KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-191 X kaebus Transpord
) § 11 lg 8). Halduskohus lisas, et varasem teehoiukava ei loonud kaebajale subjektiivset õigust sellele, et tema kinnistu omandatakse. 14.
§ 11
lg 1 sätestab, et riigiteedega seonduvat tegevust (s.o teehoidu) rahastatakse teehoiukava alusel. Raha teehoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves (
§ 11lg 2).
Riigiteede teehoiukava peab sisaldama vähemalt ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirja koos rahastamise mahu ja allikatega aastate kaupa (
§ 11lg 6).
Riigiteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda muudetakse vajaduse korral igal aastal (
§ 11lg 7).
Riigiteede teehoiukava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega (
§ 11lg 8).
- Asjaolust, et vastustaja peatas kokkuleppe teel kaebaja kinnistu omandamise põhjusel, et teehoiukavas pole nähtud ette raha Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamiseks, ei järeldu Vabariigi Valitsuse korralduse nr 335 vaidlustamise vajadus.
- Teehoiukava koostamise ja selles sisalduvate uute tee-ehitusprojektide realiseerimise aluseks on riigieelarves teehoiuks ettenähtud raha. Ringkonnakohtu hinnangul ei loo eespool viidatud sätted kaebajale subjektiivset õigust sellele, et tema kinnistu oleks hõlmatud riigiteede teehoiukavaga, sh seda, et selle omandamiseks oleks riigieelarves raha ette nähtud. Viidatud normid sätestavad reeglid selle kohta, kuidas täidesaatval riigivõimul tuleb teehoiukava koostada ja vajadusel muuta, kui selleks on eelarves raha ette nähtud (selle kohta vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
- aprilli
- a otsus asjas nr 3-3-1-74-15, p 22). Kaebaja kinnistu omandamise kohustus ei teki teehoiukava kui rahastamist puudutava dokumendi alusel.
- Kaebaja taotletava eesmärgi saavutamine, sh kohustamiskaebuse rahuldamine ei sõltu sellest, kas Vabariigi Valitsuse korraldus nr 335 on kehtiv. Eristada tuleb õiguste ja kohustuste maksma panemise nõudmist sellest, kuidas õigusnormist tulenevaid kohustusi faktiliselt täidetakse. Kui kehtiva õiguse alusel on vastustaja kohustatud kaebaja kinnistu omandama, ei oma tähendust küsimus selle kohta, kas avaliku võimu kandja on õigusnormist tuleneva vastava 4
(5)3-23-191 kohustuse täitmiseks raha ette näinud ja vaidlusaluse projekti teehoiukavas kajastanud (selle kohta vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi
- detsembri
- a otsus asjas nr 3-17-1909, p 26;
- märtsi
- a otsus asjas nr 3-3-1-96-13, p 16). Kui kehtiva õiguse kohaselt on avaliku võimu kandja kohustatud kaebaja kinnistu omandama, tuleb tal selleks ette näha ka raha (nt vajadusel muuta riigieelarvet ja teehoiukava).
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)