Obsah (6)

§ 223§ 236§ 46§ 169§ 2§ 14

4-22-258 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2022 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-258 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) T.N , isikukood: XXX; EV kodanik; elukoht: xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Harju maakond; epost: xxx; kehtivaid karistusi ei ole Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus-grupp, esindaja Jaak Paju, e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.2022 Istungil osalenud isikud T.N ja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta T.N-i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.2022 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Kaevatavas otsuses heidetakse T.N-ile ette seda, et 01.11.2021 kella 18:00 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 62 juures, juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Jeep reg.märk XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R´le ja LLL AS´ile. Lahkus sündmuskohalt politseid 4-22-258 liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus ta

§ 46

lg 3 ning samuti

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja pani otsuse kohaselt toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Teda karistati

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja

§ 236lg 1 eest rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot.

1. T.N esitas tähtaegselt Harju Maakohtule kaebuse PPA otsuse tühistamiseks. Kaebuses möönab ta võimalust, et ta võis sõidukit Jeep küll kogemata riivata kuid ta ei nõustu sellega, et oleks tahtlikult peale liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohalt lahkunud. Ta ei olnud teadlik sellest, et võis teist sõidukit riivata, ei saanud sellest aru. Kaebuses on selgitatud, et sündmuskohal raskendas manööverdamisruumi kitsas parkimiskoht. 22.03.2022 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et T.N-i kaebus tuleb jätta rahuldamata, tema süü on leidnud asjas uuritud tõenditega tõendamist ja määratud karistus vastab süü suurusele. KOHTU PÕHJENDUSED
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Asjas on kohtuliku uurimise tulemusena tuvastatud järgmised asjaolud. Tunnistaja R ütlustega on tõendatud, et 31.10.2021 õhtul viis ta oma sõiduki Jeep Grand Cherokee reg nr-ga XXXXXX Tondi Selveri vastas olevasse Saksteauto töökotta korralisse hooldusesse. Tema sõiduk oli siis väliselt täiesti terve. Auto jäi sinna mitmeks päevaks, kuna vahepeal läks ta ise reisile. Mõni päev hiljem helistati Saksteautost ning öeldi, et tema sõidukile on õues seismise ajal tekitatud väliseid vigastusi, kahjustada said kõrvalistuja poolsed uksed. Saksteauto töötaja tunnistaja P ütlustega on tõendatud, et R sõiduk toodi nende töökotta 31.10.2021, 01.11.2021 teostati sõidukile korralise hoolduse tööd ja auto oli sel ajal veel väliselt terve. 01.11.2021 peale hooldustööde tegemist pargiti sõiduk välja töökoja ette Tondi Selveri parklasse. 02.11.2021 avastas tunnistaja, et sõidukile on selle ajavahemiku jooksul tekitatud parempoolsele küljele kahjustusi kriipimise ja muljumise näol, näha oli valgeid kraapejälgi. Seejärel konsulteeris ta auto kasutajaga ning sai volituse teha politseile süüteoteade, mille käigus edastas politseile sõidukile tekitatud kahjudest ka fotod. Kindlustuse abiga on sõidukile tekitatud kahjustused tänaseks likvideeritud, sõiduki remonditööd tegi Saksteauto. Kuna sõiduki uksele tekitatud vigastus oli ulatuslik, siis tuli terve uks välja vahetada, seda vigastust uksel ei olnud võimalik parandada. Tunnistaja P poolt koos süüteoteatega (tl 2) esitatud fotodelt on näha, et pruuni värvi Jeep parempoolsel küljel on üle mõlema ukse ulatuv kraapejälg ning tugev mõlk esimesel uksel (tl 4).
4. Tondi Selveri turvakaamera salvestistega on tõendatud see, et 01.11.2021 õhtul kella 18.00 paiku seisis R sõiduk Jeep Tondi selveri ees olevas parklas, otse poe seina lähedal. Turvakaamera salvestiselt (fail lõpuga 17_57_58.mkv) nähtub edasiselt see, kuidas valget värvi sõiduk, mis välimuselt meenutab Skoda Kodiaqi pargib Jeepi, mis on kaameravaatest valge kaubiku taga, parema külje kõrvale. Seejuures manööverdab Skoda korduvalt edasi tagasi, lõpuks jääb seisma ja juht on mõnda aega autos. Seejärel tuleb Skoda juht autost välja ja läheb teisele poole autot, kuhu on pargitud ka Jeep. Videolt pole selle kvaliteedi täpselt aru saada, kas juht vaatab autot või teeb seal midagi muud. Seejärel läheb Skoda juht tagasi oma autosse ja 4-22-258 sõidab minema. Teise kaamera salvestisest (18_02_29.mkv) nähtub, et valge Skoda pargib tagurdades mujale, juht väljub, käib ühe korra ümber auto ja läheb poodi.
5. Nii T.N-i enda ütlustega kui ka Selverist saadud partnerkaardi logide ja turvakaamera fotodega (viide) on tõendatud, et 01.11.2021 kella 18.00 paiku viibis T.N Tondi selveris ja asetas ostetud toiduained õlal kantavasse kotti. Samuti on T.N-i enda ütlustega tõendatud ka see, et turvasalvestistelt paistnud valge Skoda roolis oligi sel õhtul just tema. T.N sõnul parkis ta esmalt oma sõiduki Selveri seina äärde (Jeepi kõrvale), aga kuna seal oli nii vähe ruumi, siis otsustas ta parkida oma auto ümber mujale, mida ta ka tegi. T.N-i sõnul helistas talle just sel ajal ka laps, kellega ta mõnda aega rääkis ja seetõttu autos istus, seejärel tuli ta aga autost välja ja läks kõrvalistuja poolsele küljele, kus seisis ka Jeep, et võtta kõrvalistuja poolt laekast välja poekotid. Seda ta aga teha ei saanud, sest ruumi tema auto ja Jeepi vahel oli liiga vähe. Siis otsustas ta auto üldse mujale ümber parkida, see nähtub ka videofailist lõpuga 18_02_29.mkv. T.N ei eita võimalust, et ta võis manööverdamise ajal Jeepi paremat külge rihtida, aga ta väidab, et sel hetkel ei saanud ta sellest aru. Enda autol märkas paremal esiosas kriipimisjälgi mõni aeg hiljem kui pesulasse läks. Kriipimisjäljed Skodal on tuvastatud ka vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fotodega (tl 40). 7.

§ 46lg 3 näeb ette, et sõites peab juht hoidma ohutut külgvahet.

Vaatamata asjaolule, et kontakt seisva sõiduki Jeep ja Skoda vahel ei ole videolõigult otseselt nähtav, on kohus seisukohal, et tõendid kogumis tõendavad T.N-i juhitud sõidukiga (Skoda) parkimiskohale manööverdades vigastuste tekitamist seisvale sõiduautole Jeep. Videosalvestiselt nähtuvalt alustas Skoda parkides manööverdamist ning mõlemal sõidukil tekkinud kahjustused sobivad videos nähtuva autode asetsemisega üksteise suhtes, mõlemal sõidukil on kraapimisjäljed 7172 cm kõrgusel maapinnast (tl 12 ja 43). Skodal on tekkinud kraapejäljed paremal pool põrkeraua piirkonnas ning Jeepil paremal küljel. Seejuures on kohtu hinnangul eluliselt usutav ka see, et Jeepil tekkinud kahjustused paremal pool küljel on ulatuslikumad ning näha on ka mõlki esiuksel, samas kui Skodal tekkinud kahjustused piirduvad ainult kriipimisjäljega. On ilmne et seisva auto küljeosa on nõrgem võrreldes liikuva auto esipõrkeraua nurgaga. Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei ilmne liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi, kuna sõiduk Jeep seisis pargitult. T.N kinnitas ka ise, et ruumi parkimiskohal eriti ei olnud ning olemasolev parkimiskoht oli kitsas. Samas leiab kohus, et sellises olukorras oli just temal võimalus manöövrist loobuda ning parkida kohe mujale. Kitsas parkimiskoht ei saanud tulla talle üllatusena, sest parkimist alustades pidi ta hindama liiklusolukorda enda ümber, sh seda, kas koht kuhu ta soovib parkida, üldse võimaldab ohutut parkimist. Kohtu hinnangul on väärteoasja materjalidega tõendatud, et T.N , rikkudes liiklusseaduse § 46 lõike 3 nõuet (sõites peab juht hoidma ohutut külgvahet), ei hoidnud ohutut külgvahet ning põhjustas parkimiskohale manööverdades teisele pargitud sõidukile oma tegevusega liiklusõnnetuse (mis vastab

§ 2

p 32 tunnustele1) ja varalise kahju teisele isikule ja pani sellega toime

§ 223lg 1 sätestatud väärteo. 8. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on T.N täitnud

§ 223lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. Vastavalt KarS § 18 lg-le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit 1 liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju 4-22-258 hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt

§ 14

lg-st 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui T.N oleks olnud hoolikas ning hoidnud ohutut külgvahet parkimiskohale manööverdades, siis ei oleks tema juhitud sõiduk tekitanud pargitud sõidukile vigastust. Seega pani T.N väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. 9. Väärteoprotokolli ja karistusotsuse kohaselt oli 01.11.2021.a liiklusõnnetuse juhtumil täitmata

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 nõuded, s.t et nimetamata oli varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid polnud punktides 2-4 loetletut kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Seega oli liiklusõnnetusest teatamine käesoleval juhul kohustuslik. Samas aga ei saa menetlusalust isikut võtta vastutusele juhul, kui ta liiklusõnnetusest ei teadnud. Seda põhjusel, et isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (RKKKo nr 3-1-1-87-06 p 8). Vaidlust ei ole selles, et T.N 01.11.2021 kella 18.00 ajal juhtis sõidukit Skoda sõites välja parkimiskohalt vahetult peale seda kui oli hooletusest põhjustanud kahju kõrvalseisvale sõidukile Jeep. Ühtegi tõendit selle kohta, et T.N oleks pärast sõiduki Jeep riivamist oma sõiduki kinni pidanud ja tekkinud kahjusid fikseerinud ei ole kohtule esitatud ja seda pole keegi ka väitnud. Vastupidi, toimikus olevate videosalvestistega on tõendatud, et T.N jätkas peale ebaõnnestunud manöövrit Jeepi kõrval hoopis sõitu ning parkis auto mujale sama poe parklasse ning läks poodi. Videosalvestisest küll nähtub see, et T.N tuli peale Jeepi kõrval manööverdamist autost välja ja vaatas või tegi midagi just Jeepi poolsel küljel, kuid enda sõnul ei olnud see seotud toimunud liiklusõnnetuse fikseerimise või ülevaatamisega, vaid ta soovis võtta poekotid kõrvalistuja poolsest uksesahtlist (vt p 6). Kohus märgib, et isiku ütlusi tuleb hinnata samamoodi nagu kõiki muid tõendeid kogumis ning nende usaldusväärsust tuleb hinnata seeläbi, et kuidas need riimuvad muude tõenditega. Isikulised ütlused ei ole a priori kuidagi suurema tõendikaaluga ja usaldusväärsemad kui muud tõendid. Sellest tulenevalt on kohtul põhjust kahelda T.N-i väidetes.

1. Nimelt nähtub videofailist lõpuga 18_02_29 see, et kui T.N oma auto teisele poole maja ümber pargib ja tagurdades parkimiskohale manööverdab, siis kõnnib ta küll ühe korra ümber oma auto (ka seda harjumust kirjeldas T.N kohtus ütlusi andes), aga ta ei võta kõrvalistuja poolsest uksest poekotte ja läheb kauplusesse. Samas just poekoti võtmise vajadusega põhjendas T.N seda, miks ta esmalt Jeepi kõrvale parkides käis vaatamas enda sõiduki kõrvalistuja poolset külge (vt p 6). Kohtule jääb arusaamatuks, miks ta siis ümber parkides enam ei läinud kõrvalistuja poolt poekotte võtma kui algselt ta seda teha soovis kuid enda sõnul kitsaste olude tõttu ei saanud seda teha. Turvakaamera salvestiselt nähtuvalt väljub T.N toidupoest siiski õlal kantava kotiga- järelikult ta sai poekoti ikkagi auto salongist kätte ka ilma kõrvalistuja ust avamata või ostis poest uue koti. Viimane aga ei tundu tõenäoline, sest tal oli ju poekott autos olemas. Ning kui tal oli poekott autos olemas ja just sellega ta tuli hiljem poest välja, siis järelikult sai ta poekoti kõrvalistuja poolt uksesahtlist kätte ka salongist väljumata. Kokkuvõttes seab aga just see asjaolu kahtluse alla T.N-i väited oma varasema käitumise kohta kui ta põhjendas just poekottide võtmise vajaduse pärast enda auto ja Jeepi vahele minekut. Pigem kinnitab varasem autode (Jeep ja Skoda) vahel käimine hoopis seda versiooni, et ta käis fikseerimas talle arusaadavalt toimunud liiklusõnnetuse kahjusid ning sellest tulenevalt oli ka ümberparkimine seotud just toimunud liiklusõnnetuse ja vastutuse vältimise sooviga. Sellega loeb kohus T.N-i ütlused selles osas ebausaldusväärseks ja jätab nad tõendikogumist välja. Kohus loeb tõendatuks selle, et T.N sai aru toimunud liiklusõnnetusest, mis Jeepile tekitatud kahju (tugev sissesurutud mõlk uksel) arvestades pidi 4-22-258 ka Skoda juhile olema toimumise hetkel tuntav ning tema lahkumine sündmuskohalt ilma politseid teavitamata oli toime pandud kavatsetult. KARISTUS
2. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 12. Arvestades, et T.N pani

§ 223

lg 1 teo toime ettevaatamatusest, st hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. T.N möönab võimalust

§ 223

lg 1 väärteo toimepanemisest ja seda saab käsitleda kui karistust kergendavat asjaolu.

§ 236

lg 1 väärteo pani T.N toime kavatsetult, sest kohus on tuvastanud, et ta pidi olema toimunud liiklusõnnetusest teadlik ning tema lahkumine sündmuskohalt ilma politseid teavitamata oli seega teadlik valik ja otsus.

§ 236

lg 1 väärteo puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. 13. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka vastavalt karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole T.N karistusregistrisse kantud. Seega on menetlusalune isik seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt käesolevas asjas toimepandut pidada pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, mitte tavapäraseks käitumiseks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on T.N-ile

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud kõige leebema karistusliigi, so rahatrahvi ja sedagi tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et T.N-ile kohtuvälise menetleja poolt

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus 320 eurot, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Samuti jätab kohus muutmata ka kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi

§ 236lg 1 väärteo eest.

Kuigi ka see rahatrahv on tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, mis menetlusaluse isiku tahtluse astet arvestades võib olla põhjendamatu, siis tulenevalt VTMS § 132 p 2 ei saa kohus menetlusaluse isiku karistust kohtumenetluses enam raskendada. Seetõttu jätab kohus ka

§ 236lg 1 eest määratud karistuse muutmata.

14. Kokkuvõttes jätab kohus T.N-i kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/