← Eesti

5-23-10/5

Obsah (8)§ 482§ 70§ 72§ 12§ 601§ 61§ 15§ 721

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-10 27. märts 2

) § 482 lõiget 2, mille kohaselt valija hääletab ise, ja

§ 482

lõiget 1, mille kohaselt peab elektroonilise hääletamise süsteem olema ajakohane. Eesti õiguses on kasutusel mitmed ajakohased meetodid kaugteel isikusamasuse tõendamiseks, mis toimuvad videosilla vahendusel. Ei ole loogiline, et kõrgeima riigivõimu 5

(9)5-23-10 teostamisel kehtib isiku tuvastamisel madalam tõendamisstandard kui pensionisumma väljamaksmisel või kinnisasja müügil. Kuigi kaebaja viitas sellele rikkumisele valimiskomisjoni istungil, ei ole seda otsuses isegi märgitud.
  1. Kaebaja esitas Riigikohtule
  2. märtsil 2023 videosalvestise tema kaebuse läbivaatamise kohta Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. märtsi
  4. a koosolekul. Kaebaja soovis sellega tõendada, et on esitanud koosolekul kaebuse täienduse, mis protokollis ei kajastu. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  5. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuse nr 58 seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjonis käsitlemata väited tuleb jätta läbi vaatamata. Valimisjaoskondades toimuv ei puuduta elektroonilise hääletamise tulemust. Veebilehel avaldatud statistika ei mõjuta elektroonilise hääletamise tulemust. A. Eiche kaebuse materjalid ei ole praeguses asjas asjakohased. Tegemist oli üksikjuhtumiga, kus kaebajal ei olnud tehnilistel põhjustel võimalust oma elektroonilise hääle kohalejõudmist kontrollida. See ei mõjuta elektroonilise hääletamise tulemust. Kaebaja saab kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Kaebaja sai piisavalt aega enda kaebuse tutvustamiseks ning etteheited koosoleku protokollile ei mõjutanud Vabariigi Valimiskomisjoni otsust. Komisjoni koosolekust tehakse salvestis vaid protokollimise eesmärgil ja seda säilitatakse kuni protokolli allkirjastamiseni.
  6. Kaebaja esitatud videosalvestise kohta märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebaja koosoleku salvestamiseks luba ei küsinud. Vabariigi Valimiskomisjon ei pidanud vajalikuks võtta seisukohta, kas videosalvestis sisaldab sellist tõenduslikku teavet, mida teised asjas kogutud tõendid ei sisalda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Kolleegium võtab esmalt seisukoha asja läbivaatamise ulatuse suhtes (I), seejärel käsitleb kaebaja etteheiteid Vabariigi Valimiskomisjonis tema kaebuse lahendamiseks toimunud menetlusele (II), hindab kaebaja väiteid vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuse kohta (III), lahendab kaebaja menetlusliku taotluse ja lahendab asja (IV). I
  8. Kaebaja on Riigikohtule esitatud kaebuses väitnud elektroonilise hääletamise vastuolu

§ 482

lõigetega 1 ja 2 seetõttu, et elektroonilise hääletamise süsteem ei võimalda absoluutse tõenäosusega tuvastada, kas hääletaja hääletab ise. Oma kirjalikus kaebuses valimiskomisjonile ei ole kaebaja seda väidet esitanud. Samuti ei ole valimiskomisjon seda väidet oma otsuses käsitlenud. Kolleegium vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (esimest korda Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20). Seetõttu jääb kaebus nimetatud osas läbi vaatamata.
  3. Sõltumata sellest, et kaebaja käsitles eelnimetatud väidetavat rikkumist oma sõnavõtus Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul, ei olnud kolleegiumi hinnangul tegemist esitatud kaebuse täiendamisega, vaid uue ja kaebaja senistest väidetest täiesti eraldiseisva kaebuse esitamisega. Kaebaja oleks pidanud selle kaebuse esitamisel järgima kaebuse sisule ja vormile ette nähtud nõudeid (

§ 70

), muuhulgas selgitama, millist konkreetset valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab. Samuti oleks ta pidanud järgima kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaega (

§ 72lõige 1) või taotlema tähtaja ennistamist. See, et isik tuvastatakse elektroonilisel hääletamisel digitaalset 6

(9)5-23-10 tuvastamist võimaldava sertifikaadi abil, mitte videosilla teel, pidi olema kaebajale teada hiljemalt elektroonilise hääletamise esimesel päeval. II
  1. Kaebaja leiab, et talle ei tagatud Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul ausat ja õiglast menetlust, sest anti oma kaebuse tutvustamiseks üksnes kaheksa minutit aega ja valimiskomisjoni protokoll ei kajastanud piisavalt toimunud arutelu käiku.
  2. Kaebaja Riigikohtule esitatud komisjoni koosoleku videosalvestisest nähtuvalt võimaldati kaebajale oma seisukohtade tutvustamiseks aega tema enda soovitud määral, kokku umbes 20 minutit. 35.

§ 12lõike 3 kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek protokollitakse.

Vabariigi Valimiskomisjoni

  1. detsembri
  2. a otsusega kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkti 10.1.5 kohaselt kantakse protokolli muuhulgas koosolekul toimunud arutelu käik. Arutelu käigu protokollimise ulatus on Vabariigi Valimiskomisjoni kaalutlusotsus. Kolleegium möönab, et Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. märtsi
  4. a protokoll kajastab arutelu käiku üksnes üldsõnaliselt. Koosoleku videosalvestist säilitatakse valimiskomisjoni selgituse kohaselt ainult kuni protokolli allkirjastamiseni. Kuna kaebaja koosolekul esitatud uued väited ei kajastu ka vaidlustatud otsuses, võib tal olla keerukas selle esitamist tõendada.
  5. Kolleegium ei leia siiski, et kaebaja väidete ulatuslikum kajastamata jätmine Vabariigi Valimiskomisjoni protokollis oleks võinud mõjutada asja sisulist otsustamist. Kirjalikus kaebuses esitatud väited on kajastatud ja saanud vastuse valimiskomisjoni otsuses. Koosolekul esitatud kaebaja seisukohtadest annab ülevaate kaebaja esitatud koosoleku videosalvestis. Kaebaja alles koosolekul esitatud väiteid ei saanud kolleegiumi hinnangul käsitada olemasoleva kaebuse osa või täiendusena, mille Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud kirjaliku kaebuse arutamise raames läbi vaatama (vt selle kohta eespool otsuse punkt 32). III
  6. Kaebaja on valimiste veebilehel Riigikogu
  7. a valimiste ajal ja järel avaldatud elektroonilise hääletamise statistika ebaselgusele ja ebatäpsusele viidates seisukohal, et elektroonilist hääletamist pole korraldatud usaldusväärselt ja selle tulemuste lisamine valimistulemusele on ebaseaduslik.
  8. Kolleegiumi hinnangul tuleb üksteisest lahus hoida hääletamise tulemuste kindlakstegemist valimiste korraldajate poolt ja hääletanute arvu ning muude hääletamise üksikasjade kohta peetavat statistilist arvestust. 39.

§ 601

kohaselt teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks häälte avaliku lugemise teel pärast nende elektrooniliste häälte tühistamist, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud, ja valija isikuandmete eraldamist elektrooniliselt antud häältest. Enne, kui riigi valimisteenistuse juht allkirjastab hääletamistulemused, kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust. Vabariigi Valimiskomisjon teeb

§ 61

lõike 1 kohaselt hääletamistulemused kindlaks mh elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel. 40. Hääletamise kohta statistiliste andmete avaldamist

sõnaselgelt ei reguleeri. Valimisteenistusel on

§ 15

lõike 1 punktist 1 tulenevalt ülesanne korraldada elektrooniline hääletamine ja

§ 15lõike 1 punktist 3 tulenevalt kohustus korraldada valimisseadustest 7

(9)5-23-10 tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus. Nende ülesannete raames avaldatakse valimiste veebilehel statistilisi andmeid hääletamise kohta. Ka valimisteenistusele kui avalikke ülesandeid täitvale Riigikogu Kantselei struktuuriüksusele laieneb hääletamist puudutava teabe avaldamisel kahtlemata avaliku teabe seaduse § 9 punktist 8 tulenev kohustus mitte anda teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollida kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele.
  1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et elektrooniliselt hääletanute statistika kuvamine valimiste veebilehel oleks Riigikogu
  2. a valimistel võinud olla korraldatud paremini. Valimisteenistus on möönnud, et samade andmete ajakohastamine veebilehe erinevatel osadel toimus erineva intervalliga ja andmed olid hääletamisperioodil seetõttu omavahel täielikult kooskõlas ainult üks kord ööpäevas. Samuti muutus elektrooniliselt hääletanute arv ka pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ning veebilehelt ei nähtunud selgitust sellise muutuse põhjuse kohta. Vaidlustatud otsuses on valimiskomisjon leidnud, et valimisteenistus peab edaspidi veebilehel selgemalt kuvama valimiste statistikat valijate tegelikele andmetele vastaval viisil. Kui andmeedastus ei toimu viivituseta, tuleb veebilehel selgitada andmete erinemist tegelikust ja selle põhjuseid. Kolleegium nõustub nende valimiskomisjoni seisukohtadega ja peab osutatud puuduste kõrvaldamist vajalikuks.
  3. Kolleegiumi hinnangul aitab see, kui valimiste korraldajad annavad avalikkusele kogu valimisperioodi vältel aja- ja asjakohase ülevaate valimiste käigust ja sellega seotud olulisematest statistilistest näitajatest, realiseerida põhiseaduslikke demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Nende andmete avaldamata jätmine, eksitavate või ebaõigete andmete avaldamine võib kahjustada valimiste läbipaistvust ja usku valimistulemuste õigsusesse.
  4. Seejuures tuleb siiski arvestada, et valimisandmete edastamise süsteem areneb pidevalt ja selle paremaks muutmise võimalused sõltuvad eelkõige valimiste korraldajate käsutuses olevate isikuliste ja rahaliste vahendite hulgast, mis pole piiramatu. Käesolevas asjas ei ilmne millestki, et valimisteenistus oleks soovinud avaldada hääletamise kohta teadvalt ebaõigeid andmeid. Samuti on ja oli valimiste ajal hääletamisest osavõttu kajastaval veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/participation/index.html avaldatud teave selle kohta, et elektrooniliselt hääletanute osavõtu andmed lisatakse veebilehele eelhääletamise perioodil üks kord päevas pärast valimisjaoskondade sulgemist.
  5. Puudujäägid hääletamise statistika kuvamises, selle ajakohastamise sageduses või vastavuses tegelikult kindlaks tehtud hääletamistulemusele ei saa aga tuua kaasa hääletamise tulemuse ebaõigsust ega olla aluseks hääletamise tulemuste seadusvastaseks või kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja ei ole ka Riigikohtule esitatud kaebuses seadnud kahtluse alla elektroonilise hääletamise tulemusi ega esitanud ühtki tõendit selle kohta, et elektroonilise hääletamise tulemused oleksid kindlaks tehtud kehtivat õigust rikkudes.
  6. Alusetu on kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik esitada elektroonilise hääletamise tulemuste seadusvastasust kinnitavaid tõendeid seetõttu, et valimiste korraldajad keeldusid väljastamast talle logifaile valimisperioodil tehtud tarkvarauuenduste ning Paide valimisjaoskonna nr 1 arvuti võrguliikluse kohta. Nagu valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon on vaidlustatud otsuses selgitanud, on elektroonilise hääletamise süsteem eraldi infosüsteem, mis ei paikne jaoskonnakomisjonide arvutites ega vaheta nendega infot. Seetõttu pole kaebaja soovitud andmetega võimalik tõendada elektroonilise hääletamise tulemuste seadusvastasust.
  7. Kaebaja on soovinud, et Riigikohus vastaks kaebuse läbivaatamisel mitmetele elektroonilise hääletamise statistika esitamist ja muutumist puudutavatele küsimustele. Samuti on kaebuses 8
(9)5-23-10 konkreetset õigusrikkumist väitmata esitatud mitmeid küsimusi digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuse ja nende kehtivuse kontrolli kohta elektroonilisel hääletamisel ja hääletamistulemuste kindlakstegemisel. Riigikohtu pädevuses ei ole elektroonilise hääletamise statistika ega hääletamisja häältelugemisprotseduuri selgitamine kaebajale, selleks peab ta pöörduma riigi valimisteenistuse poole. IV 47. Kolleegium jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja 13. märtsil 2023 lahendatud A. Eiche kaebuse materjalid. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 ja

§ 721

lõike 1 kohaselt saab isik esitada Riigikohtule kaebuse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks. Taotluse rahuldamine ei aita kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. A. Eiche on esitanud Riigikohtule kaebuse tema suhtes tehtud valimiskomisjoni otsuse peale ning Riigikohus otsustab selle kaebuse menetlusse võtmise ja lahendamise üle põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-

  2. Eeltoodust lähtudes ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 58 tühistamiseks alust. Samuti ei ole kolleegium tuvastanud kaebuse põhjal õigusrikkumist, mis annaks aluse tunnistada hääletamistulemus riigis elektroonilise hääletamise tulemuse osas kehtetuks. Kolleegium jätab kaebuse osas, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust, PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata ja ülejäänud osas PSJKS § 40 lõike 1 punkti 1 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.