Obsah (6)

§ 113§ 76§ 82§ 100§ 101§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-109264 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hag

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Jätta hagi rahuldamata osas, milles osaühing Aktiva Finants palub H. T.lt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot.
2. Jätta menetluskulud H. T. kanda. Välja mõista H. T.lt osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena 840 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb H. T.l tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.12.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad 1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 18.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. T.lt (kostja) 1 428,48 euro saamiseks. Kohus tegi 22.03.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.05.2022 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 13.06.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 877,62 eurot, sissenõudekulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 174,08 eurot ning viivised alates 14.06.2022 kuni põhinõude summas 877,62 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T AS 04.09.2008 kliendilepingu nr xxxx, 17.09.2017 seadme kasutuslepingu nr xxxx, 07.08.2018 seadme kasutuslepingu nr xxxx, 12.12.2018 seadme kasutuslepingu nr xxxx, 01.02.2018 liitumislepingu nr xxxx ning 07.02.2018 liitumislepingu xxxx. Hagi kohaselt väljastati 17.09.2017 seadmete kasutuslepingu nr xxxx alusel kostjale Digiboks Arris xxxx väärtusega kokku 99,00 eurot. 07.08.2018 seadmete kasutuslepingu nr xxxx alusel väljastati kostjale Optilise võrgu terminaal Huawei xxxx väärtusega kokku 82,80 eurot. 12.12.2018 seadmete kasutuslepingu nr xxxx alusel väljastati kostjale järgmised seadmed: Digiboks Arris xxxx väärtusega kokku 99,00 eurot, Ruuter xxxx väärtusega kokku 108,00 eurot ja Optilise võrgu terminaal Huawei xxxx väärtusega kokku 82,80 eurot. T AS osutas kostjale järgmised teenused: TV ja internet. Kostja ei tagastanud renditud seadmed T AS´le ning seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme maksumuse, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Hageja toob välja, et telefoninumbriga xxxx seotud liitumislepinguga nr xxxx sõlmiti 01.02.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe ning kostjal oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis „Diil 16,99“ mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Telefoninumbriga xxxx seotud liitumislepinguga nr xxxx sõlmiti 07.02.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe ning kostja oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis „Mobiilse elu kõnepakett“ mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Hagi kohaselt on T AS endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Hagi kohaselt esitati ajavahemikul 28.02.2019 – 30.11.2019 kostjale arveid kokku summas 1177,62 eurot, kostja poolt on teostatud laekumisi summas 300 eurot ning ülejäänud osas (877,62 eurot) on kostjale esitatud arved tasumata. Seega kasutas kostja T AS 2 teenuseid nende eest tasumata. Hageja märgib, et maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. AS T loovutas 11.05.2021 kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants (hagejale) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagi kohaselt on hagiavalduse esitamise päeva seisuga hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 174,08 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase kogu põhivõla summalt 877,62 eurot arve nr 20191101203279 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 21.12.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.06.2022

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, s.o.

8% aastas. Hageja palub lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Lisaks eeltoodule on teenuseosutaja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

113² lõikes 2 sätestatust. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 40,00 eurot.

1. Kostja hagi osaliselt ei tunnistanud. Kostja võtab hagi õigeks põhinõude osas 877,62 eurot, kuid ei tunnista kõrvalnõudeid. Kostja selgitab, et viibis 27.02.2020 kinnipidamisasutuses kokku 10 kuud, peale mida läks kostja rehabilitatsioonikeskusesse xxxx, kus ta viibis 6 kuud. Kostja toob välja, et peale seda viibis ta veelkord xxxx rehabilitatsioonil ning kostja ei ole saanud teateid ei xxxx ega ka Julianus Inkassolt. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu põhjendused
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
3. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kostja ja T AS (endine E AS) sõlmisid 04.09.2008 kliendilepingu nr xxxx (dtl 25); - kostja ja T AS sõlmisid 17.09.2017 seadmete kasutuslepingu nr xxxx (dtl 27), mille alusel väljastati kostjale kasutamiseks järgmine seade: Digiboks Arris xxxx väärtusega kokku 99,00 eurot; - kostja ja T AS sõlmisid 07.08.2018 seadmete kasutuslepingu nr xxxx (dtl 28), mille alusel väljastati kostjale kasutamiseksjärgmine seade: Optilise võrgu terminaal Huawei xxxx väärtusega kokku 82,80 eurot; - kostja ja T AS sõlmisid 12.12.2018 seadmete kasutuslepingu nr xxxx (dtl 29-30), mille alusel väljastati kostjale kasutamiseks järgmised seadmed: Digiboks Arris xxxx väärtusega kokku 99,00 eurot, Ruuter xxxx väärtusega kokku 108,00 eurot ja Optilise võrgu terminaal Huawei xxxx väärtusega kokku 82,80 eurot; - kostja ja T AS sõlmisid 01.02.2018 Diil mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu nr xxxx (dtl 51-53), mis oli seotud telefoninumbriga xxxx ja mille alusel oli kostjal õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis „Diil 16,99“ mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms; 3 - kostja ja T AS sõlmisid 07.02.2018 T mobiilsideteenuste liitumislepingu xxxx lisa (dtl 54-59), mis oli seotud telefoninumbriga xxxx ja mille alusel oli kostjal õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis „Mobiilse elu kõnepakett“ mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms; - ajavahemikul 28.02.2019 kuni 30.11.2019 esitas T AS kostjale järgmised arved: 28.02.2019 arve nr 20190200832792 summas 132,56 eurot (dtl 79-81); 30.03.2019 arve nr 20190300867885 summas 131,56 eurot (dtl 76-78); 30.04.2019 arve nr 20190400905298 summas 131,46 eurot (dtl 73-75); 31.05.2019 arve nr 20190500943888 summas 132,45 eurot (dtl 70-72); 30.06.2019 arve nr 20190600983676 summas 126,31 eurot (dtl 67-69); 31.07.2019 arve nr 20190701024513 summas 126,41 eurot (dtl 64-66); 31.08.2019 arve nr 20190801066544 summas 121,21 eurot (dtl 61-63); 30.09.2019 arve nr 20190901110034 summas 24,97 (dtl 43-45); 31.10.2019 arve nr 20191001155548 summas 142,69 eurot (dtl 46-48); 30.11.2019 arve nr 20191101203279 summas 108 eurot (dtl 49-50); - 11.05.2021 loovutas T AS lepingutest nr. xxxx, xxxx, xxxx, xxxx tulenevad nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid osaühingule Aktiva Finants (dtl 82); - seoses võlgnevuse tekkimisega saadeti kostjale meeldetuletuskirju (dtl 84-85).
4. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja T AS vahel sõlmiti 04.09.2008 kliendileping nr xxxx, 17.09.2017 seadmete kasutusleping nr xxxx, 07.08.2018 seadmete kasutusleping nr xxxx, 12.12.2018 seadmete kasutusleping nr xxxx, 01.02.2018 liitumisleping nr xxxx ning 07.02.2018 liitumislepingu xxxx lisa. Samuti ei ole poolt vahel vaidlust selles, et T AS on nimetatud lepingute alusel oma kohustusi täitnud ja kostjale lepingute alusel teenuseid osutanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on temale eelnimetatud lepingute alusel kasutamiseks antud seadmeid ja teenuseid kasutanud ja nende eest on kostjale esitatud igakuiseid arveid. Vaidlus puudub, et kostja on jätnud osaliselt temale esitatud arved tasumata. Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mis tuleneb T AS-i ja kostja sõlmitud lepingust, mille hageja on saanud loovutamise teel. Pooled ei vaidle nõude loovutamise kehtivuse üle ega ka kostja lepingujärgsete kohustuste suuruse üle. Pooled vaidlevad kõrvalnõuete üle.
5. Hagi kohaselt on kostjale perioodil 28.02.2019 – 30.11.2019 esitatud arveid kokku summas 1 177,62 eurot. Kostja poolt on nimetatud perioodil toimunud laekumised summas 300 eurot ning sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 877,62 eurot (1 177,62300). Kostja on vastuses hagiavaldusele tunnistanud põhivõlgnevust summas 877,62 eurot. Hageja põhinõude tunnustamine kostja poolt on hinnatav hagi osalise õigeksvõtuna TsMS § 440 lg 1 mõttes. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Nimelt sätestab

§ 100

, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt

§ 101lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 877,62 eurot. 4 8. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudekulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 174,08 eurot ning viivised alates 14.06.2022 kuni põhinõude summas 877,62 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vaidles hageja eeltoodud nõuetele vastu. Kostja kõrvalnõudeid ei tunnista ning leiab, et hageja on käitunud asjas pahatahtlikult kuna kostja ühtegi teadet võlgnevuse kohta saanud ei ole. Kostja toob välja, et viibis 27.02.2020 kinnipidamisasutuses kokku 10 kuud ning peale seda viibis 6 kuud rehabilitatsioonikeskuses xxxx ning seejärel rehabilitatsioonil xxxx. 8.1. Tulenevalt

§ 100

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on tuvastanud, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevatel kõikidel arvetel on märgitud nii makseinfo, T AS kontaktandmed, arvelduskontode numbrid, kostja arvete viitenumber kui ka iga arve alajaotus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei vabane arvete tasumise kohustusest seetõttu, et ta viibis alates 27.02.2020 kinnipidamisasutuses ning peale seda rehabilitatsiooniteenustel. Hagi kohaselt on käesolevas tsiviilasjas vaidluse all kostjale perioodil 28.02.2019 – 30.11.2019 esitatud arvetest tulenev võlgnevus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et nimetatud perioodil ei ole ta T AS poolt esitatud arveid kätte saanud. Kostjal oleks olnud võimalik T AS-i teavitada, kui ta ei ole arveid kätte saanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja poolt tõendatud, et kostja on rikkunud arvete õigeaegse maksmise kohustust. Kostja on põhivõlgnevust tunnistanud. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid kostja õigust lepinguid mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leidis eelnevalt, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ning edasiulatuva viivise nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised perioodi eest 21.12.2019 kuni 13.06.2022 summas 174,08 eurot. Hageja on nimetatud viivisesumma arvestamisel lähtunud

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud viivisemäärast (s.o 8% aastas).

Viiviseperioodi osas on hageja lähtunud kostjale kogu põhivõla (summas 877,62 eurot) kohta esitatud arve nr 20191101203279 (dtl 49-50) maksetähtajale (20.12.2019) järgnevast päevast kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni (13.06.2022). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates 21.12.2019 kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodil 5 21.12.2019 kuni 13.06.2022, sissenõutavaks muutunud viivis summas 174,08 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue mõista alates 14.06.2022 kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

8.2. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 40 eurot

§ 1132

lg 2 p 2 alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

§ 113

² lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Esiteks märgib kohus, et hageja ei ole hagis välja toonud ega tõendanud, et kostjaga sõlmitud lepingud on lõppenud. Teiseks ei ole hageja hagis selgitanud ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, mis kuupäeval ja millise sisuga tasulised kirjad kostjale on edastatud. Hageja on kohtule esitanud kostjale esitatud arve nr VH005220 (dtl 84) ja arve nr VH019684 (dtl 85) sissenõudekulude hüvitiste kohta (vastavalt summas 5 eurot ja 20 eurot), kuid nimetatud arved ei tõenda sissenõudmiskulude tekkimist. Seega ei ole sissenõudmiskulu summas 40 eurot põhjendatud. 9. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 877,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 21.12.2019 kuni 13.06.2022 eest summas 174,08 eurot ja alates 14.06.2022 kuni põhinõude (877,62 euro) tasumiseni viivis

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jääb hagiavaldus rahuldamata väga väikeses osas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabi tasu summas 660 eurot (käibemaksuta). 11.
2. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 161,91 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõiv 280 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 280 eurot. 11.
3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja avalduse esitamisega seotud kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei 6 hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 11.
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikuludeks 640 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenust kokku 5 tunni ja 20 minuti ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud ajakulu kokku 5 tundi ja 20 minutit ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Hinnates ja analüüsides hageja 15.12.2022 menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, arvestades tsiviilasja keerukust ning tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku mahus 4,5 tundi. Kohus põhjendab eeltoodut järgnevalt. Hageja on esitanud kohtule 7-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Hinnates ja analüüsides hagiavalduse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul on 3 tundi piisavaks, põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks alusdokumentide kogumiseks, nendega tutvumiseks ja analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja hagi kohtule esitamiseks. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad toiminguid ja neile kulunud aeg on käesoleva tsiviilasja menetluse sisu, mahtu, keerukust ja kulgu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulud ülepaisutatud. Seega leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas kokku 540 (4,5 x 120) eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 840 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 540 eurot).
5. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7