S § 68 lg 1, 69 lg 1–4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 58 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Vastavalt kriminaalhooldaja vastusele ei ole 24.05.2017.a. isik üldkasuliku töö tegemist alustanud. 12.08.2016.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta,
S § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 26 päeva. Vabanes pärast karistuse kandmist 06.04.2017.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine alates 23.05.2017.a. kell 15.35 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes
, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.G KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.
S § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetud karistust 13.04.2017.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, 58 tunni üldkasuliku töö võrra, arvestusega, et ühele tunnile üldkasulikule tööle vastab 1 päev vangistust, s.o. kokku 1 kuu 28 päeva vangistusega ning liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada H.G’i kinnipidamisest, s.o alates 23.05.2017.a. Kohaldada H.G ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada H.G kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.
, § 179, § 180 alusel välja mõista H.G’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 352,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 120 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700037862 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-5079, H.G ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 1 DVD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 25.05.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS 2 H.G ’i süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 13.04.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, seega olles isikuks, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti 23.05.2017.a. kella 14.35 ajal Tallinnas, aadressil Tööstuse 101 asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kahte pakki kohvi Paulig maksumusega 4.99 eur/tk, kogumaksumusega 9.98 eurot. Nimetatud kaubaga väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna H.G oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega H.G , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav H.G tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et varastab ainult kohvi, muid toiduaineid ta ostab. Kohvi varastab ta ainult enese tarbeks, see aitab teda vereõhuprobleemidega. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis H.G ’i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega 9 kuud, millest tuleb
Kuivõrd eelmine vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, tuleb KarS § 69 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetud karistust ärakandmata karistuse, 58 tunnile üldkasuliku tööle vastava 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör palus lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada H.G’i kinnipidamisest 23.05.2017.a. Samuti palus prokurör välja mõista menetluskulud ja sundraha. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et tegu jäi katsestaadiumisse ning varastatu väärtus oli väike. Kuivõrd isiku eelmine karistus oli 3 kuud vangistust ja tema süü on vähene, palus kaitsja mõista karistusena minimaalse vangistuse. Kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et H.G’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. H.G’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - Rimi Eesti Food AS avaldus /tl 2/, mille kohaselt 23.05.2017.a. kella 14.35 ajal, Tallinnas Tööstuse 103 asuvas kaupluses möödus vanem meesterahvas kassadest, jättes kauba (kohv Paulig Classic väärtusega 4,99 eurot, kokku 9,98 eurot) eest tasumata. - tunnistaja Tatjana Lobatš’i ütlused/ tl 3, 4-6/, mille kohaselt 23.05.2017.a. nägi ta Tööstuse Rimi kaupluses kaamerast, kuidas meesterahvas pani 2 pakki kohvi Paulig oma kotti ning maksis kassas 3 üksnes õlle eest, kohvi eest ta ei tasunud. Kell 14.35, kui isik möödus kassarivist, peeti ta kinni. Turvaruumis isik võttis oma kotist 2 pakki kohvi ja viskas need laua peale. - H.G ’i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 12-13/, mille kohaselt 23.05.2017.a. kell 15.35 peeti aadressil Tallinn, Tööstuse 101 kahtlustavana kinni H.G , seoses 23.05.2017 kell 14.35 Tööstuse 103 asuvas Rimi kaupluses toime pandud varguse katsega. - üleandmise-vastuvõtmise akt ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 29, 31-36/, millest nähtub, kuidas 23.05.2017.a. kella 14.29 ajal võtab meesterahvas kaubaletilt kohvi ja paneb endale kilekotti, seejärel võtab alkoholiosakonnast õlut. Kassas isik tasub õlle eest ja kell 14.31 suundub ta välisukse poole, kus ta peetakse turvatöötaja poolt kinni. - kahtlustatava H.G’i ütlused /tl 14-15/, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et 23.05.2017.a. pärastlõunal läks ta Rimi kauplusesse ja võttis kaks pakki kohvi. Samuti võttis ta pudeli õlut, mille eest ta kassas tasus, kohvi eest jättis ta maksmata. Kohvi võttis ta enda tarbeks. Ta kahetseb tehtut. Muud iseloomustavad materjalid: - karistusregistri väljavõte /tl 16-18/, millest nähtuvalt on H.G’i varasemalt karistatud kriminaalkorras 5-l korral (kehtivad karistused) ning kõigil juhtudel on tegemist varguste või nende katsete toimepanemise eest mõistetud karistustega. Viimati karistati teda 13.04.2017.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel, samuti 12.08.2016.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 – § 25 lg 2 alusel. Samuti on teda korduvalt karistatud ka väärteokorras, mh KarS § 218 lg 1 alusel. - Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsus /tl 19-21/, millest nähtuvalt karistati H.G’i KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud;
S § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning karistuseks mõisteti 1 kuu 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 58 tundi, mille täitmise tähtajaks määrati 6 kuud alates otsuse jõustumisest. - kriminaalhooldaja vastus päringule /tl 43/, mille kohaselt H.G ei ole kriminaalhooldusosakonda ilmunud ning ei ole olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsusega määratud üldkasulikust tööst ei ole ta ära teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et H.G’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning H.G ’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.G ’i süü kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Isik on kahtlustatavana andnud ütlusi selle kohta, et kauplusest varastas ta kohvi enese tarbeks ning kohtus selgitas ta, et seda tegi ta põhjusel, et kohv aitab teda vererõhuprobleemidega. Kohus peab seoses nimetatud asjaoludega vajalikuks märkida, et vererõhust tulenev terviseseisund ei saanud olla selline, mis tinginuks isikul hädaseisundi või meditsiinilise vajaduse esinemise. Esmalt tuleb tähele panna, et H.G’i iseloomustab see, et ta varastab kohvi, teda on selliste tegude eest korduvalt karistatud (tl 20-21, 24), seega on tegu isikule iseloomuliku käitumismustriga. Kohus rõhutab, et väidetavad vererõhuprobleemid olid isikule varem teada, nende leevendamiseks ei olnud isikul vajadust kohvi varastamiseks, seda enam, et isik võttis kaks pakki kohvi. Samuti on üldteada, et 4 vererõhuprobleemide korral tuleb juba eelnevalt pöörduda arsti poole, mitte järjekindalt kauplustest kohvi varastada. Eelnevat arvestades kohus leiab, et H.G pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja pidi seda ka võimalikuks pidama. KARISTUS Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud teise astme kuriteo, mis jäi katsestaadiumisse. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). H.G ’i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et , kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sh vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, kõik varasemad rahatrahvid on isikul samuti tasumata (tl 17-18pö). Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, , seda järgneval põhjusel: Süüdistatav on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude eest, tal on 5 kehtivat karistust varguste ja nende katsete toimepanemise eest (tl 16-16pö). Seejuures on H.G ’i iseloomustavaks asjaoluks see, et kohe, kui ta on eelmise karistuse ära kandnud, paneb ta toime 5 uued vargused. Sellist käitumismustrit kinnitab tema karistusregistri väljatrükk (16-16pö). Tulenevalt karistusandmetest vabanes isik varasema, Harju Maakohtu 12.08.2016.a. otsusega mõistetud 7 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt 06.04.2017.a. ja pani uue samaliigilise kuriteo toime 12.04.2017.a. (tl 19-20), ehk vaid mõned päevad pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Isik mõisteti uuesti süüdi ja teda karistati 13.04.2017.a. kohtuotsusega ning talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga (tl 19-20). Üldkasulikku tööd ei ole isik kandma asunud, vastupidi – kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt ei ilmunud ta kokkulepitud ajal kriminaalhooldaja juurde ja ei olnud kättesaadav (tl 43). Veelgi enam, isik sooritas uue, käesoleva kriminaalasja sisuks oleva, kuriteo katse 23.05.2017.a., s.o vaid veidi enam kui kuu pärast eelmist kohtuotsust. . Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Kuivõrd on ilmne, et üldkasulik töö ei täida karistuse eesmärke, ka ei täitnud seda eelnevad vangistused, peab sel korral olema vangistuse määr rangem kui varasemate kohtuotsusega mõistetud karistuste puhul. Kuna kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kahju ei tekitatud, kaup tagastati kauplusele, peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus arvestab ka asjaolu, et , isik väitis, et varastas kohvi enese tarbeks, et vererõhuprobleeme leevendada. Kohus juba eelpool viitas sellise vajaduse puudumisele ja selle väite elulisele ebausutavusele. Eelnevat arvestades kohus asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit uute samalaadsete kuritegude toimepanemise kohesel jätkamisel, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse 1 aasta 3 kuud (millest lühimenetluse korras arvatakse maha 1/3). Kuivõrd H.G pani uue süüteo toime pärast 13.04.2017.a. Harju Maakohtu otsust ning viimase järgi on tal tegemata 58 tundi üldkasulikku tööd (tl 19, 43), millele vastab 1 kuu 28 päeva vangistust, tuleb KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada käesolevas asjas mõistetud karistust ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt 6 või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04). Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub koheselt karistuse kandmiselt vabanemisel uute samalaadsete kuritegude toimepanekus). Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest mõistetud vangistuse ära kandnud, kuid jätkanud koheselt kuritegelikul teel ja pannud toime uue analoogse kuriteo. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui H.G peeti kinni viimase kuriteoepisoodi toimepanemisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile ning ta asus hoiduma eelmise kohtuotsusega määratud karistuse täitmisest (tl 43), on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada H.G’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada H.G’i kinnipidamisest, s.o alates 23.05.2017.a. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 120 eurot.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 705 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub
Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 352,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine H.G ’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. H.G ’i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaaltoimikus olev 1 DVD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend
Merle Parts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.