S § 357 lg 1 järgi. 2. Õigeks mõista Y OÜ süüdistuses KarS § 357 lg 3 järgi. 3.
lg 2 alusel jätta Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu esitatud tsiviilhagi XX ja Y OÜ vastu läbi vaatamata. 4.
lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda
lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud XX osas summas 236,40 eurot ja Y OÜ osas summas 621,60 eurot (sh käibemaks). 5. Kohtuotsus saata süüdistatavatele ja nende kaitsjale, prokurörile ning kannatanule Eesti Vabariigile Keskkonnaameti kaudu. Jõustunud kohtuotsus saata menetluskulude osas Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord 1 1-21-8948 Vastavalt
lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 06.05.2022.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu XXt ja Y OÜ-d süüdistatakse selles, et ajavahemikul 04.05.2017 kuni 03.08.2019 tegeles XX Y OÜ juhatuse liikmena ja Y OÜ huvides, x x, x x, x x XXle kuuluval xmaaüksusel (katastritunnus x) asuvatel Y OÜ kasutuses olevatel põllumassiividel nr x ja x maaharimise töödega, milleks XX tehtud põlluraamatu kannete järgi olid lisaks niitmistöödele suvinisu, ristiku, odra ja kõrreliste külvamine, kultiveerimine, kündmine, randaalimine, kivikorjamine ja saagi koristus. XXl oli vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 ja ÄS § 187-le kohustus juhtida osaühingut ja selle igapäevast majandustegevust, sealhulgas oli ta kohustatud tagama Y OÜ tegevuse seadustele vastavuse ning vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Põllumassiiv nr x asub x maastikukaitseala piiranguvööndis ja kaitseala valitsejaks vastavalt VV 17.03.2006.a. määruse nr 80 „x maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi eeskiri) §-le 3 on Keskkonnaamet. Eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja sama eeskirja § 7 kohaselt on kaitsealal vajalikuks tegevuseks rohu niitmine. Eeskirja § 5 punkti 1 ja looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet. XX, omamata kaitseala valitseja nõusolekut, muutis ajavahemikul 04.05.2017 kuni 03.08.2019 x maastikukaitseala piiranguvööndisse jääval põllumassiivil nr x kõlviku piire ja sihtotstarvet, tehes seal maaharimistöid ja külvates 4725 m² suurusele maa-alale ristikut, kahjustades sellise tegevusega x maastikukaitseala poollooduslikku kooslust, mis tema teoga hävitati ja mida ei ole võimalik enam taastada. Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1, 2 kohaselt on kaitstavaks loodusobjektiks olev kaitseala, sh maastikukaitsealad, inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LKS § 77 lõike 3 punkti 2 kohaselt on loodusobjektile tekitatud kahju, kui kaitstava loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast. VV 08.04.2005 määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 3 punkti 3 kohaselt loetakse kaitseala kahjustamiseks pinnase kahjustamist loata või loa nõudeid rikkudes ja sama määruse § 23 lõike 2 järgi on kaitseala piires väljaspool õuemaad asuvates poollooduslikes ja sookooslustes pinnase ebaseaduslikul kahjustamisel hüvitise määr piiranguvööndis 1,60 eurot ruutmeetri kohta. Sellise tahtliku tegevusega tekitasid XX ja Y OÜ kaitstava loodusobjekti piires ebaseaduslikult pinnase kahjustamisega keskkonnale kahju kokku 7560 eurot. Kuriteoga tekitati oluline kahju keskkonnale, kuna KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju ulatus, mis ületab 4000 eurot. 2 1-21-8948 Sellise tegevusega pani XX toime kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani Y OÜ toime kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 357 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et XX ja Y OÜ süü KarS § 357 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles XX karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, mis on 1500 eurot ja Y OÜ karistamist rahalise karistusega summas 4000 eurot. Lisaks taotles prokurör süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist, esitas seisukoha asitõendite osas ning leidis, et tsiviilhagi tuleks rahuldada. 1.2 Kriminaalasjas on esitatud Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 7560 eurot. Kahunõue on esitatud keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks, mis seisneb selles, et süüdistatavate maaharimise tööde tõttu kahjustati x maaüksusel asunud poollooduslikku kooslust ning muudeti katastriüksuse kõlviku piire ja sihtotstarvet, külvates 4725 m2 suurusele maa-alale ristikut, mille tulemusel hävines x maastikukaitsealal x maaüksusel asunud poollooduslik kooslus. Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 vastu võetud määruse nr 69 § 23 lg 2 järgi on hüvitise määr piiranguvööndis 1,60 eurot ruutmeetri kohta. 1.3 Kaitsja leidis, et süüdistatavad tuleb KarS § 357 lg 1 ja 3 järgi õigeks mõista ja tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kaitsja leidis, et süüdistatavad on süüdistuses nimetatud ahvenaid püüdnud seaduslikult mõrraga, seetõttu on alusetud süüdistuses tehtud etteheited. 1.4 Süüdistatavad Y OÜ ja XX ei ole end süüdi tunnistanud ja vaidlesid kohtuistungil tsiviilhagile vastu. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 2. Kohus leiab, et XXle ja Y OÜ-le süüks arvatud karistusseadustiku (KarS) § 357 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed koosseisutunnused ei ole leidnud tõendamist, mistõttu tuleb süüdistatavad õigeks mõista. KarS § 357 lg 1 objektiivseteks tunnusteks on kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumine. KarS § 357 lg 1 on blanketne kuriteokoosseis, mille sisustamisel tuleb lähtuda loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõudeid reguleerivatest normidest. Süüdistuse kohaselt on XX muutnud ajavahemikul 04.05.2017 kuni 03.08.2019 x maastikukaitseala piiranguvööndisse jääval x x, x x, x x XXle kuuluval x maaüksusel põllumassiivil nr x kõlviku piire ja sihtotstarvet sellega, et tegi seal maaharimistöid ja külvas 4725 m² suurusele maa-alale ristikut. Põllumassiiv nr x asub x maastikukaitseala piiranguvööndis ja kaitseala valitsejaks vastavalt VVm 17.03.2006 nr 80 „x maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (eeskiri) §-le 3 on Keskkonnaamet. Eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja sama eeskirja § 7 kohaselt on kaitsealal vajalikuks tegevuseks rohu niitmine. Eeskirja § 5 punkti 1 ja looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet. 3.1. Süüdistatavate poolt maa sihtotstarbe muutmise kohta on prokurör esitanud kohtule tõendina aerofotod, mille põhjal teeb prokurör järeldusi, et 14.06.2016 ei tegeletud põllumassiivil põllutöid, kuid see-eest 15.06.2017 aerofotolt nähtuvad muudatused, mis viitavad ristiku külvamisele (tl 62-65). Nendelt fotodelt nähtub, et 2016. aastal oli süüdistuse esemeks olev maatükk rohelisema taimkattega võrrelduna 2017. aastal tehtud aerofotoga. Kohtuistungil on uuritud sündmuskoha vaatlusprotokolle, millele on lisatud fototabel (tl 31-43). Vaatlusprotokollidest nähtub, et kohapeal on koostatud maatüki asukohaskeem ja on tuvastatud, et x maaüksus on kaetud loodusliku rohumaaga ja osaliselt puittaimestikuga; täheldatakse 3 1-21-8948 puittaimestikuga maa-ala lõppemist ja rohttaimestikuga kaetud ala jätkumist. Fotodelt nähtuvad erinevad maatükid, millest vahelduvad luitunud rohttaimed ja sinna sekka rohelisi taimi. Vaatluseprotokolli on kantud järeldused stiilis: „rohelised triibud, mis viitavad külvijärgselt kasvavale rohttaimestikule“ ja „üksikuid kive ja mullapinnast, mis sarnaneb maaharimise tunnustega pinnasele“ jne. Kohus leiab, et järelduste kandamine vaatlusprotokolli on otseses vastuolus
lg 2, sest vaatlusprotokolli ei kanta isikute seletusi ega ka järeldusi (vt ka RKKKo 3-1-1-15-09, p 11). Seejuures ei nähtu, et vaatlusel oleks osalenud asjatundja. Vaatluses on püütud anda hinnang seal aset leidnud tegevusest, nt viidates vähestele kividele põllule tehakse vaatluses ja lisatud fototabeli juures, et see „sarnaneb maaharimise tunnustega pinnasele.“ Vaatluse eesmärk on tuvastada tõendamiseseme asjaolude kohta teabe kogumine, eriteadmisele tuginevat arvamust saab anda ainult ekspert või asjatundja. Seega ei saa kohtu hinnangul rääkida kriminaalmenetlusõiguse nõuetega kooskõlas toimetatud sündmuskoha vaatlusest. Vaatlusprotokollist nähtub taimkatte erinevus ja maatüki suurus (vt ka otsuse p 4). 3.2. Prokuröri taotlusel on tunnistajana andnud ütluseid x x KS, et selgitada vaatluse käigus tuvastatud asjaolusid. Tunnistaja KS ristküsitlemisel selgus, et tunnistaja ei tea anda ütluseid vaatluse käigu kohta, sest ta ei olnud kohapeal menetlustoimingu juures viibinud. Tõendamiseks olulisi asjaolusid teab oma toonaste alluvate ja Keskkonnaameti ametnike kaudu, seega ei saa olla tegemist tunnistajaga
Prokurör leidis, et tegemist saaks siiski olla asjatundjaga, sest tunnistaja on poollooduslike koosluste valdkonnas töötanud üle 10 aasta ja oli nõus asjaolude kohta selgitusi andma.
lg 1 kohaselt on asjatundja füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab seaduses sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina.
lg 3 alusel võib asjatundja üle kuulata menetlustoimingu käigu või asjaolude kohta, mille osas ta oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks (vt RKKKo 3-1-1-8511, p 35). Teisisõnu saab kriminaalmenetlusse asjatundjana kaasata üksnes isiku, kellel on mingid eriteadmised ja kes nende eriteadmiste tõttu oskab selgitada asjasse puutuvat spetsiifilist valdkonda või menetlustoimingu käiku, kus ta osales. Erinevalt teistest isikulistest tõendiallikatest ei saa asjatundja anda iseseisvat tõenduslikku teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Menetluses üle kuulatud isiku asjatundjana määratlemiseks ei piisa pelgalt sellest, et ta tegutseb mingis erivaldkonnas (RKKKo 1-20-5071/72, p 13, 14). Kohus leiab, et KS ei saa käsitada asjas asjatundjana, sest puudub teave selle kohta, et tal oleksid vajalikud teadmised (haridus), oskused ja vilumused, et anda eriteadmistele tuginedes selgitusi, mis on tõendamiseseme asjaolude mõistmiseks olulised.
kohaselt on tõendite hindamisel määravaks kohtuniku siseveendumus, ei tähenda see seda, et kohtunik võiks tõendiallika usaldusväärsuse üle otsustada pelgalt kõhutundele toetudes (RKKKo 1-209406/41, p 41). Kohus leiab, et põhimõttel in dubio pro reo tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate XXle ja Y OÜ süüdiolekus tõlgendada süüdistatavate kasuks. 5.
Menetluskulud 9.
lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.
lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda
lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud XX osas summas 236,40 eurot ja Y OÜ osas summas 621,60 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.