Obsah (8)

§ 407§ 444§ 445§ 468§ 163§ 165§ 174§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-22-6186 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi OÜ Aktiva

§ 407

) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib

§ 407lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole hagi üle vaidlust.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hagejate nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus jätab otsusega rahuldamata hagejate taotlused, mille kohaselt tuleks korteriomandi müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ja ühisomandi koormav korteriomandi müügilepingust tulenev kostja I ja kostja II kohustus Swedbank AS ees ning et kostja I-le jäävast rahast täita kostja I kohustus hageja I ees, mis tulenevad 05.12.

1. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-128281, 05.12.
2. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-129606, 4 2-22-6186 10.01.
3. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-128843 ja kohustus OÜ Aktiva Financial Solutions ees, mis tuleneb 03.11.
4. a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-20-
5. Kohus leiab, et hagejad on kohtule esitanud eelnimetatud nõuded, mille puhul on tegemist täitemenetluse toimingutega, millesse kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda ei saa. TMS § 14 lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et hagejate taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele. Sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja võib nõuda, et täiteasja menetlev kohtutäitur, milles täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik TMS § 111 järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata. TMS § 14 lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda. Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Kohus märgib, et hagejate nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.
6. a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Samuti ei ole hagejate vastava nõude puhul tegemist

445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik

§ 445lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust.

Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud TMS-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla TMS § 119), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi tagamine 28.04.2022.a määrusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate ühisomandis olevale kinnisasjale kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohtumäärus jõustus 20.05.2022. 5 2-22-6186

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hagejad ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. Menetluskulud

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta hagejate menetluskulud täies ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus rahuldas hagejate põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hagejad saavutasid hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hagejate taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kohtulahenditest.

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hagejad paluvad kostjatelt välja mõista 997,50 eurot menetluskulu – 420 eurot riigilõivu hagi esitamisel, 70 eurot riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel ja õigusabikulu 507,50 eurot. Kohus leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 490 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ning § 59 lg 17). Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 3,5 tundi, põhjendatud on ka tunnitasu (145 eurot/tund). Seega hagejate õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud 507,50euro ulatuses (3,5 tundi*145 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt võrdsetes osades hagejate kasuks välja menetluskulud kokku 997,50 eurot (riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 507,50 eurot), s.o 50% ulatuses kostjalt I (498,75 eurot) ja 50% ulatuses kostjalt II (498,75 eurot). Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejad paluvad, et menetluskulud kantaks hagejate poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas

§ 445

lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjaid maksma menetluskulud hagejate poolt määratud arveldusarvele. 6 2-22-6186 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7