1-16-4625/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-4625 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu V.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 23.03.2016 ja lõpp 23.03.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.03.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta V.G suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, V.G-le ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 13.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4625 tunnistati V.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus luges V.G karistuse kandmise alguseks 23.03.
2. Viru Vangla esitas 19.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. V.G on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning reaalset vanglakaristust kannab isik seitsmendat korda. Enamasti on V.G poolt toime pandud kuriteod olnud varavastased (vargused, mootorsõiduki ärandamised). Varasemalt on kasutanud ka vägivalda. Kuriteod on toime pandud hetkeimpulsi ajel või soodsat juhust kasutades. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholisõltuvus. V.G on vangistuse jooksul täitnud järgmisi individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: V.G osales tööhõives, omandas abikoka eriala, osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning osales vestlustes erinevatel teemadel. 1 Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuivõrd kinnipeetav ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, siis ta oma elukoha andmeid ei avalda ning tugiisikut endale ei soovi. Tingimisi enne tähtaega vabanemise korral oleks V.G asunud elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx küla xxxx vald Harjumaa. Kõnealusel aadressil elab kinnipeetava ema, kes oli nõus poja elama asumisega antud elukohta. Kinnipeetav on lühikest aega töötanud metallitöödel, ehitustel, metsatöödel ning haljastuses. Töö on olnud juhuslik ja lühiajaline. Enne vangistust V.G ei töötanud. Tugevat negatiivset mõju majanduslikule toimetulekule avaldab alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Vangistuses on V.G materiaalselt toetanud ema. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetavat on varasemalt mitmel korral karistatud kasuisa kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga tuttavatest, kelle poolt võib isik olla mõjutatav. V.G sõnul on ta nende isikutega suhtlemise katkestanud. Isiku kuritegeliku käitumise põhjuseks on kuritegelike sõprade/tuttavate mõju ning sõltuvusainete tarvitamine. V.G on valdavalt pannud kuriteod toime alkoholijoobes. Kinnipeetav näeb ka ise seoseid alkoholi kuritarvitamise ning õigusvastase käitumise vahel ning soovib alkoholi liigtarbimisest vabaneda. Kinnipeetav on mitmel korral alkoholi mõjul kasutanud vägivalda. Kinnipeetav saab enda sõnul selgelt aru, et peab alkoholi tarbimise täielikult lõpetama, kuna ta võib käituda alkoholi mõjul mõtlematult ja impulsiivselt. Narkootikumidega seonduvalt on V.G meditsiiniosakonna andmetel hinnatud sõltuvus. Kinnipeetav tarvitas opioide nuustutamise/sissehingamise teel. Isik ise ennast sõltlaseks ei pea. Kinnipeetav mõistab joovastavate ainete kahjulikku mõju. V.G on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Tal on varasemalt mitmel korral avaldunud agressiivsus alkoholijoobes ning konkreetse inimese vastu. Tal on toimetuleku- ja probleemi lahendamise oskused. Tegevuse tagajärgedest saab aru pärast teo sooritamist. Kinnipeetav on varasemalt käitunud impulsiivselt, kuid käesoleva vangistuse ajal on käitumine olnud rahulik. Ta suudab eristada ja teatud määral ka arvestada teiste arvamustega. Olemas on selged ja läbimõeldud eesmärgid. V.G on süstemaatiline õigusrikkuja. Korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ning korduvad väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Eelnevate vangistuste ajal on väljendanud isik subkultuurilisi hoiakuid. Käitumine on muutunud ning viimastel aastatel ei ole esinenud ka vägivaldset käitumist. V.G on mitmel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla hinnangul on ohustatud juhuslikud ühiskonna liikmed. Ohustatud võivad olla ka isikud, kes püüavad V.G tegevusvabadust piirata (ohjata) või kellega tekib konflikt. Oht võib seisneda füüsilise vägivalla kasutamises või ähvardamises, kasutades kehavigastuste tekitamiseks sobivaid abivahendeid või materiaalse kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist või tal on raske majanduslik olukord. Eeltoodule tuginedes ja arvestades V.G kõrget retsidiivsusriski, toetab Viru Vangla V.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Maakohtu istung 21.03.2018 toimunud kohtuistungil selgitas V.G, et ema juurde ta elama minna ei saa. Tema ema peab teda piisavalt vanaks, et oma elu peale minna. Lisaks ei ela tema ema üksinda – seal elavad ka tädipoeg ja kasuisa. Aasta tagasi rääkis ta, et tema kasuisa ei ela ema juures, sest ta tahtis ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kuna ta on saanud varasemalt karistada selle eest, et kasuisa suhtes vägivalda kasutas, siis ta teadis, et kui ta oleks öelnud, et kasuisa seal elab, 2 siis ta poleks sinna saanud minna. Lisaks avaldab V.G , et ta läks oma emaga hiljuti tülli. Vabanedes soovib ta minna tööle xxxx ning saada seal endale elamise. Tema venna tuttavad töötavad juba ammu xxxx ning saavad talle tööd anda. Vangla ei ole tema xxxx töö plaanidega kursis, kuna keegi ei ole temalt seda küsinud. Ta kavatseb Eestis käia oma ema vaatamas. Varasemalt oli ta impulsiivne, kuid ta on saanud vanemaks ning ta on oma käitumist hinnanud. Ta ei ole kunagi nii rahulikult vanglas olnud kui nüüd (distsiplinaarkaristusi ei ole nii vähe varasemalt olnud). Prokuratuuri seisukoht Prokurör toetas vangla ettepanekut kohaldada V.G suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Formaalsed eeldused on täidetud. V.G on karistatud 2-l korral. Oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur, kuna isik sattus peale eelmist vangistust uuesti vanglasse. Vanglast vabanedes tarbis kohe narkootikume. Tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga, kes on toime pannud palju kuritegusid. V.G on üsna noor, tema käitumine on impulsiivne ning ettearvamatu. Isik ei suuda isegi tõsise valve all vanglas käituda. Prokuröril ei ole andmeid, kas V.G on xxxx töökoht olemas, kuid Eestis tal tööd ei ole. Vangla andmetel on isikul olemas garanteeritud elukoht ning ema on selleks nõusoleku andnud ning toetab teda. Prokurör ei näe takistusi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et V.G suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. V.G kannab karistust Harju Maakohtu 13.06.2016 otsuse alusel, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Enne käesoleva kuriteo toimepanemist karistati V.G Harju Maakohtu 09.05.2014 otsuse alusel, mille kohaselt mõisteti talle KarS § 215 lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Seega kannab V.G vähemalt 2 aasta pikkust vangistust ning teda on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega. Eeltooduga on kohtu hinnangul V.G suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saabub karistuse kandmise lõpp 23.03.2018, mistõttu kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. V.G näol on tegemist isikuga keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab isik seitsmendat korda. Kinnipeetavat on juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata, kuid varasemad karistused (sh reaalsed vanglakaristused) soovitud mõju ei avaldanud ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kinnipeetavat on ka kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik rikkus mitmel korral kriminaalhoolduse nõudeid. V.G on valdavalt pannud kuriteod toime alkoholijoobes 3 ning isik saab ise aru, et ta võib käituda alkoholi mõjul mõtlematult ja impulsiivselt. Järelikult ei saa välistada riski, et isik paneb alkoholijoobes toime uue kuriteo. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt võib kinnipeetava oht seisneda füüsilise vägivalla kasutamises või ähvardamises või materiaalse kahju tekitamises ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist või tal on raske majanduslik olukord. Kohtu hinnangul väärib küll tunnustust, et isik on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus V.G käitumist vangistuse jooksul siiski rahuldavaks pidada. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V.G on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus, hinnates kõiki KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et V.G suhtes oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab aga eelkõige KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Sealhulgas KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. Vangla iseloomustusest nähtub, et V.G ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega ning ta ei ole avaldanud oma elukoha andmeid. Vangla on märkinud V.G vabanemisjärgseks elukohaks xxxx küla xxxx vald Harjumaa, kuhu V.G oleks asunud elama ennetähtaegse vabanemise korral (kinnipeetava iseloomustus 22.03.2017), puuduvad andmed selle kohta, et vangla oleks kontrollinud elukoha olemasolu seoses vabanemisega tähtaegselt. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tema ema juurde elama minna ei saa. V.G kavatseb minna xxxx tööle ning elama. Kuivõrd kinnipeetaval käesoleval juhul kindlat vabanemisjärgset elukohta ei ole, siis ei ole kohtul võimalik tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada (RKKK 31-1-45-16). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871, KrMS § 4261, 432, 384,
3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4