) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud 1 3-23-513 seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas - kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; - enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; - kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; - ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Halduskohtu kontroll jääb praeguses asjas eeltoodud piiridesse ning on põhiosas suunatud pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisele. Kohus saab distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust (sh tegude tõendatust, määratud karistuse proportsionaalsust) täies ulatuses hinnata üksnes siis, kui puudutatud isik käskkirja vaidlustab. 5.
lg 1 p 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.
lg 1 ja § 168 lg 2 p 3 alusel saab distsiplinaarsüüteo toime pannud kaitseväelasele määrata distsiplinaarkaristuse ning selleks võib muu hulgas olla distsiplinaararest. Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (
6. Reamehele heidetakse ette tegusid, mis on kvalifitseeritud järgmiselt: Kaitseväe sisemäärustiku punkt 201 - kandes Kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietust või viibides Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides, sõidukites, õppustel ja muudes teenistuskohtades, samuti välisriigis teenistuskohustuste täitmisel, vormiriietuses lähetusse minekul või sealt naasmisel (lennujaamas, õhusõidukis, raudteejaamas, ühistranspordivahendis jne), on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud kohtades viibimine. Keelatud on alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine eelnimetatud kohtades. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus. Käskkirjas on viide
lg 4.
lg 3 kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Reamehele ette heidetav tegu on distsiplinaarsüütegu
7. Kohus märgib, et
lg 1 kohaselt on kaitseväelasel keelatud teenistuse ajal tarbida alkoholi ning narkootilist ja psühhotroopset ainet ning viibida teenistuses alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tunnustega. 8. Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse, mille kohta koostati 7.2.2023 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttele on 7.2.2023 alla kirjutanud selle läbiviija K. R. Kokkuvõtte on 13.2.2023 kinnitanud Kaitseväe Diviisi suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant A. R. Reamehele tutvustati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ja käskkirja. Kuna distsiplinaarkaristus määrati 26.2.2023, siis on seda tehtud tähtaegselt ehk 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist (
1 Kättesaadav: https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/01/Kaitsevae-sisemaarustik.pdf 2 3-23-513
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.