Obsah (6)
§ 121§ 133§ 5§ 87§ 108§ 175KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1646 Haldusasi X kaebus Politsei- ja
§ 121lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1).
Ka võib olla võimalik ulatuslikum lihtmenetluse kasutamine, kusjuures haldusorganid kuulatakse ära kaebajast eraldi (
§ 133jj, ennekõike § 135).
Selline kohtupraktika on juba kujunemas (Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 määruse nr 3-22-1970 osa III) ja võimaldab kohtukaebeõiguse analoogia korras laiendamist korvata. 5. Viisa andmisest keelduti VMS § 65 lg 2 p 6 alusel, kuna välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Kaasatud haldusorgan on täpsustanud, et kaebaja võib kujutada ohtu Eesti julgeolekule (alt 2, dtl 55). Seega ei ole viisa andmisest keeldumine seotud sanktsioonidega ning kohus seetõttu sanktsioone täiendavalt ei käsitle. Kohus ei kontrolli seega ka sanktsioone kehtestavate õigusaktide põhiseaduspärasust, kuna need normid ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad (vt viimati 15.02.2023 otsuse nr 3-18-477 p 33 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus rõhutab ka, et kaebaja vastavad seisukohad on osaks õiguslikust argumentatsioonist, mitte eraldiseisvad nõuded
§ 5lg 1 ja § 37 lg 2 mõttes. 3
(5)- Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.09.2022 kohtuotsuses nr 3-21-1903 viisade kohta küll EL õiguse vaatenurgast, et kolmanda riigi kodanikele ei ole antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (p 11). Samas lahendis selgitati käesoleva kohtuotsuse raames olulisena, et viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (p 9). Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane (p 12). Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks (p 13). Ka Eesti õigus- ja kohtupraktikas on korduvalt mööndud, et välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks, siin viibimiseks ja/või töötamiseks. Subjektiivne õigus on olemas üksnes siis, kui koduriiki tagasipöördumisel esineb oht elule, tervisele või inimväärikusele või ebaproportsionaalselt riivatakse õigust perekonnaelule. Käesoleval juhul ei ole sellised erandjuhud vaidluse all. Viisa andmisest keeldumiseks ei pea olema väga kaalukad põhjused, kuna sellise käsitluse möönmine tähendaks, et tuleks eeldada välismaalase põhiõigust Eestisse saabumisel ja siin viibimisel. Sisuliselt piirdub seega viisamenetluses kohtuliku kontrolli ulatus üksnes menetluslike normide järgimise kontrolliga ja ilmselgelt meelevaldsete otsuste välistamisega.
- VMS § 12 lg 2 sätestab, et viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus. Sama regulatsioon tuleneb koosmõjus ka VMS §-st 66, mille kohaselt teavitatakse välismaalast viisa andmisest keeldumise korral keeldumise õiguslikust alusest (lg 1), kuid välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet (lg 2). Seega ei ole seadusega ette nähtud isikule viisa andmisest keeldumise põhjuste tutvustamise kohustust. Kohtule on otsuse faktilist alust tutvustatud nii 04.07.2022 vaideotsuse seletuskirjas kui ka riigisaladusega tutvumisel. Tutvumisel saadud teavet hoiab kohus selle juurdepääsupiirangut arvestades kohtutoimikust eraldi, kaasatud haldusorgani juures (
§ 87lg 3 teine lause).
Kaebajale on avaldatud vastustaja 05.09.2022 seisukoht (9S, avaldatud 12.09) ja 27.09.2022 seisukoht (14S, avaldatud samal päeval) ja 17.02.2023 seisukoht (23S, avaldatud samal päeval); samuti kaasatud haldusorgani 02.09.2022 seisukoht (7S, avaldatud samal päeval) ja 05.01.2023 seisukoht (19S, avaldatud samal päeval). Seega ei ole kaebaja 26.01.2023 seisukohas dokumentidega tutvumise kohta toodu põhjendatud. Osas, milles kohus teavet varjas 12.09.2022 määrusega, on jäetud kaebaja määruskaebus rahuldamata ning kohus seda teemat uuesti ei ava. Samas määruses käsitles kohus ka esindajale juurdepääsu võimaldamata jätmist (p 6 teine lõik). Sh nähtub kohtule, et kaebaja on lihtviisiliselt kopeerinud määruskaebust, kuna kaebaja asemel on viidatud määruskaebuse esitajale (dtl 156). 8. Kaasatud haldusorgan käsitles osa faktilist alust kaebajale avaldatuna 05.01.2023 seisukohas (dtl 147 jj). Juba sealt toodud andmed on piisavad viisa keeldumise aluse möönmiseks –
(1)ühe ettevõtte kaudu on proovitud korduvalt Venemaa kodanikke Eestisse tuua;
(2)ettevõtte majanduslikud andmed sellist tööjõu värbamist ei toeta;
(3)kaebajal on võimalik jätkata töötamist ettevõtte heaks ka väljaspool Eestit. Venemaa Föderatsiooni kodanike osas ettevaatlikkus on põhjendatud ega ole käsitletav diskrimineerimisena. Käesoleval juhul ei ole see olnud automaatseks keeldumise aluseks. Küll aga on kaasatud haldusorgan põhjendatult selgitanud, milles seisnevad Venemaa tegevusest ja tema kodanikest võimalikud tulenevad ohud, sh Venemaa põhjendamatut agressiooni arvestades (dtl 55). 4
(5)Kohus märgib ka, et iga riik tegutseb oma kodanike kaudu ning agressorriigi kodanikel puudub õigustatud ootus eeldada, et nad saavad jätkata oma tavapärast elu, sh neid võetakse välisriikides avasüli vastu turismi, külastamise või töötamise eesmärgil, kui kodakondsusjärgne riik (s.o Venemaa Föderatsioon) on alustanud sisulise sõjategevusega. Eeltoodule lisanduvad kohtu poolt 07.12.2022 tutvutud teave ja saadud selgitused. Kohus leiab, et vastustaja järgitud õiguslik alus – oht julgeolekule – on põhjendatud. Kui pädev asutus hindab viisaeeskirja art-s 21 ette nähtud ohtusid, ei ole vaja olla absoluutselt kindel, et eksisteerib tegelik oht (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-21-1903 p 12). Kohus leiab, et samast ohu hindamise ulatusest võib lähtuda ka siseriikliku regulatsiooni alusel pikaajalise viisa väljastamist kaaludes. Kohus esitas lisaks teabega tutvumisele teabe kohta küsimusi ja kontrollis teabe usaldusväärsust. Tutvutud teave kinnitab, et on põhjendatud kaebajast tulenev oht Eesti Vabariigi julgeolekule. Teabega tutvumise käigus veendus kohus, et haldusorganite järeldused ei ole olnud meelevaldsed; samuti viisa andmisest keeldumise aluseks olev oht ei ole abstraktne, hüpoteetiline ega ka ajaliselt ammendunud. Lubatav on teha prognoosotsus ja kaaluda võimalikku ohtu isiku õigustega. Riik ei pea ära ootama ohu realiseerumist. Kohtuasjas kohtunikule kontrollimiseks esitatud põhjendused ei ole omavahel vastuolus. Viisa andmisest keeldumine on ka ühelt poolt teabes selgitatud ohtu ja teiselt poolt Eestis viibimise soovi arvestades proportsionaalne. Kaebaja ainsaks huviks on Eestis töötada ja siin sissetulekut teenida. Tegemist ei ole kaaluka huviga, sealjuures ei ole välismaalasel subjektiivset õigust töörände eesmärgil riiki sisenemiseks. Varasemast viibimisalusest ei tulene ka õigustatud ootust, et viibimisalust pikendatakse või antakse uus viibimisalus. Välismaalasel tuleb arvestada, et tähtajalise viibimisaluse igakordsel lõppemisel võib tal olla vajalik kodumaale tagasi minna. Sh oli kaebajal varasem C-liiki viisa sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil (dtl 147), mis ei loonud kaitstavat õigust saamaks Eestis viibimise õigus töötamise eesmärgil. Seetõttu ei ole kaebajal Eestis töökoha olemasolu kaalukas põhjus, miks tulnuks kaebajale viisa anda. Riigil on suveräänne õigus otsustamaks, kas ja millist tööjõudu ta riiki lubab ning kuidas ta tasakaalustab sellega kaasneda võivat julgeolekuohu. 9. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas menetluslike õiguste rikkumist ning viisa andmisest keeldumine ei ole toimunud põhjustel, mida saaks nimetada meelevaldseks, inimväärikust rikkuvaks ega diskrimineerivaks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste kulud
§ 108lg 1 alusel nende endi kanda.
10.
§ 175
alusel toimub käesoleva otsuse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda
§-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 5
(5)