Obsah (19)

§ 475§ 172§ 663§ 664§ 660§ 606§ 331§ 662§ 657§ 465§ 654§ 423§ 4772§ 171§ 174§ 177§ 643§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2023.a, Tallinn

§ 475

lg 1 p-le 11, § 477 lg-tele 1 ja 5 ning §-le 602, samuti ÄS § 168 lg1 p-le 4 ja § 184 lg-tele 1 ning

2. Kohus oli seisukohal, et Osaühing Autobaas puhul on täitmata asendusliikme määramise eeldused. Maakohtul puudub põhjus määrata juhatuse asendusliiget, kuna olemasolevaid juhatuse liikmeid ei kutsutud tagasi. Kohtulahendi tulemusena ei tohi tekkida olukorda, kus äriühingul on mitu juhatuse liiget. Kuigi kohus möönis, et kohtupraktikas võib ette tulla juhtumeid, kus kohus määrab (enamasti menetluse ajaks ehk õigussuhte esialgse reguleerimise 5 2-21-14663 abinõuna) äriühingu mitmele juhatuse liikmele ühise esindusõiguse, ei ole seda käesoleval juhul kohtult taotletud.
3. Avalduse esitamise ajal nähtus Äriregistri andmetest, et Osaühing Autobaas ainuosanik on OÜ AGAL Invest, kelle 08.03.2013.a otsusega määrati juhatuse liikmeteks Q, X ja W. Kehtiva põhikirja redaktsioonist tulenevalt ei ole juhatuse liikmete tegevust määratletud tähtaegsena. Seega olid avalduse esitamise ajal juhatuse liikmete volitused kehtivad. Käesoleval ajal on Äriregistri andmete kohaselt Osaühing Autobaas juhatuse ainsaks liikmeks W. Menetluse ajal saavutasid OÜ AGAL Invest osanikud kokkuleppe, millega võeti vastu otsus Q ja X juhatusest tagasikutsumiseks. Peale Q ja X juhatusest tagasi kutsumist 15.10.2021.a, oli võimalik olemasoleval juhatuse liikmel W-l teostada kõik vajalik toimingud auditeerimise läbiviimiseks. Q ja X usaldamatus teineteise suhtes järjest kasvas ning pärast auditi läbiviimist olid osanikud nõus, et juhatuse liikmena jätkab üksinda W. Osaühingul Autobaas on
4. a majandusaasta aruanne auditeeritud ja esitatud registripidajale. Eeltoodust tulenevalt ei esine Osaühing Autobaas puhul ÄS § 184 lg 6 toodud aluseid juhatuse asendusliikme määramiseks kohtu poolt, kuna äriühingul on olemas täieliku esindusõigusega juhatuse liige. Kohus jättis avaldaja taotluse Osaühing Autobaas juhatuse asendusliikme määramiseks rahuldamata.
5. Maakohus jättis kõigi menetlusosaliste kantud menetluskulud

§ 172

lg-le 6 tuginedes nende endi kanda, kuna kohtu hinnangul oli see menetluse kõiki asjaolusid arvestades õiglane ja põhjendatud. Kohus märkis, et välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Avaldaja (Osaühing Aleksi Vara) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt, s.o resolutsiooni punkt 6, millega kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud 1/4 osas Osaühing AGAL Invest kanda, 1/4 osas AGAL Kinnisvarad OÜ kanda, 1/4 osas OÜ Autobaas Töökojad kanda ja 1/4 osas menetlusosaliste endi kanda.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud määruse menetluskulude jaotuse osas põhjendamata, rikkudes seega oluliselt menetlusõiguse norme. Lisaks on maakohus jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Kohus rahuldas avaldaja kolm avaldust neljast esitatud avaldusest. Seega tuleb menetluskulud jätta ühingute kanda selliselt, et AGAL Invest OÜ kannab 1/4 menetluskuludest, AGAL Kinnisvarad OÜ kannab 1/4 menetluskuludest ja Autobaas Töökojad OÜ kannab 1/4 menetluskuludest. Avaldaja hinnangul on menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda põhjendatud ainult 1/4 osas, kuna kohus jättis Autobaas OÜ-le juhatuse asendusliikme määramata. Eelnev on õiglane seetõttu, et Autobaas OÜ osanikud saavutasid menetluse kestel kokkuleppe, mille kohaselt määrati juhatuse liikmeks W ning asendusliikme määramine kohtu poolt osutus ebavajalikuks.
3. Puudutatud isikud III ja V (Autobaas OÜ ja X) leidsid, et avaldaja kaebus ei ole menetletav, sest maakohtu 01.07.2022.a määruses ei ole menetluskulude küsimust lahendatud; alternatiivselt tuleb kaebus selle menetlemise korral jätta rahuldamata. Kaebusest ei ole arusaadav, milliste menetlusosaliste menetluskulude jätmist AGAL Invest OÜ, AGAL Kinnisvarad OÜ ja Autobaas Töökojad OÜ kanda avaldaja ¾ osas taotleb ja millistel asjaoludel tuleks jätta ¼ menetluskuludest menetlusosaliste endi kanda. Põhjendatud on kaebuse väited põhjendamiskohustuse rikkumisega seonduvas osas. Avaldajale ei ole õiglane hüvitada kulusid põhjendamatu avalduse esitamisega seoses. 6 2-21-14663 Puudutatud isikute III ja V (Osaühing Autobaas ja X) määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4. Puudutatud isikud III ja V esitasid 22.07.2022.a ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse täielikult tühistada ja teha asjas uus kohtumäärus, millega jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata ning lõpetada asja menetlus; alternatiivselt tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus määras puudutatud isikutele I, II ja IV juhatuse asendusliikme ning tegi tema töötasuga seotud otsustused (resolutsiooni punktid 2.1-2.3, 3), tagastas avaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud 8000 eurot (resolutsiooni punkt 4), jaotas menetluskulud (resolutsiooni punkt 6) ja teha uus kohtumäärus, millega jätta avaldus puudutatud isikutele I-IV juhatuse asendusliikme määramiseks ja temale osaühingute vara arvelt tasu ning kulude hüvitamise määramiseks rahuldamata; määrata kindlaks puudutatud isikute III ja V menetluskulude suurus ning mõista menetluskulud avaldajalt puudutatud isikute III ja V kasuks välja; jätta avaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud 8000 eurot tagastamata; alternatiivselt teha uus kohtumäärus, millega tühistada maakohtu määrus kaebuse resolutsiooni punktis 1.2 taotletud osas ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ega ole arutanud ning määruses käsitlenud kaebajate konstitutsiooniõiguslikult motiveeritud taotlust jätta avaldus läbi vaatamata põhjusel, et see ei ole esitatud seadusega kaitstud avaldaja õiguse ja huvi kaitseks ning eesmärgil, millele peaks riik andma õiguskaitset. Kohus ei ole arvestanud, et tulenevalt põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõigusest ja keelust piirata ettevõtlusvabadust ilma selleks seaduses täpseid tingimusi ette nägemata (§ 31) ning järelduvalt äriseadustiku teleoloogilisest tõlgendamisest publitsiteedi klauslist, ei või kohus praegusel juhul sekkuda kodanike (antud juhul Q ja X) ettevõtlusse osanike poolt valitud juhatuse liikme asendamisega kohtu poolt määratava isikuga. Eesti õiguses ei ole seaduse tasandil määratletud materiaalõiguslikke tingimusi, millistel kohus võib sekkuda eraõigusliku äriühingu juhtimistegevusse, s. o Eesti kodanike ettevõtluse põhivabadusse juhul, kui äriühingu osanike poolt otsuste vastuvõtmise takistatus on tingitud üksnes osanike omavahelise konsensuse puudumisest, s. o subjektiivsetest põhjustest, ning ei ole tingitud mõjuvatest, s. o objektiivsetest põhjustest ÄS § 184 lg 6 tähenduses. Kaebajad leiavad, et määruse resolutsiooni p. 6 esitatud sedastus menetluskulude puudumise kohta on arusaamatu ja menetlusotsustus menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise kohta on õigusvastane. Praeguses asjas on avaldaja olnud pahauskne, mistõttu on õiglane jätta puudutatud isikute III ja V menetluskulud avaldaja kanda ning temalt välja mõista.
6. Avaldaja palus jätta puudutatud isikute III ja V määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud nende kanda. Nõustuda tuleb sellega, et kohus rikkus menetlusõigust, leides, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Nõustuda ei saa aga sellega, et avaldaja oli pahauskne, kuna maakohus rahuldas avaldaja avalduse suuremas osas. Menetluse edasine käik
7. Pärnu Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7 2-21-14663 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus selgitab esmalt määruskaebeõigusega seonduvat (I), seejärel vastab määruskaebustele (II) ning teeb lõpuks menetluslikud otsustused ja selgitab edasikaebeõigust (III). I 19.

§ 664

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. 20.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. 21.

602 esimese lause kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija.

§ 606

lg 2 kohaselt on isiku määramise avalduse rahuldamise peale kaebeõiguse avaldajal ja juriidilisel isikul. Eeltoodust tulenevalt võisid käesolevas asjas tehtud maakohtu määrusele osas, milles kohus lahendas avaldaja nõude määrata puudutatud isikutele I-IV juhatuse asendusliige, määruskaebuse esitada avaldaja ning puudutatud isikud I-IV juriidiliste isikutena. Seadus ei näe ette, et huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme määramise määrust saab vaidlustada selle juriidilise isiku juhatuse liige, kes on menetlusse kaasatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-16010, p 9). Seega on puudutatud isiku V (X) määruskaebus selles osas maakohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud ning tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

22. Ringkonnakohus saab puudutatud isiku V määruskaebuse läbi vaadata osas, milles vaidlustatakse maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 331

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta puudutatud isiku V poolt 18.11.2022.a esitatud menetlusdokumendi (määruskaebuse täiendus), kuna see on esitatud hilinenult ega sisalda ka tähtaja ennistamise taotlust.

§ 662

lg 2, § 659, § 634 lg 1 koosmõjust tulenevalt sai puudutatud isik V määruskaebust täiendada kuni selle esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja lõpuni. Puudutatud isikut V maakohtus esindanud lepinguline esindaja sai vaidlustatud maakohtu määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte 21.07.2022.a. Määruskaebuse esitamise ja kaebuse täiendamise tähtaeg lõppesid seega 05.08.2022.a. 23.

§ 606

lg-st 2 tulenevalt on puudutatud isikul III (Osaühing Autobaas) maakohtu määrusele kaebeõigus vaid teda puudutavas osas. Seega saab ringkonnakohus puudutatud isik III poolt esitatud määruskaebuse läbi vaadata ainult osas, milles vaidlustatakse maakohtu otsustused jätta avaldaja avaldus rahuldamata puudutatud isikule III juhatuse asendusliikme määramiseks ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muus osas on maakohus puudutatud isiku III määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, mistõttu tuleb see

§ 664lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus osundab, et maakohus on menetlusosalisi ka eksitanud, andes edasikaebeõiguse vaidlustatud määruse resolutsiooni punktidele 4 ja
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et menetlusosaline saab vaidlustada asja läbivaatamise kulude tagastamise 8 2-21-14663 määrust. Vaidlustatavad kättetoimetamise kohta. ei ole ka korralduslikud määrused menetlusdokumendi
3. Osaühing Aleksi Vara määruskaebus on vaatamata selle resolutsioonis esinevale ekslikule viitele maakohtu 01.07.2022.a määrusele võimalik läbi vaadata, arvestades, et kaebuse sisust nähtuvalt on avaldaja vaidlustanud maakohtu 07.07.2022.a määruse menetluskulude jaotust puudutavas osas. II
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et avaldaja ning puudutatud isikute III ja V määruskaebused on põhjendatud ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus määras, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda ning väljamõistetavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punkt 6) ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud 1/4 osas avaldaja, 1/4 osas puudutatud isiku I, 1/4 osas puudutatud isiku II ja 1/4 osas puudutatud isiku IV kanda. Määruskaebused rahuldatakse selles osas osaliselt. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu 04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et maakohus on menetluskulude jaotamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada määruskaebusmenetluses ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
3. Vaidlustatud määruses nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine on menetluse kõiki asjaolusid arvestades õiglane ja põhjendatud. Maakohus ei ole oma otsustust põhjendanud, rikkudes seega oluliselt

§ 465

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust märkida määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud ka diskretsioonipiire, jättes menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 30. Iseenesest on maakohus õigesti tuginenud

§ 172

lg-le 6, mis sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

1. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja sisulisele lõpptulemusele. Sellist tõlgendust on jaatatud ka kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 20.06.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 20). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt esitas avaldaja maakohtule avalduse neljale juriidilisele isikule juhatuse asendusliikme määramiseks, mille maakohus rahuldas kolme juriidilise isiku (puudutatud isikud I, II ja IV) osas ning jättis rahuldamata ühe juriidilise isiku (puudutatud isik III) osas. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul õiglane menetlusosaliste menetluskulud jaotada nõnda, et need jäävad 1/4 osas puudutatud isiku I (Osaühingu AGAL Invest) kanda, 1/4 9 2-21-14663 osas puudutatud isiku II (AGAL Kinnisvarad OÜ) kanda, 1/4 osas puudutatud isiku IV (OÜ Autobaas Töökojad) kanda ja 1/4 osas avaldaja (Osaühing Aleksi Vara) kanda.
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu määrus on osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse puudutatud isikule III juhatuse asendusliikme määramiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), seaduslik ja põhjendatud ning puudutatud isiku III määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna. Määruskaebus jääb selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 33. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et puudutatud isik III hinnangul tulnuks maakohtul jätta tema osas avaldus

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja seda tegemata on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. 34. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab, et kohtupraktika kohaselt on

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks see, et nõue ei tulene seadusest ning hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus (vt nt Riigikohtu 12.10.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-94-16, p 16). Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtule avalduse sisuline läbi vaatamine puudutatud isik III osas etteheidetav.

1. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et Eesti õiguses puuduvad seaduse tasandil määratletud materiaalõiguslikud tingimused, millal võib kohus sekkuda eraõigusliku äriühingu juhtimistegevusse.
2. Ringkonnakohus osundab, et ÄS § 184 lg 6, millele maakohus tugines, sätestab, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõude. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt.
3. Eeltoodud materiaalõiguse normist nähtuvalt on seadusandja kohtu poolse sekkumise (ainsa) eeldusena kehtestanud mõjuva põhjuse esinemise, jättes selle mõiste kohtupraktika sisustada. Käesolevaks ajaks kujunenud kohtupraktikas ei ole sedastatud, et mõjuva põhjusena ÄS § 184 lg 6 mõttes tuleb käsitleda vaid nn objektiivseid, ja mitte subjektiivseid asjaolusid.
4. Nii on näiteks asutud seisukohale, et kõikvõimalikud erinevad vaidlused avaldaja osanike vahel avaldaja juhtimise korraldamise üle võivad lisaks kuhjuvatele menetluskuludele pärssida avaldaja juhtimist, menetlustes osalemist (mh esinduse ja kättetoimetamise küsimuste tõttu) ja viia kahju tekkimiseni nii avaldajale kui ka osanikele ning ÄS § 59 lg 6 alusel koguni avaldaja sundlõpetamiseni. Selle vältimiseks on osanikul võimalik taotleda ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu järelevalvele (vt

§ 4772

) alluva ajutise juhatuse liikme määramist

§-des 602-605 sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 27.10.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 34). Juhatuse asendusliikme määramise normide eesmärk on tagada esindus- ja juhtimisorgani olemasolu sellisele äriühingule, mis on juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks. Kui äriühingul on juhatuse liige olemas, ei ole selle sätte kohaldamine vähemalt üldjuhul (ja väljaspool hagi tagamist või õigussuhte esialgset reguleerimist) võimalik (vt nt Riigikohtu 18.12.2019.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 38). Kohus saab koostoimes

§-ga 602 määrata juhatuse asendusliikme juhul, kui äriühing on juhatuse liikme 10 2-21-14663 väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks (vt nt Riigikohtu 09.06.2021.a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243, p 29.1).

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav. Arvestades, et maakohus on oma otsustust jätta avaldus puudutatud isiku III osas rahuldamata, ka piisavalt põhjendanud ning hinnanud ka asjas esitatud tõendeid, puudub alus nõustuda ka selle väitega, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.
2. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 41. Osas, milles puudutatud isikute III ja V (X ja Osaühing Autobaas) määruskaebused jäävad läbi vaatamata, jäävad sellega seonduvad menetluskulud analoogia korras

§ 171

lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu 07.11.2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-17- 8339, p 15) vastavalt puudutatud isiku III ja V kanda. Muus osas jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuste osalist rahuldamist arvestades

§ 172lg 6 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

42. Võttes arvesse, et maakohtu määrus menetluskulude jaotust puudutavas osas tühistati ja maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, ei saa seda teha ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulud

§ 174

lg 4 alusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

43. Käesoleva määrus on edasikaevatav

§ 643

lg 4 alusel koosmõjus

§-iga 659 ning tulenevalt

§ 606

lg-st 2 ja

§ 178

lg 1 esimesest lausest koosmõjus

§ 696lg 3 esimese lausega.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 11