Obsah (7)

§ 47§ 150§ 71§ 124§ 43§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-464 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13.07.2021 pension

§ 47

lg 1 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on läbinud vaidlustatud otsuste osas vabatahtliku kohtueelse vaidemenetluse selgitades SKA-le oma seisukohti. 6. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvad põhjused saavad olla eelkõige objektiivsed, mitte subjektiivsed. Põhjused, mida lugeda mõjuvateks menetlustähtaja ületamisel, on sätestatud näiteks

§ 150lg-s 1.

Viidatud põhjused on eelkõige lühiajalised toimimiskatkestused, nagu liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud kaebaja tegevusest sõltumatud takistused. Üldjuhul peab isik olema piisavalt hoolikas, et selgitada välja menetlustähtajad ja mõistma nende rangust.

1. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kohtul kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel arvestada aega, mille võrra kaebetähtaega ületati (Riigikohtu 16.10.2016 otsus haldusasjas 3-31-41-02, p 11), asja olulisust isiku õigustele ning õigushüvesid, mida ennistamine võib kahjustada (Riigikohtu 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12).
2. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemisest, kuid mitte hiljem, kui 14 päeva möödumisel alates takistuse ära langemisest (

§ 71lg 2).

Kuivõrd

§ 71

lg 1 ei näe ette tähtaja ennistamise võimalike mõjuvate põhjuste loetelu, tähendab mõjuva põhjuse hindamine kohtu kaalutlusotsuse tegemist. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul. Kaebetähtaeg saabus 21.09.

1. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse 28.02.2023, seega rohkem kui aasta pärast kaebetähtaja saabumist. Esitatud kaebusest ja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja aru, millal kaebetähtaeg saabub ning millised tagajärjed võivad olla kaebetähtajast mitte kinni pidamisel. Kaebaja soovib tähtaja ennistamise taotluses tugineda sellele, et ta haigestus COVID-19 pandeemia ajal koroonaviirusesse ning ei saanud selle tõttu kaebust kohtule õigel ajal esitada. Kaebaja haigestus küll
2. aasta veebruaris koroonaviirusesse, kuid sellega ei saa kuidagi põhjendada seda, miks kaebust ei esitatud tähtaegselt. Kaebetähtaja saabumise ja haigestumise vahel oli peaaegu pool aastat.
3. Arvestades, et kaebetähtaega ületati rohkem kui aasta ning kaebaja ei ole põhistanud, miks kaebus esitati alles 28.02.2023, jätan ennistamata X kaebuse menetlusse võtmise tähtaja.
4. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kaebuse lugeda esitatuks tähtaega rikkudes. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

§ 124

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on 2 3-23-85 esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 11. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

12. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot, mis tuleb kaebajale

§ 104lg 5 p-i 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3