lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 19.09.2022 määrusega andis kohus avaldajale menetlusabi ja avaldaja vabastati avalduse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest.
lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt
lg 7, sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades avaldaja majanduslikku seisu ja seda, et avaldajal on kaks ülalpeetavat, tal ei ole püsivat sissetulekut, siis peab kohus põhjendatuks vabastada avaldaja
lg 7 alusel avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades eeltoodud põhjendusi, on kohus seisukohal, et sissenõudja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad kohtutäituril menetluskulud.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.