lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid.
Praegusel juhul ei esine
lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise (maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud, maksuvõlg on kustutatud). X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Sissenõudmise alustamisest on möödas rohkem kui kolm kuud (
Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 6. Maksuvõla sissenõudmine X OÜ-lt ei ole kolme kuu jooksul tulemusi andnud. Äriühingu pangakontode arestimise tulemusel ei ole laekumisi toimunud. X OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. 2
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on välja toonud, et X võõrandas endise juhatuse liikmena tasuta äriühingu vara seotud isikutele. X juhatuse liikmena teadis, et äriühingu vara võõrandamisel maksuotsuses kirjeldatud tingimustel ei saagi toimuda tasumisi maksuvõla katteks, kuna tehingute tegemise tagajärjel on äriühing muutunud varatuks. Maksudest kõrvalehoidumine saab oma olemuselt olla vaid tahtlik tegevus. MTA leiab, et sarnaselt maksumenetluses tuvastatule võib X suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks teha end maksejõuetuks. Kohus leiab, et MTA seisukoht isiku võimaliku käitumise kohta on põhjendatud. Lisaks on MTA esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtub, et MTA rahuldas X taotluse lepinguliste läbirääkimiste pikendamise osas ning andis talle lisaaega seisukoha esitamiseks kuni 02.02.
lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (nt Riigikohtu üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-1512, p 46; Riigikohtu üldkogu otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust ühisomaniku õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. 10. MTA on selgitanud, et tulenevalt
lg 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Tagatise ulatuse määramisel lähtub maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 125 315 eurot. Maksuhaldur on oma taotluses selgitanud asendustagatise väärtuse kujunemist ja kohus nõustub nende selgitustega. 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärgete seadmiseks X ja Y ühisomandis olevatele kinnistutele asukohaga XXXXXXX registriosa numbriga XXXXX ning XXXXXXX registriosa numbriga XXXXXX selliselt, et kinnisasjade käsutamine on keelatud üksnes X. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.