) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada
Kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks saavutada 2023. aasta Riigikogu valimistel Riigikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine või antud häälte ülelugemine. 1
lg 1) riigikogu valimise seaduse (RKVS) ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega (PSJKS). Kohtu hinnangul on esitatud kaebuse näol tegemist kaebusega RKVS § 69 mõttes („Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja käesoleva seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.“). Riigikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise pädevus on Vabariigi Valimiskomisjonil (RKVS § 9 lg 2 p 3) ja Riigikohtul (PSJKS § 46 lg 2). RKVS § 721 lõike l kohaselt võib huvitatud isik, juhul, kui ta leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Samasisuline regulatsioon on PSJKS § 38 lg-s 1. 4. Kohus selgitab, et kaebajad saavad kaebusega pöörduda Vabariigi Valimiskomisjoni poole. 5. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.