KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 22.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-14289 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA P

§75-1 lg 3 määrata L.I-le elektroonilise valve tähtajaks 8 (kaheksa) kuud.

Kohustada L.I katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuda ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada L.I katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata L.I kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada L.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt L.I-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. kohtuistungil osalemine 250 krooni ja käibemaks 50 krooni). Jätta vandeadvokaat Kaido KOOGA tasu summas 300 (kolmsada) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud 4 päeva alates 03.12.2008. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav suhtleb ema, isa ja vennaga telefoni- ja kirja teel. Kinnipeetav on loomult viisakas, avatud, tundlik, kergesti haavuv, emotsionaalselt ebastabiilne. Kuina tema enesehinnang on madal, ootab ta tunnustust ja toetust. Kinnipeetava eneseväljendus on ladus, sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja elukogemusele. Kuna ta on mõjutatav, võib sattuda teiste inimeste mõju alla, mistõttu vajab nõuandjat, kellele toetuda. Tunnustuse nimel võib sooritada kuriteo. Konfliktsituatsioone püüab enamasti vältida ja jääda rahulikuks, kuid teatud juhtudel võib tegutseda läbimõtlematult ja oma teo negatiivseid tagajärgi arvestamata. Ta saab probleemist aru, kuid ei suuda alati turvalist käitumisstrateegiat leida. Kinnipeetava tulevikuplaanid on realistlikud. Ametnike suhtes on kinnipeetav positiivse hoiakuga, kriminaalse subkultuuriga end ei seosta. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, mõlemal korral vabadusekaotusliku karistusega. Positiivsed asjaolud vabanemise korral on kindel elukoht, garanteeritud töökoht, erialane haridus, töökogemus, kehtiv isikut tõendav dokument, lähedaste toetus, elukoha sobivus elektroonilise valve paigaldamiseks. Negatiivsed asjaolud vabanemise korral on korduv kriminaalkorras karistatus, pikaajaline narkootikumide tarvitamine, kriminaalse taustaga tutvusringkonda. Uue kurteo riski võivad vähendada sidemete hoidmine perekonnaga, narkootikumide tarvitamisest hoidumine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest hoidumine. Arvestades asjaolu, et kinnipeetava karistus lõpeb 04.11.2011, on kinnipeetaval võimalus läbida mõni sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm, mis võib positiivselt mõjutada tema edaspidist toimetulekut. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 9%. Arvestades karistusaja lõppu ja asjaolu, et kinnipeetav ei ole läbinud vajalikke sotsiaalprogramme, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et kuigi uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on olemas, on alust arvata, et kriminaalhoolduse käigus teostatava töö ning kinnipeetavale kohtu poolt määratud kohustuste täitmise tulemusena uue kuriteo toimepanemise risk väheneb. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata kinnipeetavale elektroonilise valve pikkuseks 5 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt sobivad kinnipeetava üldised elutingimused elektroonilise valve paigaldamiseks, sugulaste poolt on antud vastav nõusolek. Kinnipeetava pere on nõus osutama kinnipeetavale pärast vabanemist moraalset ja materiaalset toetust. Kinnipeetava isa tunnistas vestluses, et pojale võisid mõju avaldada endised sõbrad, kellega ta suhtles, kui elas ja töötas Tallinnas. Samas oli isa veendunud, et kui poeg alustab elu Narvas, siis seal sõprade mõju ei ole. Pärast vabanemist asub kinnipeetav elama vanemate juurde 2-toalisesse korterisse, vanemad on sellega nõus, korteris on kõik normaalseks eluks vajalik olemas. Kinnipeetaval on olemas pärast vabanemist garanteeritud töökoht xxx koos kindla sissetulekuga. Kinnipeetaval on olemas ka kehtib isikut tõendav dokument. Kinnipeetava vanemad on pensionärid, kuid lisaks teevad juhutöid, mistõttu on nõus vajaduse korral osutama oma pojale materiaalset toetust. Positiivsed asjaolud kinnipeetava puhul on tugiisikute olemasolu pereliikmete näol, garanteeritud elu- ja töökoha olemasolu, elutingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Negatiivsed asjaolud on korduv kuritegu ja seotus narkootikumidega. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav L.I taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on teadlik nii käitumiskontrolli kui ka elektroonilise järelevalve nõuetest. Kinnipeetav selgitas maakohtu istungil, et on vanglas läbinud individuaalvestlused psühholoogiga ja Eluviisitreeningu. Osalemist sotsiaalprogrammis Convictus ei pidanud vanglaametnikud tema puhul vajalikuks. Vanglas töötab ta köögis. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas kinnipeetava vabastamist järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. elektroonilise Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et L.I tuleb elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused L.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 06.05.

1. Seega on ta tänaseks talle mõistetud vangistusest 3 aastat 2 kuud ära kandnud ca 1 aasta 8 kuud ja karistust jääb lõpuni 05.07.2011 kanda veel ca 1 aasta 6 kuud. Seega on kinnipeetav karistust juba kandnud veidi rohkem, kui jääb veel kanda. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, karistati teda 2004-ndal aastal KarS §74 lg.2 alusel vangistusega 9 kuud ja ülejäänud karistus 2 aastat 3 kuud vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga. Nimetatud katseaja läbi kinnipeetav probleemideta. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetava käitumine olnud positiivne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht vanemate juures 2-toalises korteris, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele, vanemad on oma nõusoleku andnud. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olema s garanteeritud töökoht xxx töötasuga 5000 krooni kuus. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava vanemad on pensionärid, kes teevad ka juhutöid ning on nõus esialgu poega toetama ka materiaalselt. Kuna kinnipeetaval on olemas kehtiv 4 isikut tõendav dokument, on tal vajadusel võimalik end võtta koheselt töötuna arvele Töötukassas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad vanemad. Kinnipeetava isa ei osanud nimetada ühtegi isikut Narvas, kes võiks pojale negatiivset mõju avaldada. Asja materjalidest nähtub, et kuriteo on kinnipeetav toime pannud Tallinnas. Kinnipeetav seletas ise maakohtu istungil, et elas viimased 12 aastat Tallinnas, kuriteokaaslased jäid sinna, Narva ei ole tal mingeid sõpru enam jäänud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava eneseväljendus on ladus, tema sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja elukogemusele, ta soovib eluviisi muuta, tema tulevikuplaanid on realistlikud. Arvestades eeltoodut ja samuti seda, et, olles kord olnud tingimisi katseajal käitumiskontrolli nõuete järgimisega ja läbinud selle aja probleemideta, leiab maakohus, et kinnipeetav saab adekvaatselt aru kõikidest kohustustest, nõuetest ja piirangutest, mis kaasnevad katseajaga ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi vabanemisel enne tähtaega. Viru vangla oma iseloomustuses kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud ja märkis põhjusteks pika karistusaja lõpu ning sotsiaalprogrammide mitteläbimise. Kinnipeetava seletustest maakohtu istungil nähtub, et tegelikkuses on ta käesolevaks ajaks läbinud nii individuaalvestlused psühholoogiga kui sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Teistesse sotsiaalprogrammidesse ei olnud võimalik vanglal talle kohta pakkuda. Samuti nähtub samast iseloomustusest, et kinnipeetav on mõjutatav, mistõttu vajab nõuandjat, kellele toetuda ja et tema mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 9%. Maakohus Viru Vangla seisukohaga ei nõustu ja leiab, et antud kinnipeetava puhul on kriminaalhooldusametniku järelevalve, nõu ja abi eriti vajalikud, arvestades siinkohal ka karistusaja järelejäänud pikkust. Ka kriminaalhoolduse ajal on võimalik läbida sotsiaalabiprogramme, k.a. neid, mis on seotud sõltuvuse raviga. Kriminaalhooldusametnik on oma arvamuses nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja teinud ettepaneku määrata L.I-le elektroonilise järelevalve pikkuseks 5 kuud. Maakohus nõustub küll kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ei nõustu kriminaalhooldusametniku poolt pakutud elektroonilise järelevalve pikkusega. Arvestades karistuse tähtaja lõpuni jäävat aega leiab maakohus, et elektroonilise järelevalve pikkuseks tuleb määrata 8 kuud. Maakohus leiab, et kuigi antud kinnipeetava puhul on olemas uue kuriteo sooritamise riskid, on neid riske võimalik vähendada kriminaalhooldusel lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. enne karistuse tähtaja lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, 5 et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Arvestades Viru Vangla iseloomustuses toodud seisukohta, et kinnipeetav on mõjutatav ja vajab nõuandjat, kellel toetuda, on vangistusest vabanemine antud kinnipeetava puhul kindlasti otstarbekam koos kriminaalhoolduse ja kriminaalhooldusametniku abiga. Maakohus leiab, et antud asjas on ülekaalus positiivsed asjaolud, mis võimaluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. annab Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb L.I-le vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg kuni karistusaja tegeliku lõpuni 05.07.
2. Sellel ajal allutatakse L.I KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt pakutud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammides. Maakohus leiab, et esimene ja kolmas lisakohustus on vajalik seetõttu, et kinnipeetavat on kahel korral karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest. Nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamise keeld ja sõltuvusprobleemide lahendamiseks sotsiaalabiprogrammides osalemine vähendavad võimalust, et kinnipeetav hakkab taas narkootikume käitlema. Tööle asumine või töötuna enda arvele võtmine tagab kinnipeetaval vabaduses legaalse sissetuleku, mis aitab tal majanduslikult toime tulla. Kõigi kolme lisakohustuse panemine kinnipeetavale ja nende täitmine vangistusest vabanemisel aitavad kaasa uute kuritegude toimepanemise riski vähenemisele. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle tasu õigusabi eest moodustab 300 krooni (s.h. kohtuistungil osalemine 250 krooni ja käibemaks 50 krooni). Kuna kinnipeetava taotlus vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega oli põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus tasu kaitsja poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. 6 Anne PALMISTE Kohtunik 7