Obsah (6)

§ 199§ 68§ 218§ 275§ 262§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. novembril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3644 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja M.O karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

1. märts
2. 21.09.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud M.O isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, viies reaalne vangistus. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Varasemalt karistatud varguse, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, asja omavolilise kasutamise, vägivald võimuesindaja suhtes, võimuesindaja solvamise ja omavolilise sissetungi eest. Kuritegude dünaamika on vahelduv, kas isikuvastaste või varavastaste kuritegude vahel. Soodusteguriteks alkoholi tarvitamine ja majanduslikud raskused. 09.05.2017 määrati 3 ööpäevaks kartserisse paigutamine – isik käitus ametnikuga ebaviisakalt. Tulenevalt lühikesest karistusajast kinnipeetavale individuaalselt täitmiskava ei koostata. Käitumine vangistuse jooksul üldjoontes hea. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas, risk vanglas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega tekib konflikt ja teiste isikute vara. Oht seisneb füüsilises ründes, tervisekahjustuse tekitamises, solvamises, mõnitamises, vara omastamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem konkreetses situatsioonis, kus kinnipeetav on alkoholijoobes või ärritunud, kui tekib omavaheline konflikt. Lisaks kui on majanduslikes raskustes. Ohtu vähendavaks teguriteks on alkoholi mitte tarbimine, kindla töökoha leidmine ning kontrollitud keskkonnas viibimine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 86%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 75%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav M.O vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku arvamus Tartu Vangla poolt esitatud taotluses nähtub, et isikul puuduvad sidemed lähedastega. Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad M.O päritoluperekonda ema R. M. (surnud) ja isa A. V. Rahvastikuregistri andmetel on isikul veel üks õde ja vend. Isa A .V. elab aadressil XXX, suhted pojaga puuduvad. Kriminaalhooldusametnikul puuduvad isa ning õe ja venna kontaktandmed. Vangiregistri andmetel ei ole isikul ühtki kokkusaamist lähedastega olnud. Tartu Vangla koostatud riskihindamisest nähtub, et M.O tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ja kuriteokaaslased. M.O puudub vabanemisjärgne elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on kehtiv elukoht registreeritud XXX. Tartu Vangla poolt 13.06.2016 koostatud riskihindamisest nähtub, et M.O omandis oli 2-toaline korter XXX, aga mis on käesolevaks hetkeks kohtutäituri poolt müüdud. Kindla elukoha olemasolu on käitumiskontrollile allutamise eeltingimus, ilma milleta käitumiskontrolli rakendamine kinnipeetava suhtes ei ole võimalik. Selline ebastabiilne olukord on raskendavaks asjaoluks isiku tavaellu pöördumisel. M.O puudub ka vabanemisjärgne töökoht. XXX vallasotsiaaltööspetsialist K. V. sõnul on isikul võimalus esitada sotsiaalelupinna saamiseks avaldus vallavalitsusele. Avaldust menetletakse üldises järjekorras. K. V. sõnul on isik talle tuttav ning temale teadaolevalt elas isik enne vangistust XXX. M.O ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Isikul on väljakujunenud kriminaalne käitumine. Karistusregistri andmetel on M.O kriminaalkorras karistatud 5-l korral, peamiselt varavastastes süütegudes. Väärteokorras on isikut karistatud 27 korda, peamiselt NPALS § 151lg 1 ja ÜTS § 85; §
3. Karistusseadustiku väärtegudes ilmestavad isiku käitumist

§ 218

lg 1,

§ 275

lg1 ja

§ 262

. Arvukad väärteod narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse vastu näitavad isiku sagedast narkootikumide tarvitamist, kuigi eelmise vangistuse jooksul koostatud riskihindamises diagnoosi märge puudub. Käitumiskontrollile on isikud varasemalt allutatud neljal korral. Viimati oli kriminaalhoolduses arvel 22.02.2017 -22.03.2017 seoses väärteo üldkasuliku tööga. Erakorralisest ettekandest nähtub, et ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ning hoidis kõrvale kohtumääruse täitmisest. Varasemate käitumiskontrolli KIR päevikukannetest nähtub, et isik ei ole teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd ning on pannud toime uue kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu märkis, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Käesolev vangistus on 5 või 6 reaalne vangistus, mida kannab varguste eest. Kinnipeetava silmis ei ole valvur normaalne inimene, mistõttu saatis ta pikalt. Teistega on ka intsidente olnud vanglas. Vabaduses läheks elama sõbranna juurde XXX, kus on viibinud ka varem vabaduses. Seal elab ka sõbranna 4 alaealist last, kellega kinnipeetaval on suhted normaalsed. Igaks juhuks otsustas avaldada elukoha ainult kohtule. Vabaduses kinnipeetav oma plaane välja tuua ei osanud, märkides vaid, et tulevik on lai. Hetke seisuga ei ole tulnud töölemineku tuhin peale, vangla sunnib inimesi tööle. Leiab, et tunni kaupa võib käia, äkki tasub ära nagu vanglas. Alkoholi ega narkootikumide sõltuvust ei ole. Kuna vangla iseloomustuses on kirjas, et suhtlusringkond on kriminaalne, siis järeldab ise, et hakkaks ka vabanedes suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Seda, kas sõbranna on kriminaalkorras karistatud, süüdistatav ei tea. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et mõtles, et ta ise varastama ei läheks, saadaks kedagi teist, tal on see varastamistuhin peal. Seda, et psühholoogist abi võiks olla, kinnipeetav ei usu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör K. Z., olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega M.O tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. M.O kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on M.O temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 7 kuu, so üle poole. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav enda kinnitusel elama sõbranna juurde aadressil XXX. Varasemalt kinnipeetav enda vabanemisjärgset elukohta avaldanud ei ole. Seetõttu ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik ka kontrollida antud elukohta elama asumise võimalikkust ning hankida vajalikke nõusolekuid. Seega puudub kinnipeetaval kontrollitud elukoht. Ei ole teada, kas tegemist on elamiskõlbliku pinnaga, kes antud aadressil täpselt elavad ning kas nad ka oleksid nõus kinnipeetava sinna elama asumisega. Kohtu hinnangul ei ole M.O puhul täidetud ka teised ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud materiaalsed alused ning isikust lähtuv retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on antud tingimus M.O puhul täitmata. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud ametnikuga ebaviisaka käitumise tõttu. Karistuseks rikkumise eest määrati kinnipeetavale rangemaliigiline karistus: 3 päevaks kartserisse paigutamine. Kinnipeetav ise märkis antud juhtumi kohta, et vangivalvur ei ole tema jaoks normaalne inimene, mistõttu saatis ta viimase pikalt. Samuti märkis kinnipeetav, et tal on sellised vahejuhtumeid olnud ka teistega. Kohtule antud ütlustest nähtub, et isiku käitumine on allumatu ning karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Samuti nähtus kinnipeetava kohtus antud ütlustest, et tal puudub igasugune visioon ning motivatsioon seadusekuulekas eluks. Istungil ütlusi andes märkis kinnipeetav, et selget plaani tal vabaduses ei ole, tulevik on lai. Ei ole tööle hakkamise tuhin peale tulnud ning arvab, et ehk suudab ennast ära elatada tund aega päevas tööd tehes. Samuti märkis kinnipeetav lõpetuseks, et tal on varastamise tuhin peal, mistõttu saadaks seekord kellegi teise. Selliste ütluste valguses ei ole kuidagi võimalik jõuda järeldusele, et vangistus on täitnud oma eesmärgi, kinnipeetava edaspidine elu saab olema seadusekuulekas ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vastamine. Isiku hoiakud on jätkuvalt kuritegelikud ning tal puudub reaalne seadusekuulekas plaan tuleviku jaoks, mistõttu tõenäosus, et isik asub uusi seadusrikkumisi toime panema, on väga kõrge. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.O tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 28.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3644 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik