(3)Hetkel kannab Marek Post karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 16.12.2020 ja lõpp 26.02.2024. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Marek Posti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Marek Posti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Positiivne on, et Marek Post on täitnud ITK, vabanemise korral on tal elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Negatiivne on kuriteo sooritamise asjaolud. Samuti asjaolu, et Marek Postil on viis kehtivat distsiplinaarkaristust ja ka varasem kriminaalhooldus on olnud negatiivsete tulemustega. Samas on ta vangistuses läbinud riski maandavaid tegevused, mis toetavad kinnipeetava motivatsiooni elada edaspidi seaduskuulekalt. Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik näidata ennast seadusekuulekast küljest riigipoolse järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis on prokuratuur arvamusel, et Marek Posti tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Marek Post avaldas kohtuistungil, et kriminaalkorras on teda karistatud kuuel korral, käesolev on kolmas vangistuss. Uued kuriteod pani ta toime katseajal. M.Post kinnitas, et on valmis alluma käitumiskontrollile, sõitma ta ei lähe. Hetkel on ta juba üle kahe aasta kaine olnud ja programmid läbinud. Karistused vanglas on tal enamuses seoses töötamisega. Ta ei olnud nõus selle tööga, mida talle pakuti, koristaja töö 60 senti tunnis. Ta ütles kontaktisikule, et võib teha normaalset tööd mõistliku palgaga, aga mitte seda tööd, mis pakuti. Üks karistus oli ka suitsetamise eest, kuigi vanglas on suitsetamine keelatud. Ta ei ole lubanud kellelegi, et kui vabaneb, siis enam suitsu ei tee. Kuid narkosõltuvusega on tal plaan, et seda enam ei jätka. Ta tahab elada normaalselt, vanemaid aidata ja lastega suhted taastada. Ta tõesti kahetseb ja saab aru enda kuritegudest. Varem, kui tarvitas ja oli napsune, tegi valesid otsuseid. Ta on nendest tegudest teinud järeldused ja teeb kõik selleks, et see enam ei korduks. Loodab, et kohus otsustab, et ta ei pea kandma lõpuni karistust. KOHTU SEISUKOHT

(3)Marek Post on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on kaks kehtivat karistust (neli karistust on arhiveeritud) ja hetkel kannab ta kolmandat vanglakaristust, kuritegu on toime pandud katseajal. Varasemalt on ta toime pannud nii mootorsõiduki joobes juhtimise kui ka ähvardamise. Alates 2015 aastast on ta toime pannud narkokuritegusid, mis on toime pandud ettekavatsetult, oma sõltuvuse rahuldamiseks ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Käesolevalt karistatud korduva mootorsõiduki juhtimise eest, olles joobeseisundis (narkojoove). Varasemaga võrreldes on vägivaldsuse raskusaste vähenenud, kuid suurenenud on ühiskonnaohtlikkus. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu saamine, mis on viinud ta õigusvastaste tegude toimepanemiseni. Marek Posti käitumist karistuse kandmise ajal ei saa hetkel veel pidada selliseks, mis annaks alust lugeda karistuse eesmärke on täidetuks. On kahtlemata positiivne, et Marek Post on osalenud sotsiaalprogrammis „Jõud Muutuda“ ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Isikule antud tagasiside on olnud väga hea, süüdimõistetu töötas aktiivselt kaasa. Paraku on Marek Post ka eelmise vangistuse jooksul läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi, kuid see siiski talle piisavat mõju ei avaldanud ning ta hakkas taas narkootikume tarvitama. Kuritegude korduv toimepanemine ja narkootikumide tarvitamine viitavad ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtivate normidesse ja oma tegude tagajärgedesse. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elukoht Viimsi vallas vanemate juures ning head suhted vanematega. Siiski tuleb tõdeda, et elukoht ning toetavate lähedaste olemasolu oli Marek Postil ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Järelikult ei ole Marek Posti vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Kohus võtab käesolevalt arvesse süüdimõistetu karistatust ja sõltuvusprobleeme, kuid arvestades praeguseks ära kantud karistuse pikkust, s.o üle kahe kolmandiku vangistusest, tuleb pöörata tähelepanu ka kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal. Kuigi Marek Post on osalenud erinevates programmides ja sõnades väljendab tahet muutuda, siis tema objektiivne käitumine vangistuses seda ei kinnita. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt ei saa Marek Posti käitumist vangistuses paraku heaks pidada. Kinnipeetavale on määratud seitse distsiplinaarkaristust, ta on korduvalt tööst keeldunud. Kaks viimast karistust – tööst keeldumine ja suitsetamine – on määratud novembris 2022. Isik, kelle kuriteod on seotud just erinevate sõltuvusainete tarvitamisega (joobes juhtimine) ja kes ei suuda isegi range järelevalve tingimustes norme järgida, leides võimalusi keelatud tegevusteks, ei ole ilmselt valmis ka vabaduses seaduskuulekalt käituma. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei ole Marek Posti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine hetkel võimalik. Süüdimõistetul tuleb vangistust edasi kanda ja enda objektiivse käitumise näidata, et sõnas väljendatud soov muutusteks on tegelik ja püsiv. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3