lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Häidberg Kohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht Prokurör Süüdistatav H.J , isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX; XXX; tõkendit ei ole kohaldatud; kriminaalkorras karistatud 1 korral Kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello riigi õigusabi korras (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtuistungil) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus Otsustas: Süüdi tunnistada H.J KarS § 25 lg 1,
S § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.12. – 04.12.2021, s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista H.J-ile 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmisele kuuluvat karistust 2 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.J ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 1110,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 07.05.2021 otsusega karistatud süstemaatiliste varguste eest ning milline karistus ei ole kustunud, püüdis XXX kella 17:15 paiku XXX Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe suitsukarbonaadi väärtusega 7,77 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani H.J toime KarS § 25 lg 1,
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o katse staadiumisse jäänud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppe sisu KarS § 25 lg 1,
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 3 päeva (02.12. - 04.12.2021) ning ärakandmisele kuuluvaks 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.J ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 129,60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 1110,60 eurot täielikult riigi kanda, sest H.J-i ainus sissetulek XXX. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Alar Häidberg tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning H.J-i süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav H.J kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja A. Kello ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav H.J nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist; tal puudub igasugune sissetulek, millest kulusid hüvitada ,sotsiaalabi ta ei ole taotlenud. Prokurör A. Häidberg ja süüdistatav H.J jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava H.J-i poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.J-i süüdi tunnistamiseks KarS § 25 lg 1,
Kohtu seisukoht menetluskulu osas H.J-i kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 129,60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. H.J-i ainus sissetulek XXX. Sellest tulenevalt on H.J taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud. Võttes arvesse H.J-i varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Kohtunik Peet Teidearu ( )
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.