← Eesti

3-19-1050/30

Obsah (6)§ 40§ 56§ 35§ 36§ 38§ 42

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1050 Otsuse kuupäev 11. märts 2022 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Mittetulundusühing Piirumi Rannaniidud kaebus Ke

§ 40

lg-s 1 sätestatud kaebaja ärakuulamiskohustus, sest kaebaja on saanud kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrollaruandes kajastatud asjaolude kohta esitada arvamusi ja vastuväiteid. Kaebaja on nimetatud õigust kasutanud, esitades 21.12.2018 Keskkonnaametile pretensiooni kontrollaruandele ning 14.02.2019 PRIA-le vaide kohapealse kontrolli tulemuste kohta, mis olid aluseks vaidlustatud haldusakti andmisel. Kaebaja vastuväited ei andnud alust teistsuguse haldusakti andmiseks. 55. Vastustaja arvates toetavad kontrollis tehtud 82 fotot piisavalt eest leitud olukorda ja tõendavad, et madalaks söödud rohustu osakaal ei olnud vähemalt 50%. Vastustaja arvates on Keskkonnaameti poolt kontrollis tehtud fotode koguarv ja kvaliteet piisav selleks, et tõendada visuaalselt kohapeal tuvastatud olukorda. Samas kaebaja ei väida ka seda, et kontrollis tehtud fotod ei tõenda kontrollaruandes fikseeritud olukorda. Kaebaja ei vaidle selle üle, et (sh fotode järgi) rohustu oli loomade poolt söödud 30% ulatuses, mitte 50% ulatuses. Kaebaja väidab, et 50% ulatuses rohustu madalaks söömise nõuet polnud võimalik reaalselt täita. Fotodelt on näha karjatatud alasid, kui ka karjatamata jäänud alasid, mis ei olnud loomade poolt madalamaks söödud ning kõrgelt hekseldatud alasid, mistõttu PRIA ei saa kuidagi kontrollis kogutud materjali põhjalt kogumis järeldada, et nõue võinuks olla siiski täidetud vähemalt 50% ulatuses nagu sätestab imperatiivselt määruse nr 38 § 10 lg 3. Samuti ei ole PRIA-l alust väita vastupidist Keskkonnaameti poolt kohapeal kindlaks tehtud olukorrale hekseldamise osas. 56. Hekseldamise osas nõustub vastustaja Keskkonnaameti poolt tuvastatuga, et tegemist oli siiski hekseldamisega, milleks Keskkonnaamet ei olnud luba andnud. Pealegi oleks ka freesimine olnud koosluse kahjustamine, sest freesimise käigus kahjustatakse samuti niidutaimestikku. Mätaste freesimine tähendab lõiketöötlemisel purustamist, mille tulem on märgatav. Vastustaja arvates ei ole ühegi foto järgi freesimine selgelt tuvastatav. Keskkonnaameti 30.11.2018. a kontrollaruande nr 181327 järgi on MTÜ Piirumi Rannaniidud poolloodusliku koosluse 52744790910 alal nr 1 (3,20

  1. ha)ja sama koosluse alal nr 4 (1,75
  2. ha)hekseldanud, kuigi selleks puudus Keskkonnaameti vastav kirjalik nõusolek. MTÜ Piirumi Rannaniidud taotles hekseldamiseks luba, kuid Keskkonnaamet hekseldamiseks luba ei andnud, sest aladel ei olnud saavutatud nõuetekohane karjatamise tulemus. Vaatamata sellele, kas tegemist oli freesimise või hekseldamisega, on Keskkonnaamet leidnud, et teostatud tegevuse tulemus oli sama. Kohapealse kontrolli käigus tehtud fotode järgi on aladel 1 ja 4 hekseldamine tuvastatav kasvava rohttaimestiku peal laiguti asetseva kuivanud heina järgi. 57. Vastustaja märgib, et Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 26.10.2006. a määrus nr 223) § 9 lg 2 p 3 lubab Piirumi sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikku tegevust vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Hekseldamine Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole lubatud ka peale 1. oktoobrit. Seega on Keskkonnaameti loata ka mätaste freesimine, eesmärgiga valmistada poollooduslikku 12 kooslust ette niitmiseks ja niite koristamiseks, vastuolus kaitseala kaitse-eeskirjaga. Lähtuvalt Luitemaa kaitse-eeskirjast, näeb määruse nr 38 § 8 lg 8 ette poolloodusliku koosluse hekseldamist ja niitmist üksnes Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. Antud juhul ei ole Keskkonnaamet kõnealuste alade hekseldamiseks ega niitmiseks luba andnud. Ka freesimine ei ole poolloodusliku koosluse kaitsealal lubatud tegevus, sest koristamata purustatud rohttaimestiku mass käitub kooslusel väetisena, ehk jätab alale hulga toitained. Suur toitainete hulk soosib dominantseid taimeliike, kelle levik vähendab liigirikkust. Samuti on niidetud hekseldatud taimne mass takistuseks rannaniidul toituvatele lindudele, kes toituvad maapinnas leiduvast. 58. Hoolimata tegevuse nimetusest on antud juhul läbiviidud tegevuse tulemus võrdsustatav hekseldamise tulemusega, mida kaebaja ilma vastava loata teha ei oleks tohtinud. Ka määruse nr 38 seletuskirja kohaselt on karjatatava ala üleniitmine või hekseldamine täiendav vahend ala hea seisundi tagamiseks või parema seisundi loomiseks. Üleniitmine või hekseldamine ei saa olla vahend puuduliku karjatamise kompenseerimiseks. Enne loa välja andmist teeb Keskkonnaamet kohapealse kontrolli hindamaks, kas ala on piisavalt hooldatud. See tähendab, et kogu alal on tuvastatav loomade viibimine ja toitumine ning vähemalt 50% alast on madalaks söödud rohustu. Üleniitmise või hekseldamise luba antakse karjatatavatel aladel pärast piisava karjatatavuse tagamist, sealjuures hinnatakse loa andmisel, kas taotleja on teinud endast oleneva ala heaks hooldamiseks. Seda hinnatakse muu hulgas selle kaudu, et karjatamisega ei ole viivitatud, vaid on alustatud optimaalsel ajal, on tagatud optimaalse suurusega karjakoplid ning piisav loomkoormus. Keskkonnaameti pädevuses on hinnata karjatamise tulemust ja otsustada lubada karjatatavat poollooduslikku kooslust üle niita või hekseldada ehk õigus otsustada hooldamise võimalike tegevuste üle. Kuna kaebaja ei pea ise valima määruses nr 38 sätestatud tegevuste ja kaitsekorralduseeskirjas ette nähtud tegevuste vahel, vaid seda otsustab ja selleks annab loa Keskkonnaamet, siis vastustaja vastuolu määruse ja kaitsekorralduskava vahel selles küsimuses ei näe. Antud juhul ei ole ka teada, millal kaebaja karjatamisega tegelikult alustas. 59.

§ 56

lg-s 1 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustuse osas märgib vastustaja, et ei väida vastupidist sellele, et haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud, kuid haldusakti andmise põhjendus võib olla esitatud haldusaktis või muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsusest nähtub kaebaja taotluse osalise rahuldamata jätmise faktiline alus koos viitega asjakohastele määrustele. Kontrollaruanne oli kaebajale teatavaks tehtud. Kontrollaruanne koostoimes otsusega aitab kaasa otsuse motiveerimisele ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimisele. Kaebajale on kontrolli tulemusena tuvastatud olukorda selgitatud ka Keskkonnaameti 08.02.2019 kirjas nr 711/18/5-2 seoses kaebaja taotlusega kontrollaruande läbivaatamiseks. Seega on kaebajale olnud tagatud võimalus esitada kontrollaruandele oma seisukohti ja saada selgitusi tekkinud küsimustele seoses kontrollis tuvastatuga. PRIA otsuse põhjendused ei ole kaebaja kaebeõigust takistanud. Arvestades PRIAle esitatavate taotluste massilisust ning seaduses sätestatud tähtaegadest tulenevalt korraga tehtavate otsuste paljusust, on PRIA menetlused formaliseeritud ning PRIA otsuste põhjendamine on piiratud. Kuna tegemist on paljudele taotlejatele korraga tehtavate otsustega ehk massotsustega, mille tegemiseks on PRIAle seadusega sätestatud tähtajad, siis ei ole PRIAl võimalik massotsuseid põhjalikult põhjendada. Otsused taotlejatele tuleb teha kuu või paari jooksul peale kontrollide lõpetamist. Otsuste täiemahuline põhjendamine muudaks võimatuks toetuste õigeaegse väljamaksmise. PRIA otsuste puuduliku põhjendamisega seoses on olemas Riigikohtu praktika, mille järgi on lubatav PRIA otsuste puhul piiratud põhjendamiskohustus (RKHKo 3-3-1-77-12; 3-3-1-16-14). Seega ei pea PRIA põhjendused sisalduma täies mahus vaidlustatud haldusaktis, need võivad olla kajastatud ka teistes dokumentides. Seega leiab vastustaja, et vaatamata otsuste vähemale põhjendamisele 13 vastavad vaidlustatud otsused väljakujunenud kohtupraktikale. Vastustaja ei väida, et otsuste täiemahulist põhjendamist või taotleja ärakuulamist võiks asendada vaidemenetlus, kuid leiab, et olukorda on siiski leevendanud ka PRIA otsustele järgnenud vaidemenetlus (ELÜPS § 110 lg 1), mille käigus kaebaja on saanud otsuseid puudutavatele kahtlustele ja küsimustele veelgi põhjalikumad vastused. Seisukohta, et otsuste mõnevõrra puudulikku põhjendamist leevendab otsustele järgnev vaidemenetlus, toetab ka Riigikohtu praktika (3-3-1-16-14, p 18).

  1. Vastustaja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil ja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastustaja hinnangul ei ole asja võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
  2. Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja palub kohtul jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
  3. Haldusorgan juhindub oma töös (ka kontrollide läbiviimisel) õigusaktidest. Määruse nr 38 või kaitsekorralduskava õigusvastasus ei ole käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks.
  4. Keskkonnaamet mõistab kaebaja etteheiteid nii, et kui karjatamisega on lubatud alustada
  5. juulist, ei ole võimalik
  6. oktoobriks 50%-list hooldatust saavutada. Seda põhjusel, et
  7. juuliks on taimestik selline, mida kari enam ei söö. 19.
  8. Erinevate rannaniidu taastamiste ja hooldamiste käigus on Keskkonnaamet omandanud kogemuse, et suve teises pooles loomi väikestes koplites lühiajaliselt ja suure koormusega karjatades on võimalik taimestut kujundada nii, et saavutatakse pilliroo tõrje ning loomad söövad ja tallavad taimestikku piisaval määral. Lühiajaliselt on võimalik taimestut nii palju häirida, et taimedele tekib võimalus ja ruum ka värskeks juurdekasvuks, mida loomadel süüa on ning seeläbi saavutada ka hooldamistulemus. Oluline on siinkohal intensiivne karjatamine ehk ala kopeldamine ja karjatamiskoormus vähemalt 1,5 lü/ha.
  9. Praegusel juhul oli hooldataval kooslusel lubatud karjatamisega alustada
  10. juulil. Selline algusaeg tuleneb kaitsekorralduskava p-st 4.1.2.4 ning tingitud asjaolust, et hooldatav ala on teise kaitsekategooria taimeliigi niidu-kuremõõga (Gladiolus imbricatus) kasvukohaks (kaitsekorralduskava lk 131).
  11. Õige on kaebaja järeldus, et määruse nr 38 § 10 lg 3 ei näe hilisema karjatamise algusega aladele ette leebemaid hooldusnõudeid, st ka karjatamisega perioodil
  12. juuli–
  13. oktoober tuleb saavutada § 10 lg-s 3 ettenähtud hooldustulemus. Vastustaja ei nõustu arvamusega, justkui oleks sellise hooldustulemuse saavutamine 2,5 kuu jooksul kõiki kaebajale teadaolevaid võimalusi arvestades võimatu.
  14. Kaebajale esitatud nõuded karjatamisega alustamise aja kohta tulenevad vajadusest kaitsta niidu-kuremõõga elupaika. Keskkonnaamet on seisukohal, et kuigi määruse nr 38 § 10 lg 2 märgitud tähtaeg ei ole kõigile poolloodusliku koosluse hooldamise taotlejatele ühesugune, ei tähenda see, et taotlejaid koheldakse põhjendamatult võrdses olukorras ebavõrdselt. Taotlejate erinev kohtlemine ei ole olnud meelevaldne ning kaitsekorralduskavas on karjatamise algusaja edasilükkamist põhjendatud.
  15. Kaebaja seisukoht (kaebuse tervikteksti lk 6), nagu oleks kaitsekorralduskava väljatöötajad näinud ette võimalust, et hilisema karjatamise alguse puhul ei ole saavutatav sama tulemus mis
  16. mai karjatamise alguse puhul ning seetõttu on vaja üleaastast ülepinnalist niitmist, on ilmselgelt meelevaldne. Ühel juhul söövad niidu-kuremõõka loomad, teisel juhul taim 14 niidetakse maha ja seda ka hiljem, et vähemalt osa taimedest jõuaks viljumiseni. Hilise karjatamise algusaja juures tuleb pilliroo ohjamiseks silmas pidada lisanõudeid: hilisema karjatamise algusajaga ala tuleb kopeldada umbes 20 ha suurusteks kopliteks (koplite suuruse määrab Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist), kus koplite sees ei tohi loomkoormus jääda alla 1,5 lü/ha, et intensiivistada karjatamiskoormust. Hilisema karjatamise algusajaga rannaalasid tuleb üle aasta karjatamise järgselt niita, niide tuleb alal koristada. Sellise tegevuse eesmärk on, et kui aladele jääb pehmemaid pilliroost mõjutatud kohti, tuleb neid nõrgestada. Üleaastase niitmise mõte on pilliroo pealetungi ohjamine ala lõugastes ja liigniisketes kohtades. See aga ei tähenda, et alal terviklikult ei ole hooldamise nõuetekohane hooldustulemus saavutatav. Lisaks ka see, et kui mõni taim peaks siiski jääma karjatamise teel hooldamisega viljumata, peaks see võimalus tekkima järgneval aastal, kui niidetakse.
  17. Keskkonnaamet selgitab, et nõuetekohase karjatamistulemuse saavutamine sõltub lisaks looduslikele asjaoludele (taimestiku lopsakus jne) ka eelkõige poolloodusliku koosluse hooldaja valikutest (loomkoormus, alade kopeldamine, karja valik). Loomkoormus (0,85 lü/ha), mida kaebaja väidetavalt hooldataval alal rakendas, ei ole olnud piisav, et saavutada määruse nr 38 karjatamise tulemus. Praegusel juhul võis määruse nr 38 § 10 lg 3 kohane tulemus jääda saavutamata, kuna hooldatav rannaniit on viljakas ja lopsaka taimestikuga, vajades seetõttu nõuetekohaseks karjatamiseks kaebaja poolt rakendatust palju suuremat loomkoormust ja/või karja ümberpaigutamist ja suunamist väiksemate koplite abil. Samuti tuleb karjatamist planeerides arvestada, et erinevad loomad toituvad mõnevõrra erinevalt: lambad ja veistena kasutatud piimakarja mullikad ei ole nii head karedama taimestiku sööjad kui näiteks šoti mägiveised. Arvestades paari aastakümne pikkust karjatamiskogemust (sh poollooduslikel kooslustel karjatamisel), pidanuks kaebaja nõuetekohase tulemuse saavutamiseks vajalikke meetmeid teadma või pidama nõu Keskkonnaametiga.
  18. Lisaks võinuks kaebaja määruse nr 38 § 8 lg 7 alusel taotleda Keskkonnaameti nõusolekut tihedamalt roostunud ja rohurikkamate kohtade niitmiseks enne karjatamist (ajavahemikus 15.−
  19. juuli). Hooldatava ala osalise (roostunud kohtade) niitmisega olnuks määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud karjatamistulemus saavutatav, kuna loomad oleksid niidetud aladel kasvavat värsket ädalat augustis efektiivsemalt söönud.
  20. Kaitsekorralduskava on koostatud parima võimaliku teadmise järgi, et 15.07 on niidukuremõõga püsimiseks vajalik kuupäev. Selleks ajaks jõuavad seemned valmida. Kaebaja poolt nõutud uuringu „Niidu-kuremõõga ja emaputke inventuur Luitemaa looduskaitsealal koos majandamissoovituste andmisega“ (vastuse lisa; edaspidi uuring) tulemusel on endiselt selge, et niitmise alustamiseks on 15.07 soovituslikult parim võimalik aeg, aga lähtuvalt konkreetse ala iseärasustest on võimalik kasutada ka muid variante. Keskkonnaametil on eesmärk selle töö põhjal alustada pikaajaliste uuringutega, mis võimaldaks mõista, milline hooldamisviis on niidu-kuremõõga jaoks parim. Uuringu tulemuste üks osa ongi põhjalikuma uuringu metoodika (uuringu peatükk 3.3). Keskkonnaamet käsitleb uuringu tulemustes antud hooldussoovitusi eksperdi praegu teadaolevate andmete põhjal antud hinnanguna, mis alles vajab tõestamist. Looduskaitse ei ole staatiline, Keskkonnaamet pidevalt uurib liikide ja koosluste kohta uusi aspekte. On paratamatu, et uue info saamiseni peab Keskkonnaamet lähtuma viimasest parimast teadmisest ja ettevaatusprintsiibist.
  21. Keskkonnaamet ei saa kontrolli läbi viies hinnata nõuetekohast karjatamist õigusaktides sätestatust erinevalt. Keskkonnaamet ei saa kontrolli läbi viies lähtuda ka sellest, kuidas suhtub poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise keerukusse toetuse taotleja. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et erandlikeks asjaoludeks ei peeta hilisemat karjatamisaega 15 vaid eelkõige üleujutusi, taotleja pikaajalist haigestumist vms. Erandlikud asjaolud ei ole ettenähtavad ning nendega ei ole võimalik arvestada. Antud juhul oli kaebaja teadlik ala karjatamisele esitatavatest nõuetest.
  22. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014 tulenevalt ei ole kontrolli teostaval pädeval asutusel kohustust kohapealse kontrolli teostamisest ette teatada. Viidatud määruse art 25 sätestab, et kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamisaeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva. Seega tuleneb määrusest, et kontrollist ei teatata ette juhtudel, kui see kahjustab kontrolli eesmärki ja vähendab kontrolli tõhusust. Teistel juhtudel võib, aga ei pea, kohapealsest kontrollist ette teatada. Praegusel juhul nähtub kontrollaktist, et kaebajat prooviti telefoni teel kätte saada 21.11.2018 kell 09:30 ja 11:48, kuid kaebaja ei vastanud telefonile. Seega toimus hooldatava ala kontroll ette teatamata, mis eespool viidatud rakendusmäärusest tulenevalt ei ole iseenesest menetlusnõude rikkumine. Seejuures jääb vastustajale arusaamatuks, milliseid vajalikke dokumente ning omapoolseid märkusi ja selgitusi ei ole kaebaja saanud kontrollist eemaloleku tõttu esitada ning miks oli nende esitamine vajalik just kontrolli toimumise ajal, mitte hiljem.
  23. Hoolimata asjaolust, et kaebaja ei viibinud kontrollide juures, on kaebaja ärakuulamiskohustus vastustaja arvates täidetud, sest kaebaja on saanud kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrollaruandes kajastatud asjaolude kohta esitada arvamusi ja vastuväiteid. Kaebaja on õigust kontrollaruandele vastuväiteid ja selgitusi esitada ka kasutanud, esitades Keskkonnaametile 21.12.2018 pretensiooni kohapealse kontrolli kohta. Arvamused ja vastuväited ei andnud alust kontrollaruande muutmiseks. Keskkonnaameti hinnangul ei oleks kaebaja viibimine kontrolli juures saanud muuta kontrolli tulemust. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete kontrollimine seisneb faktiliste asjaolude esinemise kontrollimises. Kaebaja ei ole oma kohal viibimisega saanud kuidagi mõjutada Keskkonnaameti objektiivset ja GPS-mõõtmisega fikseeritud hinnangut karjatamistulemusele ja koosluse hekseldamisele. Arvestades, et Keskkonnaamet näitas rikkumisega alad ära kaardil ning tegi nendest ka fotosid, saanuks kaebaja oma vastupidised andmed ja tõendid esitada vähemalt vaidemenetluses või siis hiljemalt kaebuse esitamisel. Kaebaja ei ole kontrollitulemusi ümberlükkavaid andmeid esitanud.
  24. Praegusel juhul on rikkumisega alade fikseerimiseks ja mõõtmiseks kasutatud GPS-seadet ning rikkumisega alad lisaks fotodele näidatud nende tegemise kohti kajastavatel kaartidel ning kontrollaruandele lisatud rikkumiste skeemil. Seeläbi on vastustaja hinnangul selge ja arusaadav, et fotod ei anna teavet ainult konkreetsete kohtade kohta kontrollitud alal, vaid iseloomustavad hooldatavat ala ka laiemalt. Vastavalt ei annaks enamate sarnaste fotode tegemine kontrolli tulemuste õigsuses veendumiseks või nende ümberlükkamiseks (s.o kaebeõiguse realiseerimiseks) taotlejale olulist lisateavet. Fotod kinnitavad visuaalselt nähtud ja tuvastatud asjaolusid, so seda, et kontrollitud aladel ei ole täidetud karjatavate poollooduslike koosluste hooldusnõudeid. Visuaalse vaatluse põhjal tuvastatu on dokumenteeritud kontrollaruandes nr
  26. Erinevalt kaebuses väidetust ei tuvastanud vastustaja rikkumisega aladelt mätaste freesimist. Kõigil rikkumistega aladel olid kõrgemad kõrred valdavalt ühekõrguseks lastud (vee kohalt) ja tõusuvesi oli selle materjali teatud kohtadesse kandnud, mis samuti on fotodega tuvastatud (fotod 0177, 0179, 0201, 0205, 0214, 0215 ja 0216). Ülejäänud hekseldamiskeelu rikkumist iseloomustavatelt fotodelt nähtuvad korrapärased traktori ratta jäljed ja ühekõrguseks hekseldatud rohustu. Seega oli teostatud tegevuse tulemus igal juhul sama hekseldamisega ning 16 kaebuses väidetud niitmist selline tegevus ette ei valmista. Kuivõrd Keskkonnaamet ei olnud hekseldamiseks ega niitmiseks nõusolekut andnud (vt Keskkonnaameti 24.07.2019 lisad 1 ja 2), kujutas hooldataval alal teostatud tegevus endast määruse nr 38 § 8 lg 8 rikkumist.
  27. Niitmine ja hekseldamine on lubatud, kuid määruse nr 38 § 8 lg 8 alusel on selleks vaja Keskkonnaameti nõusolekut. Vaidluse all ei ole hekseldamise kuupäev. Ükskõik millal on taotlejal plaanis ala niita või hekseldada, on selleks vaja Keskkonnaameti kirjalikku nõusolekut. Liigist lähtuvalt saab taotleja loa olemasolul niita ja koristada osaliselt, st ainult selliseid kohti, kus on probleemsem ja paksem taimestik nagu näiteks pilliroog, tarnad ja kõrrelised, mida loomad süüa ei taha. Niitmata saab jätta niidu-kuremõõga esinemiskohad. Selliselt on võimalik saavutada ka
  28. oktoobriks määrusega nr 38 § 10 lg 3 ette nähtud hooldustulemus.
  29. Keskkonnaamet täpsustab, et hekseldatud ala on mõõdetud GPS seadmega ning seda kinnitavad fotod. Hekseldatud alad olid ühekõrguse rohustuga, näha on, et aladelt on traktoriga läbi sõidetud ja osaliselt ka kõrgelt (vee kohalt) hekseldatud, mistõttu puudus ka vajadus enamate piltide tegemiseks. Rikkumised on juba tuvastatud. Fotolt 0210 on selgelt näha, kust läheb masinaga sõidu piir. Antud kohas oli hekseldatud kõrgelt, sest rohu sees olid üksikud kivid. Fotodelt 0208, 0209, 0210 ja 0212 on näha, kuidas kogu rohustul on tipud ära lõigatud, et üldpilt paistaks madalam. Tavakarjatamise puhul on rohustu erineva kõrgusega ja esineb ka õitsvaid õisikuid nagu näiteks fotodel 0198 ja
  30. Fotodelt 0232 ja 0234 on tuvastatav tõusuveega kokku kantud heksel. Kuna rohi on hekseldamise ajaks lamandunud ja hekseldatud on kõrgelt, võib tunduda, nagu see oleks loomade poolt tallatud. Samas olid hekseldamislaikude äärealad selgelt eristatavad, mis ei jäta kahtlust selle kohta, et alal on hekseldatud. Fotodelt 0237 ja 0238 tuleb esile, kust läheb hekseldamise piir, kuna taustal paistab võrdluseks rohu tegelik kõrgus.
  31. Kaebaja on käinud Keskkonnaameti poolt korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, kus antakse ülevaade poollooduslikest kooslustest ning tutvustatakse määruse nõudeid ja oodatavat tulemust. Samuti on kaebajal pikaajaline kogemus alade hooldamisel ning peaks olema teadlik oma alade iseärasustest ning vajalikust karjatamiskoormusest, et nõutav tulemus saavutada.
  32. Vastustaja ei nõustu, et loomkoormuse suurendamisel tekiks tõenäoliselt loomade poolt poriseks tallatud laike üle 5% pinnast, mis on vastuolus Keskkonnaameti 08.02.2019 kirjas viidatud botaaniku ja dendroloogi Ülle Jõgari soovitusega, et niidu-kuremõõga kasvualadel ei tohi loomade poolt poriseks tallatud laike olla üle 5% pinnast. 03.06.2019 kaebuse p-s 27 toodud loomkoormus (0,85 lü/ha), mida kaebaja väidetavalt hooldataval alal rakendas, jääb üsna kaugele poollooduslikel kooslustel soovitatavast loomkoormusest (1,3 lü/ha). On väheusutav, et loomkoormuse suurendamine soovitusliku vahemiku piires või ka vajadusel kohati üle selle, oleks kindlasti kaasa toonud ülekarjatamisest tingitud mustaks tallatud alad üle 5% hooldatavast kooslusest. Eestis on vähe selliseid alasid, mida saab pidada ülekarjatatuks, ning ka sel juhul ei esine seal üle 5% mustaks tallatud alasid. Esineb küll üksikuid loomade poolt mustaks tallatud meelispaiku ja radasid, aga mitte üle 5% hooldatavast alast.
  33. Keskkonnaamet esitas koos 19.03.2021 seisukohaga uue tõendina asja juurde lepingulise töö aruande „Niidu-kuremõõga ja emaputke inventuur Luitemaa looduskaitsealal koos majandamissoovituste andmisega“, koostajad Marika Kose, Märt Kose Tiit Hallikma, Marten Kose, Tartu
  34. Kohtu seisukoht 17
  35. Haldusmenetluse seaduse (

) § 56 lg 2 paneb haldusorganile kohustuse märkida kirjaliku haldusakti põhjenduses haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 lõike 1 kohaselt, liikmesriigid annavad käesoleva meetme raames toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajaduste ja prioriteetidega. Käesoleva meetme eesmärk on keskkonnale ja kliimale positiivset mõju avaldavate põllumajandustavade säilitamine ja vajalike muutuste edendamine. Selle lisamine maaelu arengu programmidesse on kohustuslik riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil.
  2. Haldusmenetluse menetlusdokumentide kohaselt on kaebajat koormavate PRIA haldusaktide (I kd, tl 19p–30, 25–27) faktiliseks aluseks: 1) kaebaja poolt PRIA-lt poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisel poolloodusliku koosluse nr 52744790910 ala 1 3,20 hektari ja ala 4 1,75 hektari ulatuses KKA kirjaliku loata hekseldamine. 2) Samuti poolloodusliku koosluse ala 1 24,35 ha ja ala 4 3,67 ha ulatuses nõuetekohaselt karjatamata jätmine, mis seisnes selles, et KKA kontrolli läbiviimisel 21.11.
  3. a (I kd, tl 9p) oli tuvastatav aladel küll loomade viibimine ja toitumine vähemalt 30% ulatuses madalaks söömine nõuetekohase 50% asemel.
  4. PRIA on haldusakte andes tuginenud KKA kontrollimise aktina (I kd, tl 9–10) ja selle PRIA rekvisiitidega varustatud lisadena (I kd, tl 8, 11–12) dokumenteeritud menetlustoimingule.
  5. Vaidlustatud otsuses (I kd, tl 19p–20) on PRIA haldusakti õigusliku alusena tuginenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014, komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 809/2014 ja maaeluministri 12.02.
  6. a määrusele nr 8 "
  7. aastal "Eesti maaelu arengukava 2014-2020" alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused" ning põllumajandusministri 14.01.
  8. a määrusele nr 4 "Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded". Kusjuures ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt on lähtutud PRIA veebilehel avaldatud kohustuslikest majandamisnõuetest. Käesolevas asjas vaidlustatud otsuse kui PRIA poolt poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse tegemise volitusnormidena on tuginetud maaeluministri 22.04.
  9. a määruse nr 38 "Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus" (edaspidi määrus nr 38) § 20 lõikele 1 ja ELÜPS § 111 lõikele
  10. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete osas ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud maaeluministri 22.04.
  11. a määruse nr 38 "Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus" erinevatele sätetele.
  12. Otsuse kohaselt on: 1) toetust vähendatud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra (0,57 ha) määruse nr 38 § 19 ja Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 18 lg 6 ja art 19 alusel; 2) toetust vähendatud 22,52% 1 113,73 euro võrra. kuna taotleja on poollooduslikku kooslust hekseldanud Keskkonnaameti kirjaliku nõusolekuta määrus nr 38 § 8 lg 8 ja § 19 alusel; 3) toetust vähendatud 63,74% 3 152,26 euro võrra, kuna taotleja ei ole karjatatavat poollooduslikku kooslust
  13. oktoobriks nõuetekohaselt karjatanud määrus nr 38 § 10 lg 3 ja § 19 alusel; 18 4) 2016 a. eest makstud toetusest nõutud tagasi 85,50 eurot ja 2017 a. eest makstud toetusest nõutud tagasi 90 eurot, selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähenenud määruse nr 38 § 15 lg 1 ja ELÜPS § 111 lg 1 alusel.
  14. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 1 kohaselt võib isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama seaduse § 6 kohaselt või isik nõuda haldusakti andmist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma ja see puudutab isiku õigusi. HKMS § 45 lg 3 koostoimes sätte kohaldamise kohtupraktikaga annab kaebajale menetlusõigusliku aluse tuvastamiskaebusega menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemiseks.
  15. KKA ja PRIA toimetasid vaidluse põhjustanud haldusmenetluses kaebaja poolt
  16. a PRIA-le esitatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse alusel. 89.

§ 35

jj seaduse sätted ning asjakohane toetuste menetlemiseks kehtestatud õigus panevad vastustajatele kohustuse kaebaja taotluse üle otsustamiseks. Vastustajate otsustused menetlustoimingute läbiviimisel ja haldusaktide andmisel taotluse lahendamise käigus puudutavad taotleja õigusi.

  1. Seega ei saa halduskohtu hinnangul olla vaidluse all kaebaja kaebeõigus tühistamis-, tuvastamis- ja kohustamiskaebuse osas.
  2. Kaebuse põhistamiseks on kaebaja halduskohtule tõenditena esitanud KKA kontrollaruande koos lisade ja rikkumiste skeemiga, kaebaja 21.12.
  3. a pretensiooni ja KKA 08.02.
  4. a vastuse pretensioonile, vaidlustatud haldusaktid, kaebaja vaide ja vaideotsuse koos lisadega, KKA 18.05.
  5. a eritingimused kaebajale pole selgitatud eritingimustest kõrvalekaldumiseks taotluste esitamise õigust, 29.11.
  6. a PRIA põldude kontroll-lehe ja PRIA 29.11.
  7. a kontrollaruande, KKA 02.07.
  8. a rannaniidu hooldamise nõupäeva protokolli, Ülle Jõgari ekspertarvamuse.
  9. Kaebusele esitatud vastuväidete põhistamiseks on KKA halduskohtule tõenditena esitanud kaebaja 10.09.
  10. a taotluse hekseldamiseks ja KKA 25.09.
  11. a keeldumise ja Eesti Maaülikooli koostatud inventuuri.
  12. PRIA ei ole esimese astme kohtus esimesel läbivaatamisel kaebusele esitatud vastusele tõendeid oma seisukohtade põhistamiseks lisanud. 27.11.
  13. a on PRIA esitanud kontrolli käigus tehtud fotod (II kd, tl 4–85), mille ta saatis vaideotsusega kaebajale ja kohtu nõudel tõendid GPS seadmega kaebaja rikkumiste fikseerimise kohta (III kd, tl 195–201), mille kohta on kaebusele lisatud samasisuline PRIA koostatud rikkumise skeem (I kd, tl 11).
  14. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
  15. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustajad haldus- ja vaidemenetluses järginud haldusmenetluse aluspõhimõtteid, mis on mõjutanud asjas tehtud otsuseid. Halduskohtu hinnangul ei ole tegemist

§-s 58 kirjeldatud välistusega. Kohtu hinnangul on vastustajad kaebaja õigusi rikkunud alates taotluse vastuvõtmisel selgituskohustuse eiramisest kuni alles vaideotsusega kaebajale haldusmenetluses kogutud tõendite kättesaadavaks tegemiseni, mistõttu on menetlusnõuete rikkumine vaieldamatult mõjutanud asja otsustamist. 19 96. Vastustajad ei ole järginud selgitamiskohustust ja taganud kaebaja nõustamist (

§ 36

). Sellega on eiratud Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 lõiget 4, mille kohaselt, liikmesriigid püüavad tagada, et käesoleva meetme kohaseid tegevusi viljelevaid isikuid varustatakse selliste tegevuste jaoks vajalike teadmiste ja teabega. Liikmesriigid võivad seda teha muu hulgas kohustusega seotud eksperdinõuande andmise kaudu ja/või seades käesoleva meetme kohase toetuse saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemise.

  1. Keskkonnaameti 08.02.
  2. a keeldumise nr 7-11/18/5-2 (I kd, tl 16–18) kohaselt jäeti kaebaja taotlus kontrollaruande muutmiseks rahuldamata. Keeldumise põhjenduste kohaselt ei vabasta taotluse kooskõlastamisel maahoolduse spetsialisti poolt taotlejale hilisema karjatamise algusega seotud asjaolude selgitamata jätmine taotlejat karjatamise nõuete täitmisest. Halduskohus loeb KKA keeldumisele tuginedes tõendatuks, et kaebaja taotluse kooskõlastamisel ei selgitatud kaebajale taotlusega seonduvaid olulisi asjaolusid, mis tulenevad meetme määruse ja looduskaitseala kaitsekorralduskava nõuete erinevusest. Kuna kaebaja taotlusele menetlustoimingu seisukohtade muutmiseks vastati ca kolm nädalat pärast PRIA otsuse tegemist, rikuti kaebaja õigust selgitustele ja õigust olla haldusmenetluses enne otsuse tegemist ära kuulatud.
  3. Kontrollaruandena vormistatud kaebaja toetustaotluse koosluse nr 52744790910 alade nr 1 ja 4 vaatlusele (

§ 38

lg 2) ei kaasatud taotlejast kaebajat

§ 42

lg 1 sätestatud menetlustoimingule kutsumise korras, mistõttu ei olnud täidetud vaatluse läbiviimise menetlusnõuded vastavalt

§ 42lg-le 3.

Vastustajad ei ole järginud ka Euroopa Liidu asjakohast õigust. Kaebaja menetlustoimingu läbiviimisest teavitamata jätmine on võrdsustatav kaasamisnõude eiramisega, mis on kohtu hinnangul iseseisvaks aluseks kaebuse rahuldamisele.

  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 lõike 1 kohaselt, liikmesriigid annavad käesoleva meetme raames toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajaduste ja prioriteetidega. Käesoleva meetme eesmärk on keskkonnale ja kliimale positiivset mõju avaldavate põllumajandustavade säilitamine ja vajalike muutuste edendamine. Selle lisamine maaelu arengu programmidesse on kohustuslik riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil. Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 lõike 4 kohaselt, liikmesriigid püüavad tagada, et käesoleva meetme kohaseid tegevusi viljelevaid isikuid varustatakse selliste tegevuste jaoks vajalike teadmiste ja teabega. Liikmesriigid võivad seda teha muu hulgas kohustusega seotud eksperdinõuande andmise kaudu ja/või seades käesoleva meetme kohase toetuse saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemise. Vastustajad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit kaebaja nõustamise ja teavitamise kohta enne vaidlustatud otsuse tegemist, mistõttu on haldusmenetlus läbi viidud vastuoluliselt meetme eesmärgi ja sättes liikmesriigile pandud kohustustega.
  2. Vastustaja on menetlusdokumentides õigeks võtnud, et seoses kaebaja alade 1 ja 4 paiknemisega Luitemaa looduskaitseala ja Luitemaa hoiuala kaitsekorralduskavaga reguleeritaval territooriumil tulenevad kaitsekorralduskavast teatavad erinevused määruses nr 38 sätestatud regulatsiooniga arvestades. 20
  3. Halduskohus on seisukohal, et seetõttu ei ole käesolevas asjas täiel määral kohaldatavad vastustajate viidatud kohtupraktika põhimõtted, mille kohaselt peab ettevõtjast toetuse taotleja tundma ise toetustaotlust esitades asjakohast õigust määral, et oleks välistatud eksimine meetmemääruse nõuete vastu ja toetuse osalise vähendamise rakendamine, millega kaasneb varasemata aastate toetuse vähemalt osaline tagasinõudmine, nagu see on toimunud käesoleval juhul. Seetõttu on osundatud rikkumised mõjutanud kõiki PRIA otsuses kohaldatud toetuse vähendamise ja tagasi nõudmise aluseid ja rakendatud meetmeid (I kd, tl 20).
  4. Kohus jagab küll vastustajate seisukohti haldusmenetluse vormivabadusest, kuid olukorras, kus vastustajad (KKA) on pidanud tarvilikuks korraldada enne kaitsekorralduskava vastuvõtmist 01.03.
  5. a niidu-kuremõõga teemalise infopäeva, mille protokolli ei ole vastustajate poolt kaebaja viidatuna (vt kaebuse tervikteksti p 3.2.1, II kd, tl 142p) kohtule esitatud, siis tõlgendab kohus kaebaja väited seoses vastustajate kehtestatud hooldustulemustega esimesel karjatamise aastal kaebaja kasuks, kuna vastava asjaolu tõendamiskohustus lasub vastustajatel (HKMS § 59 lg-d 1 ja 4).
  6. Õigusriigi maksiimile omase õiguskindluse põhimõtte vastaselt ei ole kaebajale selgituskohustuse ja nõustamise kohustuse täitmisel seega tagatud võimalust ette näha, kuidas vastustajad kohaldavad rakendavaid õigusnorme olukorras, kus määrus nr 38 ja kaitsekorralduskava sätestavad erinevused karjatamise algusajas ja muudes olulistes küsimustes, nagu näiteks karjatatud alade niitmine, hekseldamine ning freesimine ja seda olukorras, kus meetme määrus nr 38 seob hekseldamise keelu üksnes karjatamise nõude korrakohase järgimisega, nagu seda on kohaldatud ka kaebaja vastavat taotlust rahuldamata jättes.
  7. KKA 18.05.
  8. a (I kd, tl 114) ja 25.09.
  9. a (I kd, tl 151–152) vastustega kaebajale on tõendatud, et kaebajale varasemat karjatamisluba ja ka hekseldamisluba ei antud.
  10. Kaebaja on vaide punktis 24 selgitanud, et ta ei ole ilma vastustajate loata hekseldanud ja on pärast määruse nr 38 § 10 lg 3 kohast karjatamise tulemuste saavutamiseks seatud lõpptähtaega alasid osaliselt freesinud. Vastustaja ei ole kaebaja esitatud faktilisi asjaolusid kummutanud ega põhjendanud, miks pärast määruse kohast lõpptähtaega teostatud toimingud lugenud keelatud tegevuseks karjatamiseks sätestatud tähtaja jooksul (
  11. juuli kui
  12. oktoober).
  13. Kohtu hinnangul ei ole varajasemat karjatamisloa andmisest keeldumist põhjendatud faktiliste asjaoludega või meetme eesmärkidega, tehtud on üksnes blanketne viide kaitsekorralduskava vastavalt sättele. Analoogne olukord on hekseldamise taotluse rahuldamisest keeldumisega, mille kohaselt on ainukeseks kaalutluseks, et hekseldamise nõusoleku andmist soostutakse kaaluma ainult juhul, kui järgimist on leidnud meetme määruse nr 38 § 10 lg 3 tingimused. Sisuline põhjendus puudub selles, kuidas kaebaja taotluse rahuldamine mõjutaks kaitsekorralduskava eesmärkide täitumist. Kohtu hinnangul on viited õigusnormidele küll formaalselt asjakohased, kuid vastustaja keeldumiste kaalutluste põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas otsustused vastavad asja tehioludele, sest keeldumised ei välista iseenesest taotluste rahuldamist absoluutselt.
  14. Vastustajad on eiranud sisuliselt kaebaja õigust olla kaasatud haldusmenetlusse, kuna ei tagatud kaebaja õigust menetlustoimingutes osalemiseks, mis on viinud ka kaebaja ärakuulamisõiguse sisulisele rikkumisele. Vastustajad on piirdunud üksnes paari tunnise 21 telefonitsi informeerimise katsega menetlustoimingust, mis omab formaalse kaasamise ilminguid, mis pealegi ei realiseerunud kaebaja menetlustoimingus osalemise tagamisega. Mobiiltelefoniga helistamise teel ühenduse saamise kõrval omavad telefonid üldteada olevalt ka sõnumifunktsiooni, mis on oluline olukorras kus MTÜ tegevuskoha hoonestus piirnes kontrollitava alaga. Vastustajate ametnikud kvalifitseeruvad avalikeks teenistujateks, kes on aga pidanud õigemaks menetlustoimingu tegemist kaebaja ees salaja toimetada.
  15. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 24 lõike 1 p a kohaselt, mis sätestab kontrollide üldpõhimõtted, peavad haldus- ja kohapealsed kontrollid toimuma nii, et oleks muuhulgas tagatud toetusetaotluse üksikasjade tõhus kontroll ja ette nähtud teabe nõuetekohasus ja täielikkus. Kohtule ei ole eelpool toodud faktilistel asjaoludel äratuntav kaebaja sisulise kaasamata jätmise põhjendatus.
  16. Kohus märgib järgmise vahemärkusena, et kaebaja kontrolli kaasamata jätmisega ja karjatamise kohustusega alade GPS seadmega üle mõõtmise kohta tõendite kogumata jätmisega on vastustajad eksinud ka Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 24 lõike 1 p a kohase teabe kogumise nõuetekohasuse ja täielikkuse nõude vastu. Seda seetõttu, et halduskohtu hinnangul pidi maaeluminister määruses nr 38 asjas tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemise korra sätestamisel arvestama asjakohasest EL õigusest tulenevate põhimõtete ja nõuetega.
  17. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 25, mis reguleerib kohapealsetest kontrollidest teatamist, tuleneb, et kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamise aeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega tohi ületada 14 päeva.
  18. Vastustajad ei ole haldusmenetluses koostatud menetlusdokumentides ja vaidlustatud haldusaktides ning kontrollaktis esitanud kaalutlusi, miks oleks kahjustanud käesoleval juhul kohapealsest kontrollist kaebajale ette teatamine kontrolli eesmärki ja saanud vähendada kontrolli tõhusust. Seega oli vastustajal kohustus kontrollist kaebajale ette teatada.
  19. Kontrollimise akti (I kd, tl 9p) on teenistuja märkuste lahtrisse määratlenud kontrolli eesmärgina taotleja kõikidel aladel hooldusnõude (karjatamine) täitmist ning vajadusel hinnata toetusõiguslikke piire. Vaidlustatud otsuse kohaselt on piiride osas tuvastatud 0,57 ha võrra väiksem toetuskõlbulik ala. Kohtu hinnangul ei saanud seega toetuskõlbuliku ala kindlakstegemiseks olla tarvilik kontrolli läbiviimine kontrollist kaebaja teavitamata jätmisega.
  20. Hekseldamise taotluse rahuldamisest keeldumisega (I kd, tl 151–152) on tõendatud, et KKA oli 25.09.
  21. a teadlik aladel nr 1 ja 4 karjatamise nõude täitmisega seonduvatest asjaoludest. Keeldumise kohaselt oli 25.09.
  22. a seisuga läbi viidud kolm kontrolli: vastavalt 31.08.
  23. a, 12.09.
  24. a ja 19.09.
  25. a. Kohtule ei ole seetõttu äratuntav, millised faktilised asjaolud andsid vastustajatele aluse kalduda kõrvale Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 25 kohasest kontrollidest ette teatamise üldreeglist, sest ka karjatamise osas oli karjatamise olukord vastustajatele varasematest kontrollidest tuttav ja kaebaja teavitamine ei ole saanuks seetõttu kontrolli eesmärkidega vastuollu minna. Vastustajatele pidi eelnevatest kontrollidest olema teada ka hekseldamisega seonduv olukord 19.09.
  26. a seisuga, sest rikkumise skeemi (I kd, tl 11) kohaselt asuvad hekseldatud alad 22 keset nõuetele mittevastavalt karjatatud alasid. Kusjuures KKA 25.09.
  27. a vastuses kaebajale varasemat hekseldamist ette ei heideta. Kohus peab eluliselt usutavaks, et vastustajate teenistujad suudavad kohapealses kontrollis 21.11.
  28. a vahet teha, kas ala on hekseldatud pärast 19.09.
  29. a kohapealset kontrolli olukorras, kus kaebaja hekseldamise taotlus on KKA-le esitatud juba 10.09.
  30. a (I kd, tl 149-150), seega enne 19.09.
  31. a kontrolli. Neil asjaoludel ei pea kohus võimalikuks nõustuda vastustate käsitlusega, et kaebaja kontrollist teavitamine kontrolli päeva hommikul telefonitsi (I kd, tl 9) on kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikliga
  32. Seda olukorras, kus PRIA võtab toetuste taotlejatelt reeglina kohustuse menetlusdokumentide vastuvõtmiseks elektrooniliselt,

§ 42

paneb haldusorganile kohustuse menetlustoimingule kutse väljastamiseks ja rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 artikkel 25 sätestab kontrollist etteteatamise tähtaja päevades mitte tundides.

  1. Kohtu hinnangul on kontrolli läbiviimine ilma kaebaja juuresolekuta seetõttu vastuolus nii siseriikliku kui EL õigusega, sest vastutajad ei ole vajadust kontrollist minimaalse ajavaruga etteteatamiseks telefonitsi ega kontrolli läbiviimise vajadust kaebajat kaasamata ka sisuliselt asjakohaste tõendite ja kaalutlustega põhjendanud.
  2. Seega on tõendatud menetlustoimingu õigusvastane läbi viimine, mis annab iseseisva aluse kaebuse rahuldamiseks.
  3. Kohtu hinnangul ei ole vastustajad ka sisuliselt järginud juba viidatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 24 lõike 1 punkti a, mille kohaselt peavad kohapealsed kontrollid toimuma nii, et oleks muuhulgas tagatud toetusetaotluse üksikasjade tõhus kontroll ja ette nähtud teabe nõuetekohasus ja täielikkus.
  4. Kompenseerimaks 21.11.
  5. a kohapealse kontrolli Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklite 24 ja 25 vastaselt ilma kaebaja osaluse ja informeerimiseta läbiviimist, on vastustajad koostanud lisaks kontrollakti lisadele 30.11.
  6. a rikkumiste skeemi (I kd, tl 11).
  7. Hekseldamise nõude rikkumise alad on asjas kogutud tõendite kohaselt välja mõõdetud GPS seadmega. Kohus ei jaga vastustajate seisukohta, et 30.11.
  8. a poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõude järgimise kontrollimise akt ja selle lisad tõendavad kaebaja poolt toetuse vähendamise aluseid vastavalt määruse nr 38 § 10 lõikele 3, sest asjas pole vaidlustatud otsuse tegemise ajaks – 14.01.
  9. a, kogutud objektiivseid tõendeid tõendamaks, et loomad on aladel 1 ja 4 toitunud selliselt, et rohustu ei olnud vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
  10. Tõendikogumi kohaselt ei ole alakarjatamise alasid mõõdetud GPS seadmega (vt nt I kd, tl 8, 9p, 11,12p, 16–18, III kd, tl 195–201).
  11. Määruse nr 38 § 10 lg 3 annab küll vastustajatele õiguse karjatamise nõude järgimise visuaalselt tuvastamiseks, kuid PRIA on vaideotsuse punktis 6 selgitanud, et selleks on kaks meetodit. Vaideotsusest jääb arusamatuks vastustajate kohaldatud meetod. Kaebajale saadetud 30.11.
  12. a rikkumise skeemi alusel (I kd, tl 11) on võimalik tuvastada hekseldatud alad, sest GPS seadme liikumise rohelise joone alusel on need alad mõõdetud. Samuti on oranži joone 23 alusel tuvastatavad mittetoetusõiguslikud alad. Tuvastavad ei ole aga karjatamise nõuetele mittevastavad alad, sest nende tuvastamise viis skeemilt ei nähtu ja skeemilt ei nähtu, et GPS seade oleks nõuetele mittevastavalt karjatatud alade tuvastamise ajal olnud sisse lülitatud.
  13. Ilmselt on vaide saamise järgselt ka vastustajad mõistnud, et kaebaja rikkumine ei ole nõuetekohaselt tõendatud, sest kaebajale on vaideotsusega saadetud lisaks arvukatele fotodele, failide atribuutide kohaselt 26.04.
  14. a koostatud fotode asendiskeemid (I kd, tl 110–112).
  15. Paraku saab ka nende asendiskeemide alusel tuvastada valdavalt hekseldatud alad ja mittetoetusõigusliku pinna. Samast järeldust ei saa teha hoolduskvaliteedi nõuetele mittevastavate alade osas. Vaidlustatud otsuse kohaselt on hekseldamise nõude eiramise tõttu toetust kaebajale vähendatud 1 113,73 eurot, samas kui karjatamise nõude eiramise tõttu on toetust vähendatud 3 152,26 ha võrra.
  16. Seega on vastustajad kohtule arusaamatult tõendite kogumise raskuskeskme seadnud toetuse sellele osale, mis on kaebajale peaaegu kolm korda väiksem. Samas on kontrollakti lisas (I kd, tl 12p) rikkumise pind peetud võimalikuks tuvastatuks lugeda saja ruutmeetrise täpsusastmega. Nimelt ala nr 1 27,55 hektarist on nõude rikkumisega pindalaks tuvastatud 24,35 ha ja ala nr 4 puhul 5,42 hektarist 3,67 ha.
  17. Karjatamise nõude järgimise ja eiramise kohta kontrollis tehtud fotode alusel pole aga tõsikindlaid järeldusi alade suurust arvestades võimalik teha, sest nad ei kajasta kaugeltki alade 1 ja 4 pinda selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha vahetegu arvestades määruse kohast protsenti madalaks söödud ning ülejäänud alal rohustu valdavalt söödud ala tuvastamiseks. Seda olukorras, kus rohkem kui 30% ala osas vastustajatel kaebajale õiguslikud etteheited puuduvad.
  18. Laskumata vastustajatega diskussiooni, kas vaidemenetluses oli kohane täiendavate tõendite loomine, on kohus seisukohal, et tõendikogum ei tõenda usaldusväärselt kaebaja poolt alade alahooldamist.
  20. a aprillis koostatud skeemidel on ka vastustajad ise nentinud, et karjatamise nõude ala kohta tehtud fotod sisaldavad ka nõuetekohaselt hooldatud alasid. Kuna vastustaja on karjatamisnõude rikkumise osas vastustaja kontrollaruandes ja vaideotsuses möönnud, et kaebaja rohustu oli valdavalt söödud ja 30 % ulatuses oli rohustu ka madalaks söödud ja visualiseerinud, et 32,97 hektarist 28,02 ha osas esineb rikkumine.
  21. Määruse nr 38 § 8 lõike 3 kohaselt peab karjatamise tulemusena
  22. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
  23. Kohtu hinnangul ei tõenda eelpool käsitletud tõendikogum usaldusväärselt vastustaja järeldusi. Vastustajad ei ole vaidlustatud otsuses tõenditele tuginevalt kaalutlusi kontrollitavalt esitanud. Seda ei ole tehtud ka KKA kontrollaktis ja kaebaja kontrollakti muutmise taotluse rahuldamisest keeldumisel.
  24. Vaidemenetluses on küll kogutud täiendavaid tõendeid, kuid neid ei ole vaideotsuses hinnatud ja pole selge, mis asjaolu loeti millise tõendi alusel tuvastatuks. Keskendutud on 24 selgitustele meetodite ja koefitsientide kohta, mitte aga asjas tähtsust omavatele tõendatuks tunnistatud faktilistele asjaoludele.
  25. Kohus nõustub vastustajatega, et kaebaja osalemine kontrollis poleks muutnud GPS seadmetega tuvastatavaid asjaolusid. Kaebaja kohaloleku tagamine oleks aga välistanud vaidlused visuaalselt tuvastatavate asjaolude kohta.
  26. Kaebaja selgitused oleks ilmselgelt kannustanud ametnikke visuaalselt nähtud faktiliste asjaolude dokumenteerimisele ja haldusmenetluse tõendite menetlusosalisele kättesaadavaks tegemisele enne kohustuslikus vaidemenetluses otsuse tegemist.
  27. Praegusel juhul on nii fotod kui nende alusel koostatud enamik skeeme haldusasja toimikusse võetud kaebaja menetluslike õigusi eirates. Seda põhjusel, et PRIA 14.01.
  28. a otsuse tegemise ja kaebajale otsuse kätte toimetamise ajal skeeme veel ei eksisteerinud. Kohtule ei ole arusaadav, mis takistas kohapealses kontrollis tehtud fotode kaebajale kättesaadavaks tegemist enne vaideotsuse lisadena saatmist (I kd, tl 27p).
  29. Vaideotsuses ei ole samuti võetud siduvalt seisukohta kaebaja vastuväidetele, mille kohaselt ta võttis vaides omaks alade freesimise, mitte aga hekseldamise.
  30. Vaideotsuses ei ole õiguslikult käsitletud, kas hekseldamist keelavate sätete asemel tuleks kaebaja rikkumine ümber kvalifitseerida Vabariigi Valitsuse 26.10.
  31. a määruse nr 223 sätete rikkumiseks (vt vaideotsuse p 3) ja kuidas rikkumine taolisel juhul õiguslikult suhestuks meetmemääruse hekseldamist reguleerivate sätetega.
  32. Kohus märgib Vabariigi Valitsuse 26.10.
  33. a määruse nr 223 kontekstis vastuseks vaideotsuse käsitlusele, et vastustaja viidatud määruse nr 223 § 9 sätestab lubatud tegevuse sihtkaitsevööndis. Keelatud tegevust reguleerib määruse nr 223 §
  34. Seega on vastustaja käsitlus määruse nr 223 § 9 lg 2 p 3 alusel hekseldamise keelu, mis tuleneb meetmemääruse § 8 lg-st 8, ja freesimise keelu võrdsustamisest meelevaldne ja vajab täiendavat õiguslikku ja faktilist põhjendamist.
  35. ELÜPS § 67 lg-st 2 tuleneva volitusnormi alusel kehtestatud määruse nr 38 § 19 kohaselt, PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
  36. Kohtu hinnangul on eelpool käsitletud tõendite alusel tuvastatud vastustaja poolt menetlustoimingu tegemisel ja vaidlustatud otsuste andmisel kaebaja õiguste rikkumine, sest vastustajad ei ole menetluses järginud asjakohast menetlus- ja materiaalõigust.
  37. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab halduskohus tuvastamis-, tühistamis- ja kohustamiskaebuse täielikult. Vaidlustatud haldusaktid kuuluvad tühistamisele, vaideotsuse menetluses on kaebaja õigusi rikutud ka vaideesemest sõltumatult, toimingu õigusvastasus kindlakstegemisele ja kohus teeb PRIA-le ettekirjutuse kaebaja taotluse uuesti otsustamiseks, kusjuures asjaolud tuleb kindlaks teha otsuse tegemise aja seisuga. 25
  38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peavad poolte menetluskulud kandma vastustajad, sest kaebus kuulub rahuldamisele.
  39. Kaebaja 14.01.
  40. a menetluskulu terviknimekirja kohaselt on kaebaja endine lepinguline esindaja Mihkel Gaver esitanud esimese astme kohtus 20.11.
  41. a taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2 493 eurot (riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulu 2 478). Apellatsioonmenetluses on kaebaja lepinguline esindaja esitanud 05.10.
  42. a taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 975 eurot (riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulud 960 eurot).
  43. 11.01.
  44. a esitas kaebaja lepinguline esindaja kohtule esialgse menetluskulude nimekirja, summas 420 eurot. Seoses kohtuistungiga esitas kaebaja menetluskulu nimekirja ja kuludokumendid 12.01.
  45. a istungiga seotud kulude kohta (istungi ettevalmistus 3h ja istungil osalemine 3,5h), kokku 780 eurot. Nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kokku on esimese astme kohtus teisel asja läbivaatamisel kandnud kaebaja kulusid summas 1 200 eurot.
  46. Kokku taotleb kaebaja haldusasjas nr 3-19-1050 kantud menetluskulusid summas 4 668 eurot (s.h 30 eurot riigilõivud).
  47. Halduskohtu hinnangul saab kaebaja menetluskulusid summas 4 668 eurot pidada põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. Kuludokumentides kajastatud õigusabi ühikuhind on mõistlik ja täheldatav ei ole esindaja ajakulu ja menetluskulude põhjendamatus ja ebavajalikkus seoses esitatud kaebuse haldus- ja ringkonnakohtus senise lahendamisega. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajatelt solidaarselt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.