Obsah (11)

§ 657§ 652§ 333§ 136§ 133§ 137§ 462§ 162§ 238§ 177§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-18240 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-

§ 657lg 1 p 2 ja p 21).

Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse. 40. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja maalil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y. W fotol oleva tüdruku ja hageja maalil kujutatud tüdruku sarnasus on ilmne. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja on maali loonud W foto 8 järgi. Vaidlus puudub, et Y ei ole hagejale maalimiseks poseerinud ning nad ei ole kunagi kohtunud. Samas oli foto Y-st varem avaldatud meedias. Maakohus märkis õigesti, et Y asend fotol, tema juustes olev lilleõis ja juuksesalkade asetus ei jäta kahtlust, et hageja maal on loodud foto järgi. Samuti kinnitab seda Y vasaku käe asend. Foto ja maali tausta erinevus, erinevus isiku kujutamise ulatuses, samuti hageja poolt 19.03.2020 seisukohas esitatud väited muude erinevuste kohta ja hageja esitatud tõendid, ei muuda kohtu veendumust, et hageja maal põhineb W poolt tehtud fotol. Põhjendamatu on hageja väide, et foto ja maali võrdlemiseks oleks olnud vaja määrata ekspertiis. Sellist kohustust tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene. Nagu eelnevalt märgitud, fotol ja maalil kujutatud tüdruku sarnasus on ilmne. Maakohus leidis, et hageja maali näol on tegemist W fotost tuletatud teosega AutÕS § 4 lg 3 p 21 tähenduses, mida kinnitab ka see, et W teos on foto, hageja teos aga õlimaal. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja maalile ei laiene autoriõigused, kuna selle puhul ei ole tegemist üldse teosega. Kolleegium jätab selle väite

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta, kuna nimetatud väidet ei ole kostja maakohtus esitanud. Kostja on maakohtus tuginenud sellele, et hageja maal on tuletatud teos, kuid maalile ei laiene autoriõigused, sest rikutud on algse teose autori õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluses esitatud väited ja tõendid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale, et hageja maali puhul on tegemist tuletatud teosega. Ebaõige on hageja seisukoht, et selle tuvastamine eeldas tuvastushagi esitamist. AutÕS § 35 lg 1 kohaselt tekib tuletatud teise autoril autoriõigus oma teosele. Vastavalt AutÕS § 35 lg-le 2 ja 3 tuleb küll tuletatud teose puhul järgida algse teose looja õigusi, kuid see puudutab hageja ja W vahelist õigussuhet, mitte poolte vahelist õigussuhet. Ka kostja väide Y isikuõiguste rikkumise kohta ei puuduta hageja ja kostja vahelist õigussuhet.

1. Pooled vaidlevad, kas kostjal oli õigus avaldada maalist tehtud foto vaba kasutamise erandi alusel. Artikli avaldamise ajal kehtinud AutÕS § 19 p 4 sätestas, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Kehtivas autoriõiguse seaduse redaktsioonis on eeltoodud vaba kasutamise erand sätestatud AuÕS § 19 lg 1 p-s
2. Lisaks on vaba kasutamise erandi eelduseks tingimus, et teose kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17).
3. Kostja avaldatud artiklis „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ käsitleti vaidlusalust maali ning väiteid isikute õiguste ja nende rikkumiste kohta, mis puudutasid maali loomist, selle müümist ja maalist tehtud foto avaldamist Facebookis. Samuti käsitleti artiklis hageja ja Q vahelist kohtuvaidlust, mis 9 puudutas Q poolt sama foto jagamist Facebookis ja maaliga seonduvalt Q poolt Facebookis esitatud väiteid. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et artiklis kajastatu puhul oli tegemist päevakajalise teemaga. Kuna maal, maalist tehtud foto avaldamine Facebookis ning eeltooduga seonduvad erimeelsused ja kohtuvaidlus olidki artikli põhisisuks, siis saab maalist tehtud ja Facebookis avaldatud foto kasutamist artiklis käesoleval juhul pidada päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud teose reprodutseerimiseks AutÕS § 19 p 4 tähenduses.
4. Maakohus leidis, et maalist tehtud foto avaldamisel paberlehes ei olnud foto avaldatud ulatuses, mis vastaks päevasündmuse kajastamise vajadusele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Maakohus on paberlehe artikli hindamisel viidanud kohtutoimiku I köites lk 17 asuvale artikli väljavõttele, kuid sellel leheküljel ei ole artikkel esitatud terviklikult kujul – väljavõte sisaldab peamiselt fotosid, artikli teksti aga vähesel määral. Kostja on esitanud paberlehes ilmunud artikli terviklikul kujul ringkonnakohtule (II kd tl 169). Kuigi hageja maalist tehtud foto on avaldatud suuremana kui foto Y-st, hagejast ja Qst, tuleb arvestada, et hageja maal on artiklis keskne teema, st artiklis käsitletud küsimused on seotud hageja maaliga. Artikli teksti osa ja ülejäänud kolm fotot hõlmavad kogumis artiklist oluliselt suurema osa kui foto hageja maalist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja paberlehes avaldatud foto hageja maalist päevasündmuse kajastamiseks vajaminevat mahtu. Kostja veebiväljaandes avaldatud artiklis moodustab foto hageja maalist võrreldes artikli muu osaga väiksema osa kui paberväljaandes avaldatud artikli puhul. Ka veebiväljaande artiklis avaldatud foto hageja maalist ei ületa päevasündmuse kajastamiseks vajaminevat mahtu.
5. Tulenevalt AutÕS § 19 p-st 4 tuleb teose kasutamisel märkida ära ka autori nimi. Maakohus leidis, et paberlehes avaldatud artiklis ei olnud märgitud hageja kui autori nime. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Artiklis on märgitud, et maali autor on hageja. Ka veebiartiklist nähtub, et hageja on maali autoriks.
6. Eeltoodust tulenevalt on kostja järginud artiklis (nii veebi- kui paberväljaandes) foto avaldamisel AutÕS § 19 p 4 nõudeid. Samuti ei ole foto avaldamine artiklis vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17).
7. Kuna foto kasutamine kostja poolt vastas autoriõiguse seaduses sätestatud teose vaba kasutamise erandi tingimustele, siis ei esine kostja tegevuses õigusvastasust ja hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Arvestades, et autoriõiguse seaduses sätestatud vaba kasutamise erandi tingimused on täidetud, siis puudub käesolevas asjas vajadus hinnata küsimust, kas kostjal oli oma ajakirjandusväljaandes õigus fotot vabalt kasutada ka Facebooki kasutustingimuste kohaselt. Kuna hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, siis puudub vajadus hinnata seda, kas hageja kahju hüvitamise nõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. 10
8. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.06.2022 määrusega muuhulgas vastu võtmata hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud Vähiravifondi postitused Facebooki keskkonnas koos kommentaaridega. 10.08.2022 seisukohas märkis hageja, et nimetatud tõendid tulnuks vastu võtta. Sõnaselget vastuväidet

§ 333lg 1 tähenduses hageja ringkonnakohtule ei esitanud.

Sellest hoolimata märgib kolleegium, et ringkonnakohus jääb selle juurde, et nimetatud tõendite vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud vastavalt 14.06.2022 määruses esitatud argumentidele. 49.

§ 136

lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 133

kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud kaebuse hinnaks 499,59 eurot. Sama hinna on ringkonnakohus märkinud 24.05.2021 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses. Nimetatud hind ei ole õige. Kostja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles temalt mõisteti välja põhivõlg 400 eurot ja viivis alates 27.02.

1. Seega on kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 432 eurot (põhivõlg 400 eurot + viivis ühe aasta eest 32 eurot). Kostja on tasunud riigilõivu 100 eurot, mis oligi sellelt hinnalt tasutav riigilõiv.
2. Hageja taotles, et ringkonnakohus märgiks jõustunud kohtuotsuses hageja nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustaks hageja isikuandmeid (isikukood, sünniaeg jne).

§ 462

lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Lähtudes eeltoodud taotlusest peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata, et jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada hageja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja isikukoodi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 51. Koos vastuväitega kostja menetluskulude nimekirjale esitas hageja 17.08.2022 täiendavad tõendid, millega soovib põhistada oma taotlust

§ 162lg 4 kohaldamiseks ja tõendada oma vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele.

Kohus andis kostjale võimaluse tõendite vastuvõtmise osas oma seisukoht esitada. Kostja vaidles 29.08.2022 seisukohas tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest keeldumise alused puuduvad ning 17.08.2022 esitatud tõendid tuleb võtta asja materjalide juurde (

§ 238lg 1).

11

1. Hageja esitas omakorda 29.08.2022 seisukoha kostja 29.08.2022 seisukohale ja lisaks esitas hageja täiendavad tõendid. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus andis 14.06.2022 kirjas võimaluse esitada vastuväited vastaspoole menetluskulude nimekirjale kuni 17.08.
2. Seega on hageja 29.08.2022 seisukoht ja tõendid esitatud hilinemisega ning ringkonnakohus keeldub nende vastuvõtmisest. Asjaolu, et kostja esitas 29.08.2022 seisukoha hageja poolt 17.08.2022 esitatud tõendite vastuvõtmisele, ei anna alust lugeda hageja 29.08.2022 seisukohta ja tõendeid tähtaegselt esitatuks. 53.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et hageja hagi jääb täielikult rahuldamata ning käesoleva vaidluse asjaolud ei ole sellised, mis annaksid aluse väita, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Ka hageja tervislik seisund ei ole asjaoluks, mille pinnalt saaks antud juhul asuda seisukohale, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. 54. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 162

lg 1), välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (Harju Maakohtu 29.01.2019 määrusega anti hagejale riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta). 55. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

56. Maakohus vabastas 15.03.2019 määrusega hageja riigilõivu tasumisest summas 250 eurot. Ringkonnakohus vabastas 15.07.2021 määrusega hageja riigilõivu tasumisest summas 225 eurot. Kuna menetluskulud peab rahaliselt kindlaks määrama maakohus, siis on põhjendatud, et hagejalt riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise küsimuse lahendab samuti maakohus (

§ 179, § 190).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 12