KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2022, Tallinn Haldusasja

) § 140 lg 1 p 1 ja § 142 lg 4 alusel (p 1). Käskkirja p-ga 1.2 kohustati mõlemat hüvitama ressursimahuka koolituse kulu, mis vastavalt käskkirjade lisadele on 14 175 eurot. Kumbki nõue moodustub ATP teooria täisprogrammi ja MCC teooria programmi maksumusest kokku summas 15 120 eurot, millest arvestatakse maha 945 eurot proportsionaalselt koolitusel osaletud aja kohta (kuutasu 315 eurot, koolitusel osaleti 3 kuud). 2

§ 142lg 4 alusel ennetähtaegselt tegevteenistusest vabastada.

Tegevteenistustest ennetähtaegne vabastamine ja soov töötada teise tööandja juures ei ole mõjuv põhjus katkestada koolitus. Hüvitamisnõude esitamise tähtaja sätestamisel kaitseministri 06.02.2013 määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ (määrus nr 8) § 3 lg-s 1 on arvestatud sellega, et osa koolituse kulusid võib ilmneda pärast koolituse lõppemist. Seega ei saa nõustuda vaide esitajate seisukohaga, et hüvitamisele kuulub üksnes kulu, mis on tehtud enne koolituse katkestamist. Riik jõudis koolitajaga kokkuleppele, et kahe piloodikoolituse katkestanud õppuri eest tasutakse kokku 30 240 eurot, sh ATP teooria täisprogrammi maksumus 14 400 eurot õppuri kohta ja MCC teooria programmi maksumus 720 eurot õppuri kohta. Vaide esitajad ei saanud eeldada, et hüvitamisele kuuluv summa on 09.02.2021 Kaitseväe kirjas märgitud 5241,18 eurot, kuivõrd kirjas lisati, et summa ilmselt kasvab. Kirja saatmise ajaks ei olnud Kaitseväele teada, mis ulatuses koolitajaga kokkuleppele jõutakse. Vaide esitajad olid teadlikud koolituse maksumusest ning sellest, et koolituse katkestamisega kaasneb koolituskulude hüvitamise kohustus. Hüvitatava koolituskulu vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et vaide esitajad olid koolitusel õpetatu osaliselt juba varasemalt omandanud, sest vaide esitajad ei teavitanud sellest Kaitseväge koolituse läbimise kohta nõusolekut andes. Seetõttu ei olnud Kaitseväel võimalik koolituse mahtu ja sellele kuluvat summat vähendada. Ressursimahuka koolituse kulude sissenõudmisel puudub Kaitseväel kaalutlusõigus. 9. X (kaebaja I) ja Y (kaebaja II) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Kaitseväe 29.03.2021 käskkirjade nr 144P ja nr 143P resolutsiooni p-de 1.2, nende käskkirjade lisaks olevate ressursimahuka koolituse kulude hüvitamise nõuete ning Kaitseministeeriumi 30.04.2021 vaideotsuste nr 10.4-1/21/1434 ja nr 10.4-1/21/1433 tühistamiseks. 1) Hüvitamisnõuded on materiaalselt õigusvastased, sest nende esitamiseks puudub õiguslik alus. Kui koolitusel osalemine sõltub teenistuja nõusolekust, sõlmitakse selleks haldusleping. Seega on 11.11.2020 teatised ning kaebajate antud nõusolekud koolitusele suunamiseks käsitatavad halduslepingu sõlmimisena. Kaitseväe ja kaebajate vahel sõlmitud haldusleping ei näinud ette koolituse kulude hüvitamist. Isegi kui jaatada kaebajate kohustust hüvitada koolitusega seotud kulud, saaks Kaitsevägi

§ 156

lg 2 p 1 alusel nõuda vaid reaalselt kantud ja koolitusega otseselt seotud kulutuste hüvitamist. Koolitus katkestati kaebajate 19.02.2021 taotluste alusel ning pärast seda pole kaebajate koolitamisega seoses ühtegi sündmust toimunud. Operatiiv- ja väljaõppe allohvitser veebel EV selgitustest nähtub, et 22.03.2021 seisuga oli koolituse eest kokku nelja osaleja kohta tasutud 20 964,72 eurot. Seega sai koolituse katkestamise ajaks maksimaalne hüvitamisnõue kummagi kaebaja kohta olla vaid 4913,61 eurot (5241,18 eurost arvestatud maha 327,57 eurot proportsionaalselt koolitusel osaletud aja kohta). 2) Koolitaja sõnul on ATP teooria täisprogrammi kogumaksumuseks ühe osaleja kohta 12 000 eurot. Seega ei saa hüvitamisnõue mingil juhul seda summat ületada. Koolitajaga sõlmitud raamlepingu p-st 3 tuleneb, et koolitaja esitab arve tellijale pärast seda, kui teenus on osutatud. See tähendab, et vastustaja pidi koolituse kuludena tasuma täpselt nii palju, kui teenust osutati. Enne arve esitamist ei saanud ka nõue muutuda sissenõutavaks, s.o kulu tekkida. Samuti ei ole põhjendatud MCC teooria programmi maksumuse hüvitamise nõue, sest see koolituse 3

§ 156lg 2 p 1).

Mõjuva põhjuse olemasolu välistab hüvitamisnõude. Hüvitamisnõude esitamine ilma kaalutlusõigust teostamata on võimatu, sest mõjuv põhjus tuleb sisustada kaalutlusõiguse alusel. Haldusorgan peab kaaluma olulisi asjaolusid, haldusorgani ja tegevväelase põhjendatud huve ning andma hinnangu, kas katkestamise tingis mõjuv põhjus. Hüvitamisnõuetes ei ole sellist kaalutlusõigust kasutatud. Hüvitamisnõuete esitamisel ja mõjuva põhjuse sisustamisel pole arvestatud järgmiste oluliste asjaoludega: kaebajad lahkusid kaitseväeteenistusest, sest Kaitsevägi ei saanud pakkuda teenistust nende valitud erialal; kaebajad jätkasid avalikku teenistust nende valitud erialal PPA-s; kaebajad on teenistusest vabastatud

§ 142lg 4 alusel, s.o mõjuva põhjuse tõttu.

Kui teenistusest vabastamine toimus mõjuva põhjuse tõttu, siis tulnuks seda arvestada ka hüvitamisnõuete esitamisel, sest teenistusest vabastamine ja koolituse katkestamine toimus samadel asjaoludel. Arvestada tuleb ka sellega, et koolitusel osalemine oli kaebajate jaoks sundkäik, mitte vabast tahtest lähtuv otsustus. 4) Haldusakti andmisel tuleb järgida õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtteid. Vastustaja kinnitas kaebajatele, et hüvitamisele kuulub äärmisel juhul vaid kulu, mis on kantud enne koolituse katkestamist. Personaliosakonna ülem selgitas kaebajatele telefoni teel lisaks, et Kaitseväel võivad tekkida koolituse katkestamisest täiendavad kulud, mis tulenevad sõlmitud hanke- ning raamlepingust, kuid nende kulude kandmise eest kaebajad ei vastuta. Kaebajad mõistsid neile antud selgitusi nii, et kui nad jätkavad koolitusel osalemist, siis kasvab ka võimalik koolituse katkestamisel hüvitamisele kuuluv summa, st kaebajatele on kasulikum koolitus katkestada pigem varem kui hiljem. Kaitsevägi ei andnud kaebajatele pärast 09.02.2021 kirja, kuid enne hüvitamisnõuete koostamist teada, et hüvitatav summa kujuneb oluliselt suuremaks. Seega oli kaebajatel õiguspärane ootus, et hüvitamisnõue – kui see esitatakse – ei ületa 09.02.2021 teada antud summat, kui koolitusel osalemine ka viivitamatult katkestatakse. Kui kaebajad oleks 09.02.2021 saanud info, et hüvitamisnõue esitatakse oluliselt suuremas ulatuses, siis oleks neil olnud võimalik teenistusest vabastamise taotlus veel tagasi võtta. 5) Kaitseväe tegevus on vastuoluline ka muus osas. Kaebajatele selgitati teenistusse asudes, et kopterite opereerimine jätkub vähemalt aastani 2025. Kaitsevägi otsustas, et kopterite opereerimine lõppeb juba 2020, kuid seejärel otsustati pärast kaebajate koolitusele asumist 2020. a detsembris, et kopterite opereerimine jätkub veel vähemalt 2021. aastal. Seega ei olnudki kaebajatel mõistlikult võimalik oma tegevust ette planeerida, sest poole aasta jooksul muutis Kaitsevägi oma varasemaid otsuseid kaks korda. 6) Hüvitamisnõudes ei ole selgitatud hüvitatava summa kujunemist. 10. Kaitsevägi ja Kaitseministeerium vaidlesid kaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. 1) Tegevväelasele antavat ressursimahukat koolitust reguleerib

§ 156

, mis erinevalt avaliku teenistuse seadusest (ATS) ei näe ette kaalutlusõigust ressursimahukal koolitusel osalemiseks halduslepingu sõlmimiseks. Kaitsevägi saab tegevväelase saata ressursimahukale koolitusele üksnes tegevväelase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (

§ 156lg 8).

Kuivõrd kaebajate antud nõusolekutele ei kohaldu halduslepingule ettenähtud nõuded, ei ole õige kaebajate väide, et nad ei ole võtnud kohustust tasuda koolituskulude eest, vaid ainult kohustuse jätkata teenistuses neli aastat alates 16.11.2020. Tegevväelase kohustus hüvitada ressursimahuka koolituse kulu proportsionaalselt 4

§ 156lg-st 2.

Andes nõusoleku osaleda ressursimahukal koolitusel, kinnitab tegevväelane, et ta on aru saanud nii tegevteenistuses olemise kohustuse pikkusest kui ka varasema teenistusest lahkumise korral ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustusest proportsionaalselt tegevteenistusajaga ehk võimaliku hüvitatava summa suurusest. Teatisel on viidatud

§ 156

lg-le 7, millega määratakse mh ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja selle hüvitamine vastavalt määrusele nr 8. 2) Määruse nr 8 § 3 lg 1 kohaselt esitatakse tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõue koos tegevteenistussuhte lõpetamise või sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamise käskkirjaga, või 30 päeva jooksul

§ 156lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolust teada saamisest arvates.

Nõude esitamise aja sätestamisel on võetud arvesse, et osa kulusid võib ilmneda pärast koolituse lõppemist. Seega ei ole õige kaebajate seisukoht, et hüvitamisele kuulub üksnes kulu, mis on tehtud enne koolituse katkestamist. Kaitsevägi võttis koolitajaga sõlmitud hankelepinguga rahalise kohustuse. Hankelepingu kohaselt ei olnud koolitus osadeks jaotatud viisil, mis oleks näinud ette koolituse etappide eraldi planeerimise ja nende eest tasumise. Koolitajal oli ootus, et Kaitsevägi täidab oma lepingulised kohustused, tagades õpingutele neli koolitatavat, ja koolitaja saab kokkulepitud tasu. Järelikult oli tegemist koolitusega seotud otsese kuluga

§ 156lg 2 mõttes.

Kaebajate poolt koolituse katkestamisel oli Kaitseväel kohustus tasuda koolitajale kokku 90 030 ühe kaebaja kohta ning nõuda see summa sisse kaebajatelt. Kaitsevägi saavutas koolitajaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi Kaitsevägi tasuma koolitajale kahe piloodikoolituse katkestanud õppuri eest kokku 25 200 eurot (millele lisandub käibemaks), sh ATP teooria täisprogrammi maksumus 12 000 eurot ning MCC teooria maksumus 600 eurot ühe koolitatava kohta. Teooriatundide eest tasumine oli põhjendatud, kuna koolitaja kasutas teooriakoolituseks alltöövõttu, et tagada kvaliteetne õpe. Seetõttu oli koolitaja sõlminud eelkokkulepped ning võtnud kohustused tasuda grupikoolituste eest, olenemata osalevate isikute arvust. Teiste hankelepingu lisades toodud koolituse osade eest kaebajatelt tasu ei nõutud. Kaebajad andsid 11.11.2020 nõusoleku enda koolitusele suunamiseks maksumusega 90 030 eurot, sh MCC programm. Kaebajatel oli nõusoleku andmisele eelnevalt õigus ja võimalus küsida koolituse kohta lisaselgitusi. Seega ei ole põhjendatud jätta MCC teooria osa hüvitamisnõudest välja. 3) Kaitsevägi otsustas kaebajatele vastu tulla ja nad tegevteenistusest ennetähtaegselt vabastada, kuid sellist vabastamist ei saa siduda ressursimahuka koolituse kulu hüvitamisega. Kaebajad vabastati tegevteenistusest

§ 140lg 1 p 1 alusel.

Arvestades, et ressursimahuka koolituse kulu tuleb hüvitada, kui isik vabastatakse tegevteenistusest

§ 140

lg 1 p 1 alusel (

§ 156

lg 2 p 2), oli Kaitseväel alus ja kohustus ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist kaebajatelt nõuda. Asjaolu, et Kaitsevägi otsustas kaotada kopteripilootide ametikohad, ei ole oluline, kuivõrd kaebajatele pakuti ümberõppe võimalust ning kaebajad nõustusid sellega. Samuti ei ole tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu hüvitamisel oluline, kas isik jätkab teenistust avalikus sektoris või mitte, kuivõrd tegevteenistusest lahkumine omal soovil teenistuses jätkamise kohustuse ajal toob igal juhul kaasa koolituskulu hüvitamise nõude. 4) Kuni 04.02.2021 toimunud kirjavahetusest ilmneb, et selleks hetkeks kantud kulude kohta puudusid täpsed andmed. Summa suurus selgus alles koolitajaga sõlmitud kokkuleppest. Kirjavahetuses kajastus hüvitatava summa hinnanguline vahemik 12 000 – 16 000 eurot. 09.02.2021 kirjas toodi välja, et selle hetke seisuga oli hüvitatava summa arvestuse aluseks 5 241,18 eurot, kuid lisati, et summa ilmselt kasvab. Arvestades ka koolituse kogumaksumust, ei saanud kaebajad eeldada, et viimati nimetatu on lõplik hüvitise summa, ega lähtuda sellest ka teenistusest vabastamise taotluse esitamisel. Tegevteenistusest vabastamise taotlus jõustub selle jõudmisest Kaitseväeni ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel kuni avalduses näidatud tegevteenistuse lõppemise kuupäevani. 5

§ 156lg 8).

Ressursimahuka koolitusega seotud kulu tagasimaksmise kohustus on sätestatud

§ 156

lg-s 2 ja

alusel kehtestatud määruses. Järelikult ei välista nõude esitamist see, et koolitusteatises pole koolituskulude tagasinõude esitamise võimalusele viidatud. Kaebajad vabastati teenistusest omal soovil

§ 140

lg 1 p 1 alusel.

§ 142

omab tähendust teenistusest vabastamise aluste ja tähtaegade osas lähtuvalt teenistuse olemusest (määramata ajaga, määratud ajaga).

§ 156

lg 2 p 2 järgi tuleb omal soovil tegevteenistusest vabastamisel koolituskulu hüvitada. Seega oli Kaitseväel õiguslik alus kohustada kaebajaid hüvitama koolituskulu. Kaebajad teadvustasid lepingut sõlmides, et neil on kohustus jätkata tegevteenistuses 4 aastat alates 16.11.

1. Samuti teadvustasid kaebajad, et kaitseväeteenistusest omal soovil lahkudes tuleb hüvitada koolituskulu. See nähtub kaebaja II kirjavahetusest Kaitseväe esindajatega, milles kaebaja küsib hüvitamisele kuuluva summa kohta. 2) Kaitseväe ja koolitaja vahel sõlmitud raamlepingu p 7.4 annab Kaitseväele õiguse raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping igal ajal üles öelda, kui kaob olulises ulatuses vajadus piloodikoolituse järele. Kohus tõlgendab seda sätet selliselt, et Kaitseväel oli õigus ühepoolselt hankelepingut muuta lähtuvalt vajadusest. Olukord, kus kavandatud kaheaastase koolituse puhul jääb koolituse alguses 4 koolitatava asemel 2 koolitatavat, vastab raamlepingu p-le 7.
2. Raamlepingus ei ole reguleeritud Kaitseväe varalisi kohustusi koolitaja ees koolituse katkestamise korral. Kaitsevägi nõustus läbirääkimiste tulemusel koolitajaga hüvitama kulutusi teatud tegevuste eest, mille osas oli koolitaja eelkokkuleppeid sõlminud. Vastustajad ei ole põhjendanud, miks Kaitsevägi nõustus koolitaja nõudega. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et täiendav kulu on käsitatav ressursimahuka koolitusega seotud otsese kuluna

§ 156lg 2 mõttes.

Kaitsevägi võis läbirääkimiste tulemusel võtta endale kohustuse hüvitada koolitajale täiendav kulu, kuid oleks pidanud arvestama, et kaebajad ei osalenud läbirääkimistel ning kaebajatel ei saanud Kaitseväe esindajate varasematest selgitustest tulenevalt olla teadmist, et neil tuleb täiendav kulu hüvitada. 3) Kaebajatega peetud kirjavahetuses 02.02.–09.02.2021 esitatud Kaitseväe esindaja selgituste järgi on otseseks kuluks juba tehtud kulutused. Sellest lähtusid kaebajad ka 04.02.2021 tegevteenistusest lahkumise avaldust tehes. Kuigi kaebajad ei teadnud 04.02.2021 seisuga hüvitamisele kuuluvat summat, arvestasid nad õhuväe personaliosakonna ülema major LK selgitusega, et tasuda tuleb juba läbitud teooria osa eest, mis ei tohiks olla kuigi kulukas. 09.02.2021 e-kiri, mille kohaselt tuleb kummalgi kaebajal hüvitada 5241,18 eurot, on kooskõlas varasema kirjavahetusega. Major MS 04.02.2021 e-kirjas esitatud väide, et hüvitatav summa on 12 000 – 16 000 eurot, kummutati personaliosakonna vastusega. Arvestades, et kaebajate brutotöötasu PPA kopteripiloodina on 1800 eurot, on usutav kaebajate väide, et nad ei oleks 04.02.2021 esitanud teenistusest lahkumise avaldust, kui nad oleksid teadnud, et hüvitamisnõue koolituse eest on üle 14 000 euro. Haldusorgani poolt enne haldusakti andmist antud selgitustest 6

§ 156

lg 2 mõttes kuulub ka kulu, mille puhul oli Kaitsevägi teinud eelkokkulepped koolitajaga kaebajate koolitamiseks. Seda toetab ka määruse nr 8 § 3 lg 3, mille kohaselt võib kulude loetelu, maksumus ja kogusumma erineda enne koolitust koostatud ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatises toodud koolituskulude loetelust, eeldatavast maksumusest ja kogusummast nende kulude osas, mis täiendavalt tehti või jäeti tegemata seoses tegevväelase ressursimahuka koolitusega. Lisaks tuleb arvestada, et koolitaja teeb kulutusi koolituse korraldamiseks ning ei pruugi olla teadlik, et osad koolitatavad koolituse katkestavad. Sellest tulenevalt esitas koolitaja arve juba teostatud toimingute eest, mis tuli Kaitseväel tasuda. On ilmselge, et kuivõrd kaebajad otsustasid omaalgatuslikult teenistusest lahkuda ja koolituse katkestada, tuleb neil hüvitada ka Kaitseväe tehtud kulutused, sh need, mis ilmnesid pärast koolituse katkestamist. 13. X ja Y vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebajad lähtusid teenistusest vabastamise taotluse esitamisel PPA-s teenistuse alustamise ajast (aprill 2021) ja

§ 142

lg-s 1, mille kohaselt tuleb taotlus esitada vähemalt 60 päeva enne soovitud teenistusest vabastamise aega. Kaebajatele kinnitati korduvalt, et neil on võimalik teenistustest vabastamise taotlus tagasi võtta igal ajal kuni Kaitseväe juhataja selle kooskõlastab. Teenistusest vabastamise taotluse esitamise ajaks ei olnud kaebajad teenistusest lahkumise otsust veel langetanud. Kaebajate kirjavahetusest LK ja MS-ga vahemikus 03.02.– 09.02.2021 nähtub üheselt, et kaebajad alles kaaluvad teenistussuhte lõpetamist. Kaebajad esitasid taotlused piloodikoolituse lõpetamiseks 19.02.2021, lähtudes LK 09.02.2021 e-kirjas avaldatust, et koolituskulud ühe teenistuja kohta olid selleks hetkeks 5 241,18 eurot. Vastustaja esindajad kinnitasid halduskohtu istungil, et LK 09.02.2021 vastus kaebajatele oli kooskõlastatud Kaitseväe õhuväe juristi ja õhuväe personaliülemaga. Seega ei saa seda pidada LK isiklikuks arvamuseks, vaid tegemist on Kaitseväe selgitusega. 2) Vastustajad ei ole tõendanud, et kaebajate koolitamisega seoses tekkisid neil otsesed kulud hüvitamisnõudes märgitud summas. Vastustajad on üksnes viidanud koolitajaga sõlmitud 7

§ 142lg 4 alusel ehk mõjuva põhjuse tõttu.

Vastustajad pole põhjendanud, miks loeti teenistussuhe lõpetatuks mõjuva põhjuse tõttu, koolituse katkestamine aga mitte. 4) Muus osas jäävad kaebajad halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja paluvad ringkonnakohtul nendega arvestada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 15.

§ 1

lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse tegevteenistusele avaliku teenistuse seadust

-s sätestatud erisustega.

§ 101

järgi kohaldatakse tegevväelase koolitusele ja koolituskulude hüvitamisele põhiosas ATS-is sätestatut, kuid ressursimahuka koolituse kulude hüvitamist on eraldi reguleeritud

§-s 156.

§ 156

lg 1 kohaselt on ressursimahukas koolitus, mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille maksumus ületab töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuekordset kuu töötasu alammäära. 16. Kaitsevägi väljastas mõlemale kaebajale 11.11.2020 ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatise (dtl 51 ja 53), milles oli märgitud koolitusega seotud kulu (koolitustasu) suurus 90 030 eurot. Puudub vaidlus, et tegemist oli ressursimahuka koolitusega.

§ 156

lg 4 näeb ette, et tegevväelane ei ole kohustatud hüvitama ressursimahuka koolituse kulu, kui ta vabastatakse tegevteenistusest pärast ressursimahukale koolitusele lähetamise käskkirjas märgitud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtaja möödumist. Vastavalt määruse nr 8 § 4 lg 1 p-le 3 on ressursimahukal koolitusel osalenud tegevväelane kohustatud koos koolitusel oldud ajaga jätkama tegevteenistuses 4 aastat, kui koolituse kulu on vahemikus 50 000 eurot kuni 124 999,99 eurot. Koolitusteatise allkirjastamisega nõustusid kaebajad koolitusele suunamisega ning võtsid endale kohustuse jätkata tegevteenistuses 4 aastat alates 16.11.2020 või hüvitama koolitusega tekkinud kulud proportsionaalselt tegevteenistusajaga. Nõusoleku küsimise ja andmise eesmärk on teadvustada isikule koolitusega kaasnevaid kohustusi, millega ta peab arvestama (

eelnõu (172 SE) seletuskiri, lk 177). Seega pidid kaebajad arvestama, et koolituse katkestamisel ilma mõjuva põhjuseta või tegevteenistusest omal soovil enne 4 aasta möödumist lahkumisega kaasneb kohustus hüvitada koolituskulu kuni 90 030 euro ulatuses. Nõusolekut hüvitada koolitusega tekkinud kulud seisuga 19.02.2021 avaldasid kaebajad ka piloodikoolituse lõpetamise taotlustes (dtl 80 ja 82). Koolituskulude hüvitamise seisukohast ei ole oluline see, et kaebajatel ei olnud Kaitseväe otsustest tulenevalt võimalik enam tegevteenistuses omandatud erialal jätkata. Kaebajad otsustasid osaleda ressursimahukal koolitusel ning võtsid endale sellega kaasnevad kohustused. Neil ei olnud kohustust sellele koolitusele minna ja nad oleksid saanud jätkata kaitseväes teiste ametiülesannetega. 17.

§ 156

lg 2 p 2 järgi on tegevväelane kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajaga ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu, ümberasumise kulu, päevaraha ja välislähetustasu ning lähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud, kui ta vabastati 8

§ 140lg 1 p 1, 4–7 või 10–13 alusel.

Määruse nr 8 § 3 lg 1 kohaselt esitab Kaitsevägi tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõude koos tegevteenistussuhte lõpetamise käskkirjaga. Kaebajad vabastati tegevteenistusest nende omal soovil

§ 140lg 1 p 1 alusel.

Vaidlustatud käskkirjades on viidatud ka

§ 142

lg-le 4, mis sätestab, et tegevväelane võib nõuda määratud ajaga tegevteenistusest erakorralist vabastamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tegevväelase terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal rahuaja ametikohal ettenähtud tööd teha. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad olid tähtajalises tegevteenistuses (LK 02.02.2021 e-kiri – dtl 66). Kuivõrd vaidluse all ei ole kaebajate teenistusest vabastamine, ei ole see, kas esines mõjuv põhjus kaebajate teenistusest vabastamiseks, praeguse vaidluse lahendamise seisukohast oluline. Vabastamise aluseks olevat mõjuvat põhjust ei saa samastada koolituse katkestamise aluseks oleva mõjuva põhjusega (

§ 156lg 2 p 1).

Isiku vabastamine tegevteenistusest omal soovil – sõltumata vabastamise taotluse esitamise tinginud asjaoludest – toob

§ 156

lg 2 p 2 järgi kaasa kohustuse hüvitada ressursimahuka koolitusega seotud kulud proportsionaalselt tegevteenistusajaga. Seda on rõhutatud ka

eelnõu seletuskirjas (lk 177). Kuivõrd

§ 156

lg 2 p 1 ei ole praegusel juhul asjakohane, ei pidanud Kaitsevägi põhjendama, miks ei loeta koolitust katkestatuks mõjuva põhjuse tõttu. 18.

§ 156lg 2 järgi on tegevväelane kohustatud hüvitama koolitusega seotud otsese kulu.

Määruse nr 8 § 3 lg 2 p 6 kohaselt esitatakse hüvitamisnõudes mh koolitusega seoses tehtud kulude loetelu, maksumus ja kogusumma. Määruse nr 8 § 3 lg 3 järgi võib punktis 6 sätestatud kulude loetelu, maksumus ja kogusumma erineda teatises märgitud koolituskulude loetelust, eeldatavast maksumusest ja kogusummast nende kulude osas, mis täiendavalt tehti või jäeti tegemata seoses tegevväelase ressursimahuka koolitusega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb nendest sätetest, et kui tegevväelane on koolituse läbinud osaliselt, saab temalt nõuda nende koolituskulude hüvitamist, mis on juba tekkinud või tekivad vältimatult.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hüvitamisnõude esitamisel rikutud määruse nr 8 § 3 lg 2 p-des 6 ja 7 sätestatud nõudeid ega põhjendamiskohustust. Praegusel juhul on ainsaks koolitusega seotud kuluks 90 030 euro suurune koolitustasu (määruse nr 8 § 1 lg 2 p 1). Kaebajatelt nõutavateks kuludeks on 15 120 eurot, millest arvestatakse maha 945 eurot proportsionaalselt koolitusel osaletud aja kohta (315 eurot/kuu × 3 kuud), s.o nõude suuruseks on 14 175 eurot. Seega ei nõuta kaebajatelt mitte koolituse kogumaksumuse hüvitamist (millest on tehtud mahaarvamine proportsionaalselt koolitusel osaletud ajaga määruse nr 8 § 5 lg 3 alusel), vaid osalise kulu hüvitamist. Hüvitamisnõude põhjal on piisavalt selge, milliseid kulutusi on seoses kaebajate koolitusega kantud, ning hüvitamisele kuuluva summa kujunemine.
2. Koolitajaga sõlmitud raamlepingu (dtl 56–61) p 7.4 järgi on tellijal õigus leping ja selle alusel sõlmitud hankeleping üles öelda igal ajal, kui tal puuduvad lepingu täitmiseks vajalikud rahalised vahendid või kaob olulises ulatuses vastav vajadus, teatades nimetatud soovist ette vähemalt 30 kalendripäeva. Raamlepingus ei ole reguleeritud Kaitseväe varalisi kohustusi koolitaja ees hankelepingu ülesütlemise ega muutmise korral. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus (dtl 54–55) on märgitud lepingu kogumaksumus (360 120 eurot koos käibemaksuga).
3. Vaideotsuste p-s 23 on märgitud, et koolitajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus Kaitsevägi tasuma kahe piloodikoolituse katkestanud õppuri eest kokku 30 240 eurot, sh ATP täisprogrammi maksumus 14 400 eurot ja MCC teooria maksumus 720 eurot õppuri kohta. Kõnealust kokkulepet vastustajad kohtule esitanud ei ole. Kaebajad on kohtule esitanud koolitaja, Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindajate vahelise kirjavahetuse. Kirjavahetusest nähtuvalt soovis koolitaja ATP teooria programmi 9

§ 156lg 2 mõttes.

Selle kirjavahetuse ega muude kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kaebajatelt nõutakse lisaks koolituskulule veel mingeid täiendavaid kulusid, mis olid tingitud koolitajaga sõlmitud lepingu mahu vähenemisest. Kuigi Kaitseväe operatiiv- ja väljaõppe allohvitseri EV 22.03.2021 e-kirjast (dtl 83–84) nähtuvalt oli koolitaja esitanud selleks ajaks Kaitseväele ühe arve summaga 20 964,72 eurot, ei saa sellest kirjast siiski järeldada, et tegemist oli kaebajate koolitamisega seotud kulude täieliku summaga, arvestades, et raamlepingu p 3.3 kohaselt pidi koolitaja esitama tellijale arve pärast teenuse osutamist. Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustuse suurus ei saa sõltuda koolituse eest tasumise tingimustest, s.o kas arved esitatakse ja tasumine toimub ette või tagantjärele. Lepingu ülesütlemisega raamlepingu p 7.4 alusel poleks Kaitsevägi saanud vältida kuni ülesütlemiseni tekkinud koolituskulude kandmist, arvestades ka 30-päevase ülesütlemistähtaja jooksul tekkivate kulutustega. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et Kaitsevägi on koolitajaga sõlmitud kokkuleppe alusel võtnud kohustuse hüvitada täiendavad kulud, mis ei ole käsitatavad otsese kuluna

§ 156lg 2 mõttes.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et MCC teooria programmi maksumuse hüvitamise nõudmine on põhjendamatu, sest kaebajad olid selle programmi juba varasemalt läbinud. Kaebajad pole väitnud, et nad ei läbinud nimetatud programmi
2. a novembris alanud piloodikoolituse raames. Seega on Kaitsevägi ka seoses nimetatud kursusega teinud kaebajate koolitamiseks kulutusi.
3. Kaebajate kirjavahetusest Kaitseväe esindajatega nähtub järgnev. Kaebaja II informeeris 02.02.2021 e-kirjas LK temale ja kaebajale I avanenud võimalusest asuda PPA-s teenistusse kopteripiloodina ning küsis koolituse lõpetamise ja sellega kaasnevate kohustuste kohta (dtl 66–67). LK selgitas 02.02.2021 e-kirjas kaebajatele, et tegevteenistusest vabastamisel tuleb neil hüvitada ressursimahuka koolitusega võetud kohustused. LK ei osanud öelda hüvitamisele kuuluvat summat, kuid märkis, et kaebajad peaksid ilmselt hüvitama nende koolitamisele juba tehtud kulutused (dtl 66). Vastuseks kaebaja II kirjale, milles paluti teada anda, kellelt on võimalik saada täpsemad vastused koolituslepinguga seotud kulutustele, soovitas LK 03.02.2021 e-kirjas pöörduda MS poole (dtl 65). MS selgitas 04.02.2021 kl 8.36 kaebajatele saadetud e-kirjas, et hüvitamisele kuuluv summa sõltub sellest, millist arvutusmetoodikat kasutatakse (on kaks erinevat lähenemist), ning jääb vahemikku 12 000 – 16 000 eurot (dtl 70–71). LK märkis 04.02.2021 kl 10:08 kaebajatele saadetud e-kirjas, et kaebajatelt on põhjendatud sisse nõuda nende koolitamisele juba tehtud kulud. LK lisas, et ta ei tea, kui palju Riigi 10

-st ega määrusest nr 8 ei tulene, et hüvitamisele kuuluv lõplik summa tuleb teenistujale teada anda juba enne koolituse katkestamist ja teenistusest vabastamise otsustamist. 26. Asjaolu, et kaebajad jätkasid pärast Kaitseväest lahkumist tööd riigiteenistuses, ei välista neilt koolituskulude hüvitamise nõudmist. Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus on seotud tegevteenistusest lahkumisega isikust endast tingitud põhjusel ning pole oluline, kas isik asub pärast seda töötama riigiteenistuses või erasektoris.

§ 156

lg 2 p 2 järgi tuleb koolitusega seotud kulud hüvitada ka isikul, kes vabastatakse tegevteenistusest näiteks kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel ning Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumisel (

§ 140lg 1 p-d 11 ja 12). Puuduvad ka muud alused hüvitamisnõudest loobumiseks või nõutava summa vähendamiseks. Kaitsevägi ei ole seega rikkunud kaalutlusõigust. 11