Obsah (4)

§ 120§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2023, Tartu Kohtuasja number 3-22-2427 Kohtuasi X kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seondu

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust selle üle, et teda hoiti eraldatud lukustatud kambris ning ta on pidanud viibima ühes eluosakonnas koos kahe kinnipeetavaga, kellega ta kokku ei sobi. Kohus mõistis X kaebust nii, et selles on esitatud järgmised nõuded: 1) eraldatud lukustatud kambris hoidmise ehk Tartu Vangla
3. veebruari
4. a käskkirja nr 2-22/1-2/56 tühistamise nõue; 2) kohustamisnõue, et kaebajat ei paigutataks ühte eluosakonda A ja B-ga; 3) perioodil
5. veebruar 2022 kuni
6. märts 2022 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (20 eurot/päev); 4) perioodil
7. juuli 2022 kuni
8. august 2022 A-ga ühte eluosakonda paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (30 eurot/päev); 3-22-2427 5) perioodil
9. september 2022 kuni
10. september 2022 B-ga ühte eluosakonda paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (30 eurot/päev).
11. Kohus tegi
12. detsembril 2022 määruse, millega tagastas X kaebuse osaliselt ehk kaebaja eelviidatud nõuetes nr 1 ja nr 2 (resolutsiooni p 1) ning nõude nr 3 osas jättis rahuldamata kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas osaliselt asja menetluse (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata X menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 4) ja jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 5). Riigilõiv tuli tasuda seitsme päeva jooksul arvates määruse resolutsiooni punkti 4 jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb praeguseks veel menetlusse jäänud osas tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 4.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus tagastas

1. detsembri
2. a määrusega X kaebuse osaliselt ning samuti lõpetas osaliselt asja menetluse (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Lisaks ei rahuldanud kohus osas, milles kaebus jäi kohtu menetlusse, kaebaja menetlusabi taotlust (resolutsiooni p 4) ning kohustas teda sama määrusega tasuma kaebuselt riigilõivu (kas 63,90 eurot või 3% nõutavas summast). X vaidlustas halduskohtu
3. detsembri
4. a määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 4 Tartu Ringkonnakohtus, kuid Tartu Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega jäeti tema määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni vastavad punktid muutmata. Tartu Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a määrus oli vaidlustatav üksnes osas, milles määruskaebus jäeti rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale. Osas, milles halduskohus oli jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas kaebajat riigilõivu tasuma, jõustus halduskohtu määrus juba Tartu Ringkonna
9. jaanuari
10. a määruse tegemisest. Kaebaja sai selle kohtumääruse kätte
11. jaanuaril 2023 (tl 47). X esitas Tartu Ringkonnakohtu
12. jaanuari
13. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus tagastas
14. veebruari
15. a määrusega X määruskaebuse muu hulgas menetlusabi andmata jätmist puudutavas osas ning ülejäänud osas jättis määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega on halduskohtu
16. detsembri
17. a määrus praeguseks tervikuna jõustunud. Eelnevat arvestades oli kaebajal kohustus tasuda kaebuse menetlusse jäänud osas (hüvitamisnõue seonduvalt kahe kinnipeetavaga ühes eluosakonnas viibimisega, s.o kaebaja nõuded nr 4 ja nr 5) riigilõiv. X ei ole tasunud riigilõivu kohtu antud 7-päevase tähtaja jooksul ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks. Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist.
18. Kohus on seisukohal, et X hüvitamiskaebust ei ole võimalik menetleda, sest riigilõiv on tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus

§ 121lg 1 p 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

2 3-22-2427 6.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus selles nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3