Obsah (6)

§ 541§ 545§ 48§ 546§ 114§ 76

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-366 Määruse kuupäev 20. veebruar 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Viljandi linna vastu 25.01.2023.a trahviteate nr 9 tühis

). 3. Vaidlusalune trahv määrati kaebajale liiklusseaduse § 21 lg 4 p 1 rikkumise eest. Tegemist on

§ 541lg 1 p 2 sätestatud hoiatustrahviga.

Selle vaidlustamise kord on reguleeritud järgmiselt. 3.1 Kaebajal oli õigus 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada (

§ 545lg 1), s.o esitada kaebus Viljandi Linnavalitsusele.

Kaebaja on seda õigust kasutanud. 3.2 Kaebus tuli lahendada määrusega (

§ 48lg 1 p 1).

Riigikohus on selgitanud kohtuvälise menetleja pädevust trahviteate peale esitatud kaebuse lahendamisel - kohtuväline menetleja võib jätta kaebuse käiguta või läbi vaatamata, trahviteate tühistada või uuendada väärteomenetluse kiir- või üldmenetlusena (Riigikohtu otsus asjas 5-17-12 p 24, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021.a määrus kohtuasjas 4-21-3414). 3.3 Kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, ning kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu (trahviteadet ei tühista), siis tuleb analoogia korras kohaldada

§ 546

lõiget 6 ehk uuendada väärteomenetlus üld- või kiirmenetluse korras (Riigikohtu otsus asjas 5-17-12 p 31-35). Kui kaebaja ei nõustu uuendatud menetluses tehtud otsusega, siis on tal õigus esitada kaebus maakohtule (

§ 114lg 1).

3.4 Kui kohtuväline menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tuleb enne kohtusse pöördumist läbida veel üks kohtueelse menetluse etapp - esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile ning selle lahendamise järel maakohtule (

§ 76, § 78).

Hoiatustrahvi vaidlustamiseks on seega ette nähtud erimenetlus ning kui kaebajal on tekkinud õigus esitada kaebus kohtule, siis esitatakse see mitte haldus- vaid maakohtule. Halduskohtul tuleb kaebus pädevuse puudumise tõttu tagastada. 4. Kaebaja esitatud dokumentidest ei ole kohtule arusaadav, millises staadiumis on kaebaja kaebus(t)e lahendamine kohtueelses menetluses. Kaebaja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse linnaga, kuid sellest ei nähtu ühegi määruse punktis 3.2 nimetatud otsustuse tegemine või selle vormistamine

§ 48sätestatud korras (s.h otsustuse õiguslik alus ja edasikaebamise kord).

Kohus soovitab kaebajal pöörduda Viljandi Linnavalitsuse poole ning küsida selgitust menetluse seisu ja kaebeõiguse teostamise kohta.

1. Kaebusest või kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud halduskohtule kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu. Kui kaebaja on seda teinud, siis on tal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Kaebajal tuleb sel juhul esitada ka riigilõivu tasumist tõendavad andmed.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks