) § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad nimetatud seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis.
lg 2 kohaselt tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta.
lg 1 kohaselt registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas tõendis märgitud erialal. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud. B.O on isik, kes lõpetanud Kostroma meditsiinikooli, saades 01.07.1961 diplomi nr 773124 hambaarsti erialal. Ajavahemikul 02.06.1993 - 02.06.1996, 03.07.1996 03.07.1999, 01.09.1999 - 01.09.2004 oli ta Eesti Vabariigis registreeritud tervishoiutöötajana tervishoiutöötajate registris hambaraviteenust osutava arstina. Peale registreeringu lõppemist tervishoiutöötajana tervishoiutöötajate registris on B.O kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates 11.03.2013 ja seda kuni 15.03.2018, jätkanud hambaraviteenuse osutamist. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et 5 Teenuse osutamine eelnevalt nimetatud juhtudel ja eelnevalt nimetatud isikutele leidis aset B.O-le kuuluvas korteris Tallinna linnas xxx, mis oli sisustatud hambaravikabinetina ning kus asusid teenuse osutamiseks vajalikud vahendid. Osutades isikutele hambaraviteenust, tegeles B.O majandustegevusega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) § 3 tähenduses. Kuna B.O puudus Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta, siis tulenevalt
lg 2 ja § 27 lg 1, 2 sätestatust, oli tema jaoks keelatud tegeleda hambaraviteenuse osutamise näol majandustegevusega. Tulenevalt MsüS § 16 lg-st 1 peab ettevõtjal seaduses sätestatud juhul enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi ). Lõige 2 kohaselt tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrval tingimused.
lg 1 kohaselt on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
lg 1 kohaselt haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.
B.O ei ole taotlenud ja talle ei ole ka väljastatud tegevusluba eriarstiabi osutamiseks hambaarstina aadressile xxx, Tallinn. Seega pani B.O toime KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o majandustegevuse tervishoiuteenusega seotud tegevusalal, mille kohta kehtib erikeeld ja kus on nõutav tegevusluba. 6 II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. III Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb B.O süüdimõistmist KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot on 1500 eurot ja mis jäetakse KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui B.O ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb süüdistataval tasuda kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud: asitõendi transportimisega seotud kulud summas 56,35 eurot ja riigi õigusabi osutamise kulud summas 240 eurot. IV Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist süüdistatava ja tunnistajate ütlustega ning toimikus olevate kirjalike materjalidega. Süüdistatav ise ei eita oma süüd, et tema Tallinna linnas xxx asuvas korteris ilma, et ta oleks omanud registreeringut tervishoiutöötajana ning ilma, et tema tegevuskohale oleks olnud väljastatud tegevusluba osutas oma tuttavatele, sugulastele ja endistele klientidele hambaraviteenuseid, tasu võttis sularahas ning kõige rohkem, mis talle anti oli 20 eurot (kd II tl 7-15). Lisaks tema enda ütlustele on tegu tõendatud kirjalike materjalidega ja tunnistajate ütlustega. Nimelt Terviseameti kuriteokaebuse ja selle lisadega, millest nähtuvalt B.O ei ole peale 01.09.2004 kehtivat registreeringut tervishoiutöötajate registris ning aadressile xxx Tallinn, ei ole väljastatud tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks (kd I tl 3-5, 22-35). 25.10.2017 koostatud Terviseameti valdusesse sisenemise ja valduse paikvaatluse protokollist nr 219934 koos fototabelitega, 15.03.2018 koostatud läbiotsimisprotokollist koos fototabeli ja videosalvestusega ning asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et 25.10.2017 ja 15.03.2018 asusid Tallinna linnas xxx korteris meditsiinitehnika, tarvikud ja medikamendid, mis on vajalikud hambaravi teenuse osutamiseks ning nähtusid nende kasutamise jäljed (kd I tl 6-17, 92-133, 162-211). Peale selle on tunnistajad O H, D S, V I, A P, T M, V K anud riimuvaid ütlusi, et B.O on neile mitmel korral osutanud hambaraviteenuseid ajavahemikus 2013-2018.a Hambaravi eest tasusid tunnistajad sularahas, teenus oli odavam, võrreldes teiste hambaarstidega ning tunnistajad ei olnud teadlikud, kas B.O omab tegevusluba või mitte (kd I tl 43-44, 5457, 60-63, 66-69, 72-75, 78-81). Samuti nähtub tunnistaja R K-O antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest, et Tallinna linnas xxx korteri läbiotsmisel leiti V Ii, V K, V P, A P, O H, D S ja T Mi hambaravikaardid, millel kohaselt on neile isikutele osutatud hambaraviteenust. Sealjuures nähtub kaartidest konkreetsed isikud, kellele teenust osutati, kuupäevad ja teenuse lühikirjeldus. Nimelt on B.O osutanud hambaraviteenuseid O H´le kuupäevadel 11.03.2013, 19.03.2013, 21.03.2013, 28.03.2013, 02.04.2013, 04.07.2013, 10.07.2013, 20.12.2013, 05.01.2016, 15.06.2016, 12.01.2017 ja 06.04.2017; D S´ile kuupäevadel 16.12.2014, 15.07.2015, 15.08.2015, 22.10.2016, 29.10.2016, 30.01.2017, 15.02.2017, 15.07.2017 ja 27.08.2017; V 7 I´ile kuupäevadel 15.10.2016 ja 04.11.2016; A P´le kuupäevadel 26.04.2014, 10.05.2014, 05.01.2017 ja 17.02.2017; T M´ile kuupäevadel 05.05.2015, 20.05.2015, 27.07.2015, 28.07.2015, 06.08.2015, 03.09.2015, 27.06.2017 ja 17.08.2017; V K´le kuupäevadel 17.11.2013, 07.07.2014, 23.03.2015, 02.04.2015, 19.08.2015,23.11.2015, 01.12.2015, 10.01.2016, 30.06.2017 (kd II tl 1-6, kd I tl 190-211). Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 372 lg 2 p 3 koosseis tahtlust, koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Antud juhul on tegu toime pandud kavatsetult, s.o B.O on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt pidanud seda võimalikuks. B.O ütluste kohaselt oli ta teadlik, et tal puudub alates 01.09.2004 tervisetöötaja registreering. Oma ütluste kohaselt ta tahtis saada Terviseametist luba, kuid talle öeldi, et korteris ei saa meditsiinilisi teenuseid osutada. Samuti oli põhjuseks temal alanud terviseprobleemid (xxx). Seega antud juhul B.O teadis, et teostab süüteokooseisule vastavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et B.O on tegutsenud hambaarstina omamata kehtivat registreeringut tervishoiutöötajate registris ning aadressile xxx, Tallinn, ei olnud väljastatud tegevusluba. Seega kohus leiab, et B.O tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 372 lg 2 p 3 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. V Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et B.O tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt prokuröri ettepanekule. KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on võimalik isikut karistada rahalise karistusega või kuni 3 aasta pikkuse vangistusega. Rahalist karistust on võimalik KarS § 44 lg-st 1 tulenevalt mõista vahemikus 30-500 päevamäära. KarS § 73 lg 1 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, võib kohus jätta mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestab kohus antud süüteoepisoodide puhul kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ka asjaolu, et kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud fakt, et süüdistatav oli varasemalt samal erialal töötanud, oma ebaseaduslikku tegevust ei reklaaminud ja suurt tulu ei teeninud. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades seda, et MTA andmetel oli B.O keskmise päevasissetulek 2017. aastal alla 10 euro, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel lähtuda miinimumpäevamäärast 10 eurot. Seega on rahalise karistuse suurus 1500 eurot. Samuti nõustub kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et sellise karistusega on B.O võimalik mõjutada edaspidi taoliste süütegude toimepanemisest hoiduma ja selline karistus vastab õiguskorra kaitsmise huvidele. 8 VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevalt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on B.O-le riigi poolt määratud kaitsja tasu summas 240 eurot ja asitõendite rantsportimisega seotud kulud summas 56,35 eurot. Samuti iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt määrata menetluskulude 1045,35 euro tasumine alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, kuna kõigi menetluskulude ühekorraga hüvitamine käiks B.O-le üle jõu. VII Asitõendid Asitõenditega seonduvalt otsustab kohus, et juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kriminaalasjas olev asitõendid pakendites 1-26 kui väärtusetud esemed hävitada, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikus asuvad 8 patsiendikaarti kriminaalasja materjalide juurde ning KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel D Vile ja N Ble tagastatud/ üle antud esemed jätta seaduslikule valdajale või omanikule. Julia Vernikova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.