele üle. Nad natuke aega vaidlesid seal ja siis süüdistatav lõi tema XXX rusikaga näkku ja läks minema, istus autosse ja foor läks just ilusasti roheliseks ja kõik sõitsid edasi. XXX läksid prillid maha ja läksid katki. XXX tabas löök silma alla, põse peale ja arvab, et see oli vasakpoolne põsk. XXX oli silm paistes, natukene punetas, midagi muud ei olnud. Tema tegi veel enne lööja autost telefoniga pildi, kui ta autosse jõudis, sest ta mees ütles, et tee ruttu pilt. Ta tegi selle pildi auto numbri pärast. Ta ei tea, kas XXX helistas politseisse. Kui lööja läks oma autosse, hüüdis tema XXX talle järele, et see asi läheb politseisse. Uurijale ta seda pilti autost ei näidanud, kuna uurija arvas, et auto on niigi kindlaks tehtud. Süüdistatava sõiduk oli selline oranžikas-pruunikas, tumedamat sorti oranž. Ta ei tea, mis marki see auto on, oli linnamaastur. Sõiduki värvi kirjeldas ta uurijale mälu järgi. 4 Ülekuulamise ajal ta telefonis olnud pilti kasutada ei saanud, kuna ta ei teadnud, et see tal alles on, arvas, et oli ammu maha kustutanud, aga tegelikult nüüd hiljuti arvutit puhastades ta leidis selle. Ta ei mäleta, et ta oleks kuulnud häirekeskusesse tehtud kõnet. 10. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et kannatanu T. A. ja tunnistaja A. A. on tajunud sõiduki värvust, liiki erinevalt või andnud suhtlemiskeele osas mõningal määral erinevaid ütlusi, sellisteks kahtlusteks, mis nende usaldusväärsuse tõendina kahtluse alla seaksid. Isiku ütlused näiteks sõiduki värvuse kohta sisaldavad isiku subjektiivset hinnangut, mis võib olla mõjutatud paljudest erinevatest teguritest, nt ilmast ja valguse langemisest sõidukile, mis omakorda selle värvi isiku jaoks moonutab. Sõiduki liigi määramine eeldab aga nende osas teadmiste olemasolu, mida kohtu hinnangul kõikidel isikutele ühes ja samas ulatuses omistada ei saa. Samuti on suhtluskeele osas nii kannatanu kui ka tema abikaasa toonud välja, et suhtlus toimus, vähemalt mingil aja jooksul, vene keeles. Lisaks ei oma nimetatud ebakõlad kohtu hinnangul käesolevas asjas ka erilist kaalu, kuivõrd kannatanu ja tunnistaja A. A. ütlused on edaspidi käesolevas otsuses käsitlemist leidvate tõenditega kooskõlas, kinnitades, et N. Bõstrov oli just isikuks, kes T. A. kehaliselt väärkohtles. 11. Nimelt, lisaks sellele, et kannatanu viitas kohtuistungil süüdistatavale kui teda ühel korral rusikaga näkku löönud isikule ja tunnistaja A. A. avaldas, et süüdistatav meenutab tema poolt kirjeldatud intsidendis osalenud meest, tundis kannatanu T. A. N. Bõstrovi kui enda ründaja ära ka kohtueelses menetluses. Seda kinnitab kohtule tõendina esitatud 24.03.2021. a äratundmiseks esitamise protokoll. Selle kohaselt oli T. A. sõnul fotol nr 3 isik, kes teda ründas - fotol nr 3 on kujutatud süüdistatavat N. Bõstrovi. 12. Kaitsja leidis, et käesolevas asjas poleks olnud midagi imelikku, kui politseile kättesaadavat N. Bõstrovi oleks kannatanule või viimase abikaasale äratundmiseks esitamiseks elusuuruses näidatud. Kohtu hinnangul on kaitsja selline seisukoht ainetu: äratundmiseks esitamine viisil, millisel on seda tehtud käesolevas asjas, on lubatud ja menetlusõigusega kooskõlas. Kohtul puudub kahtlus, et kannatanu tõepoolest tundis äratundmiseks esitamisel teda rünnanud isiku ehk N. Bõstrovi ära. Eriti, kui arvestada, et kohus ei tuvastanud ka kohtuistungil, et kannatanu oleks tema ründaja – N. Bõstrovi isikus – kahelnud. Vastupidi, kannatanu kinnitas istungil vastava küsimuse peale viivitamatult, et ta tundis politseis äratundmiseks esitamisel kedagi ära ja see isik, kelle ta ära tundis, istub temast paremal käel (paremal istus süüdistatav N. Bõstrov). 13. Kannatanu ütlusi toimunu kohta kinnitab ka XXX. a isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtub, et XXX. a kell 13.31 alanud läbivaatuse käigus on T. A. vasak näopiirkond turses ja punetav. 14. Asjas on olemas ka 12.02.2020. a asitõendi vaatlusprotokoll, mis kinnitab samuti kannatanu ja tunnistaja A. A. ütlusi kannatanu kehalises väärkohtlemises süüdistuses toodud ajal. Selle kohaselt helistas T. A. XXX. a kell 11:28:37 häirekeskusesse, et talle lõi XXX bussijaama juures üks autost väljunud venelane rusikaga näkku ja tekitas prillidele kahju. Auto number oli XXX. Auto trügis vahele ja jäi tee peale seisma, venelane hüppas autost välja ja hakkas sõimama. Helistaja ise tuli turult, konflikt tekkis bussijaama ees. Helistaja oli keskmises reas, venelane rallitas vasakust reast temast mööda ning rammis ritta ette. Helistaja arvates oli sõiduk punakaspruun. Helistaja abikaasa tegi autost pildi. 15. 18.03.2021. a õiendi kohaselt kuulub J. B. sõiduk XXX reg.nr. XXX. Sõiduk on registri kohaselt oranži värvi ja selle kasutajana on registreeritud Nikolai Bõstrov. Prokurör esitas 5 kohtule tõendina ka tunnistaja A. A. poolt sõidukist tehtud fotod – sama foto, kuid ühel neist on kajastatud ka selle tegemise aeg. Fotol on kujutatud sõidukit XXX reg.nr. XXX. Foto tegemise ajaks on XXX. a kell 11.28. 16. Siinkohal märgib kohus, et eelnevas punktis käsitletud foto, millisel on kujutatud sõidukit XXX reg.nr. XXX on kohtu hinnangul käesolevas asjas tõendina kasutatav. Riigikohus on märkinud, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on kasutatavad kõik

§ 63lg-s 1 loetletud tõendiliigid.

Sellest tulenevalt on tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise tõendamine võimalik ka foto abil. Seejuures ei ole foto kui tõendi lubatavuse aspektist oluline, millise kaamera või objektiiviga on see tehtud, kuidas ilmutatud või salvestatud, millele trükitud või prinditud ja kus või millistel asjaoludel avaldatud. Küsimust foto tõendiväärtusest saab lahendada selle usaldusväärsuse kontrollimisel, mille käigus tuleb vajadusel hinnata ka pilditöötluse võimalikkust. Seega kui menetlusosalisel on alust arvata, et fotot on töödeldud, mistõttu ei kajasta see objektiivselt tõendamiseseme asjaolusid, on tal võimalik foto usaldusväärsus argumenteeritult kahtluse alla seada

  1. Kohtu hinnangul jäävad kaitsja väited, mis peaksid tekitama kahtlusi antud foto kui tõendi usaldusväärsuses, paljasõnalisteks ning mitteargumenteerituteks. Nimelt on nii kannatanu kui ka tunnistaja A. A. ütluste põhjal kui ka häirekeskusesse tehtud kõnest selge, et antud pilt on tehtud menetletava sündmuse käigus ja samuti tõendab seda eelnevas punktis märgitu foto tegemise aja kohta. Puuduvad igasugused viited, mis tõendaksid kaitsja paljasõnalisi väiteid, et võib-olla on antud pilti töödeldud ja lisatud selle tegemise ajaks aeg, millisel seda tegelikult ei tehtud, s.o XXX. a kell 11.
  2. Seda enam, et ei ole eluliselt usutav, et üksteist mittetundvad T. A., A. A. ja N. Bõstrov said mingil muul ajal, kui menetletava sündmuse raames, uuesti XXX linnas täpselt samas kohas valgusfooride ees kokku selliselt, mis võimaldanuks A. A. teha sõidukist XXX reg.nr. XXX pildi, asudes seejärel väitma, et see on tehtud menetletava sündmuse ajal. Seda enam, nagu juba nähtus, avaldas kannatanu juba XXX. a häirekeskusesse helistades, et nad tegid teda löönud isiku sõidukist ka foto.
  3. Asjas andis tunnistajana ütlusi ka J. B., kelle ütlused pidid kinnitama, et N. Bõstrov ei saanud talle süüksarvatavat kehalist väärkohtlemist toime panna. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja ütlustest, analüüsides neid kogumis teiste tõenditega, nimetatud järeldust aga teha. Tunnistaja selgitas, kuidas nad käisid abikaasaga XXX. a enne jaanipäeva XXX. Selleks sõitis tema bussiga XXX ja öösel XXX XXX tulnud abikaasaga sõitsid nad sealt halli XXX reg. nr. XXX edasi XXX. Temale endale kuulub oranž sedaan XXX reg. nr. XXX. Tema sellel päeval autoga üldse ei sõitnud ja päeval, kui nad puhkusele sõitsid, ei saanud loogika järgi seda keegi teine ka kasutada. Kui nad XXX olid, oli auto pargitud XXX maja kõrvale. Selle XXX reg.nr. XXX kasutajana on registreeritud ka N. Bõstrov. Mõnikord sõidab XXX reg.nr. XXX ka N. Bõstrov, aga rohkem sõidab tema. Hall XXX kuulub N. Bõstrovi XXX V. B.. V. B. ei ole kunagi tema oranži XXX kasutanud. XXX XXX sõitmisel nad XXX kuskil peatust ei teinud ega üldse XXX kaudu ei sõitnud, sõitsid kohe XXX suunas.
  4. Ehk siis nähtub eelnevalt käsitletud J. B. ütlustest, et peale tema enda ega N. Bõstrovi keegi teine sõidukit XXX reg.nr. XXX ei kasuta ega saanud kasutada ka menetletava sündmuse ajal. Ühtlasi nähtub antud ütlustest, milles ka vaidlust ei ole ja mida tõendab ka XXX elektrooniline pilet, et N. Bõstrov ja tema sõitsid XXX. a jaanipäeva ajal XXX. Samas nähtub antud elektroonilisest XXX piletist seegi, et antud lend XXX väljus alles XXX. a kell 05.
  5. Ehk siis ei välista XXX sõitmine juba eelpool käsitletud tõenditega kohtu hinnangul 1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.06.
  6. a otsus nr 1-18-437, p 44 6 tõendamist leidnut, et N. Bõstrov lõi T. A. XXX. a kella 11.28 ajal XXX linnas ühel korral rusikaga näkku.
  7. Ümber on lükatud ka N. Bõstrovi ja J. B. ütlused, milliste kohaselt saabus N. Bõstrov XXX XXX XXX. a õhtul ehk pärast seda, kui T. A. kehaline väärkohtlemine XXX linnas oli juba aset leidnud. Tõesti esitati kohtule kaitsja poolt XXX broneeringu kinnitus/arve, millest nähtuvalt pidi N. Bõstrov reisima broneeringu nr XXX alusel XXX XXX XXX. a, jõudes 21.40 väljuva laevaga XXX kell 23.
  8. Antud broneeringu kohta esitas kaitsja kohtule ka XXX poolt N. Bõstrovile edastatud vastuse, millest nähtub, et tegelikkuses N. Bõstrov nimetatud broneeringut XXX. a XXX reisimiseks ei kasutanud, kuna XXX. a kell 9.30 on broneeringut muudetud – uueks broneeringu kasutamise/väljumise ajaks on XXX kell 18.
  9. Kirjast nähtub seegi, et broneeringut nr XXX tõepoolest ka XXX kell 18.30 väljumisel kasutati. Lisaks on kohtul tõendina olemas XXX. a õiend, et N. Bõstrov, kes ei kasutanud XXX. a XXX reisimiseks broneeringut nr XXX, saabus XXX XXX. a kell 03.30 öösel, kasutades selleks Sea Wind laeva.
  10. Kohtule on edastatud tõendina ka andmed N. Bõstrovi töötamise kohta. Esiteks nähtub 05.10.
  11. a maksukohuslaste päringust, et N. Bõstroviga on registris seotud 3 kannet, kuid neist ükski ei ole seotud töötamisega perioodil, millist käsitleb süüdistus. Samuti esitas kaitsja kohtule XXX saadud andmed N. Bõstrovi töötamise kohta, millistest saab järeldada, et N. Bõstrov töötas süüdistuses märgitud ajal XXX-s, viibides XXX..-XXX. a puhkusel. Kohus on aga seisukohal, et kuivõrd kohtul on olemas kindlad andmed N. Bõstrovi Eestisse saabumise kohta XXX. a kell 03.30, jäävad otsituks kaitsja väited, tuginevalt töötamisregistrile ja sellele, millal XXX jaanipäev on, et N. Bõstrov ei saanud XXX. a kella 11.28 ajal XXX kesklinnas olla, kuna ta pidi sel päeval XXX tööl olema.
  12. Seega on kohus, tuginedes kogumis kõigile eespool käsitletud tõenditele ja neist nähtuvale, seisukohal, et N. Bõstrov, kes saabus XXX. a öösel kell 03.30 laevaga XXX, oli isikuks, kes lõi XXX. a kella 11.28 paiku XXX linnas XXX tänaval kannatanut T. A. ühel korral avatud akna kaudu rusikaga näkku, põhjustades oma tegevusega kannatanule lisaks valule ka vasaku põsesarna turse ja marrastuse. Ühtegi kahtlust, mis vääraks toodud järelduse, asjas ei esine.
  13. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mis organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima.2 Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.3 Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Piirisituatsioonides tuleb aga täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kui objektiivse kõrvaseisja seisukohast ei ole valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.4 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 3.2 4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.2 3 7
  14. Käesolevas asjas luges kohus tõendatuks, et N. Bõstrov lõi ühel korral T. A. rusikaga näkku. Kannatanu T. A. avaldas istungil, et ta tundis N. Bõstrovi löögi tulemusena valu ja alandust ning vigastustena oli tal paistetus ja väike marrastus. Kohus on seisukohal, et viimasena nimetatud vigastuste näol on tegemist tervisekahjustustega Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) § 1 lg 2 mõttes
  15. Seega, kuivõrd N. Bõstrov tekitas oma tegevusega kannatanule T. A. lisaks valule ka tervisekahjustusi, on ta kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuks KarS § 121 lg 1 mõttes.
  16. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Koosseis on mõlema alternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.6 Kohtu hinnangul pani N. Bõstrov süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et N. Bõstrov pidi aru saama, et ta tekitab oma tegevusega – T. A. ühel korral rusikaga näkku löömisel - kannatanule nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi. Eriti, kui arvestada, et sellise järelmi saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
  17. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. (b)
  18. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  19. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.7
  20. N. Bõstrovi puhul leidis tõendamist kannatanu T. A. löömine ühel korral rusikaga näkku ehk KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.
  21. KarS § 121 lg 1 näeb ette teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
  22. Kohtule tõendina esitatud N. Bõstrovi karistusregistri väljavõttest (tl 57-58) nähtub, et N. Bõstrovil puuduvad kehtivad karistused nii kriminaal- kui ka väärteokorras. 5 Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus määruse mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6 7 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
  23. a otsus nr 1-17-1629, p 28 8
  24. Hinnates N. Bõstrovi süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, võtab kohus arvesse, et N. Bõstrov lõi kannatanut, kes oma käitumisega mingilgi viisil N. Bõstrovi sellist käitumist esile ei kutsunud, ühel korral rusikaga näkku, mille tulemusena tekitas kannatanule nii valu kui ka vasaku põsesarna turse ja punetuse. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seega, tulenevalt kuriteoasjaoludest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, on N. Bõstrovi süü keskmine.
  25. Kohtu hinnangul välistab N. Bõstrovile rahalise karistuse kui kergema karistuse mõistmise lisaks kuriteoasjaoludele ka N. Bõstrovi süüd kergendavate asjaolude puudumine. Kohtu hinnangul tuleb N. Bõstrovi karistada toimepandu eest vangistusega. Samas, arvestades kõike eeltoodut kogumis, piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks N. Bõstrovi karistamisest KarS § 121 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega. Arvestades kuriteo asjaolusid ja seda, et N. Bõstrov ei oma kehtivat karistatust, ei pea kohus mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmist N. Bõstrovi poolt otstarbekaks, samuti ei pea kohus samadel asjaoludel vajalikuks N. Bõstovi suhtes kriminaalhoolduse rakendamist. Seetõttu jätab kohus mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui N. Bõstrov ei pane 1aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. (c)
  26. Süüdistatav N. Bõstrovi kaitsja esitas kohtuvaidluses kohtule taotluse mõista N. Bõstrovi kasuks välja õigusabi kulud, esitades ka õigusabikulusid kajastava teatise koos kviitungitega kassa sissetuleku orderite juurde. Neist nähtuvalt on N. Bõstrov tasunud õigusteenuse osutamise eest kokku 1944 eurot. 34.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 181lg 1 p 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Kuivõrd käesolev kohtuotsus on N. Bõstrovi osas süüdimõistev, siis puudub alus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Nimetatud kulu jääb N. Bõstrovi enda kanda. 35. Käesolevas asjas on menetluskuluks

§ 175lg 1 p 4 alusel N.

Bõstrovi määratud kaitsjale makstud tasu kokku 162 eurot ja

§ 175lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

  1. jaanuarist 2022 on kuutasu alammääraks 654 eurot). Seega on kõik menetluskulud kokku 1143 eurot.
  2. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta saab XXX ja sellest maksab ta veel XXX. XXX suuruseks on XXX eurot, kuid sellest poole maksab ta XXX. Ta peab igapäevaselt tegema XXX: ta kasutab seoses XXX
  3. Lisaks eelnevale on kohtule esitatud ka teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtuvalt oli N. Bõstrovi keskmise päevasissetuleku suurus, arvutamise aluseks XXX. aasta, XXX eurot. 38.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 9

  1. Kohus on seisukohal, et kuigi N. Bõstrov ei ole käesoleval ajal XXX, XXX, ei ole see põhjus menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks. Samas, arvestades menetluskulude suurust, annab see kohtu hinnangul aluse anda N. Bõstrovile võimalus menetluskulude ositi tasumiseks selleks seaduses ettenähtud maksimaalse aja jooksul.
  2. Eeltoodu alusel mõistab kohus

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel Nikolai Bõstrovilt menetluskuluna riigieelarvesse välja kaitsjatasu 162 eurot ja sundraha 981 eurot.

§ 180lg 3 alusel võimaldab kohus N.

Bõstrovil tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulude katteks vähemalt 95,25 eurot. (d)

  1. Prokurör taotluses kohtuvaidluses jätta asitõendiks olev CD-plaat häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestisega kriminaalasja toimiku juurde.
  2. Kohus märgib, et tõepoolest on asjas olemas 12.02.
  3. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olev CD-plaat häirekeskuse numbrile XXX. a tehtud kõne salvestisega. Samas, tulenevalt Riigikohtu praktikast, on antud salvestis

§ 1601

lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide jätmine ei eelda seetõttu kohtult eraldi otsustust. Seda enam, et antud salvestise näol ei ole tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud CD-plaat helisalvestisega tuleb jätta kriminaalasja juurde, kuivõrd nimetatu ongi kohtutoimiku osaks. (e) 43.

§ 38

lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. 44. Kannatanu T. A. esitas kohtuistungil taotluse eelpool nimetatud teavituste saamiseks. Arvestades asjaolu, et kohus tegi käesolevas asjas kindlaks, et N. Bõstrovile esitatud süüdistus kannatanu T. A. kehalises väärkohtlemises on tõendatud, on kannatanul õigus saada

§ 38lg 5 p-des 1, 2 märgitud teavet.

Seega tuleb kannatanu vastav teavitamissoov kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.