Obsah (5)

§ 199§ 215§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4625 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlus

§ 199lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 2aastase vangistusega.

U.P mõisteti süüdi ka

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti U.P-le mõistetud kergem karistus kaetud raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 järgi loeti karistusaja hulka U.P poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 23.03.2016 ja lõpp saabub 23.03.

2. Viru Vangla esitas 22.03.2017 Viru Maakohtule materjalid U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
3. Viru Maakohus jättis oma
4. aprilli 2017 määrusega U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. Kinnipeetavat on 12 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Isik on varasemalt 2 korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, esimesel korral rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ja karistus pöörati täitmisele ning teisel korral sooritas isik katseajal uue kuriteo.
6. Uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on U.P diagnoositud narkosõltuvus. Riigikohtu seisukoha järgi on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see täidetud, kuna kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. See seab kahtluse alla tema võime käituda õiguskuulekalt vabaduses. Samuti on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80%, mis on väga kõrge risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist.
7. Positiivsetena tõi kohus välja selle, et U.P osaleb vangistuses tööhõives ja omandab abikoka eriala, samuti selle, et toimunud on vestlused psühholoogiga. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ema juures ja töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu aga positiivsed asjaolud üles negatiivseid

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Viru Maakohtu
2. aprilli 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.P kaitsja M. Valge, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastada U.P ennetähtaegselt karistuse kandmiselt tingimisi.
3. Kohus ei või tugineda vaid sellele, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud, kohus ei ole seotud ka vangla ega ka prokuratuuri seisukohtadega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Tõenditena saab kohus arvestada kriminaalhooldusametniku arvamust ja vangla iseloomustust. 9.

§-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul, sellele on juhtinud tähelepanu ka riigikohus. Riigikohus on ka märkinud, et ennetähtaegse vabastamise puhul on sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Seda saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik on vangistuse ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Ennetähtaegsel vabanemisel on võimalik kriminaalhooldaja abil püsida õigel teel ja aidata resotsialiseerumisel, tegeleda sõltuvuskäitumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
2. aprilli 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
3. Kaebaja tõi välja, et kohus ei või tugineda vaid sellele, et isikut on korduvalt karistatud ning arvestada tuleks kriminaalhooldusametniku arvamuse ja vangla iseloomustusega. Nähtuvalt maakohtu määrusest on kohus võtnud arvesse vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses toodud positiivseid ja negatiivseid tegureid – U.P on vabanemisel olemas töö- ja elukoht, ta on osalenud vangistuses tööhõives ja omandab abikoka eriala, negatiivsetena toonud ka välja, et U.P on kriminaalkorras karistatud korduvalt, on rikkunud mitmel korral kriminaalhoolduse nõudeid, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Samuti 2 2 on maakohus võtnud õigustatult arvesse vangla hinnangut uue kuriteo toimepanemise riski hindamise osas – uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 80%. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus igakülgselt kaalunud U.P iseloomustavaid faktoreid tulenevalt

§ 76

lg-st 4 ja leidnud õigesti, et U.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 12. Kaebaja leidis, et

§-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik. Samuti juhtis tähelepanu, et Riigikohtu suuniste kohaselt on ennetähtaegse vabastamise puhul sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis avaldub esmajoones selles, kuidas isik on vangistuse ajal end ülal pidanud ning kas on täitnud ITK-s ette nähtud eesmärgid. Ringkonnakohus nõustub igakülgselt kaebaja viidetega Riigikohtu lahendile, kuid käesoleval juhul on U.P puhul oluline vangistuse ajal ülalpidamise hindamisel ka arvestada sellega, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimetatu näitab selgelt, et U.P ei suuda alluda ametnike korraldustele ja seetõttu on kaheldav, et U.P oleks ennetähtaegsel vabanemisel vabaduses õiguskuulekas. Veelgi enam – U.P kannab karistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal kriminaalhooldusnõudeid rikkudes. Seegi annab see kohtule põhjendatud kahtluse, et U.P ei suuda ka edaspidi täita kriminaalhooldusnõudeid.

1. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2. U.P kaitsja M. Valge esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis Viru Maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel U.P kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau