Obsah (8)

§ 551§ 4771§ 378§ 423§ 657§ 662§ 563§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-12137 Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2023, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasi Avaldus

§ 551

lg 1,

§ 4771

lg 2 ja

§ 378

lg 3 alusel esialgset õiguskaitset ning määras esialgse õiguskaitse korras lapsele erieestkostja. Maakohus lubas TMS § 179 lg 4 kohaselt lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Maakohus leidis, et lapse ema varasema käitumise põhjal on alust eeldada, et ema ei anna last isale vabatahtlikult välja. Kui ema kohtulahendit vabatahtlikult ei täida, on kohtutäituril õigus tema suhtes jõudu kasutada. Määruskaebus

1. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu 19.11.2021 määrus täies ulatuses tühistada ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks või võimalusel lahendada asi ringkonnakohtus, jättes esitatud avaldus rahuldamata. Lisaks taotleb ema määrata lapsele kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ema taotleb kuulata üle Marienthali Keskuse psühholoog MK. Maakohus rahuldas 06.12.2018 poolte taotluse lapsele ekspertiisi tegemiseks. Maakohus oleks pidanud ekspertiisi tegemise otsuse saatma eksperdile täitmiseks viivitamatult, kuid kindlasti peale lapse ära kuulamist. Oluline on tuvastada, millest on tingitud lapse soov oma isaga mitte suhelda, kas on võimalik lapse ja isa suhtlemise taastamine ning kuidas seda parimal viisil lapse vaimset olukorda ja õigustatud huve arvestades teha saaks. Laps on kinnitanud kõikidele menetluses osalevatele isikutele, kohtule ja psühholoog MK-le, et ei taha isaga kohtuda. Laps on heades suhetes ema ja sõpradega, ta õpib hästi, tal on turvaline, soe ja 6 hoolitsev elurütm. Kardinaalsed elukorralduse muudatused traumeeriksid last ning neid tagajärgi ja kahjusid ei ole võimalik hiljem korvata. Kui laps ei soovi isaga suhelda, ei ole võimalik kohtul teha lahendit, mis võimaldab isal otsustada lapse elukoha üle. Avaldus hooldusõiguses muudatuste tegemiseks laekus kohtule avaldaja poolt 11.01.
2. Pärast seda ei kuulanud kohus ära last ega vanemaid, ei arutanud menetlusosalistega nõude võimaliku rahuldamise võimalikkust ega tagajärgi. Oluline menetlusnormi rikkumine on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohus jättis lahendamata taotluse kuulata üle lapse psühholoog MK, kes on lapsega pikalt suhelnud, kursis lapse tegeliku vaimse olukorraga, omab professionaalset seisukohta lapse ja isa suhtlemise korraldamise osas. Lisaks on maakohus lohakalt ja piiratult jaganud asjas kogutud infot menetlusosalistega. Maakohus ei võtnud arvesse, et lapse esindaja püüdis lapsega kohtuda ühel korral, tal ei tekkinud lapsega kohtudes mingit kontakti ning seega ei saa ta edasi anda lapse huvidesse puutuvat informatsiooni. Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse esindaja veendus isiklikult, et esialgse õiguskaitse määruse alusel planeeritud lapse kohtumine isaga ebaõnnestus lapse enda valiku tõttu ning lastekaitse tõdes, et vägisi last isaga kohtumisele tuua ei saa. Ka Saku valla lastekaitse esindaja kinnitab oma seisukohas, et lapse arvamuse kohaselt ta ei soovi isaga kohtuda. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas on lapse huvidega kooskõlas olukord, kus tema viibimiskoha, sh elukoha valikuid hakkab tegema isa, kellega laps ei soovi kohtuda ega suhelda. Kuni lapsel endal ei teki selleks sisemist soovi, ei ole vaidlustatud kohtumäärus täidetav. Menetluse edasine käik
3. Lapse isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Tallinna Kesklinna Valitsus toetab määruskaebust osaliselt. Lapse psühholoogilt MKlt tuleks uurida lapse valmisoleku kohta isaga kohtumiseks.
5. Saku Vallavalitsus leiab, et psühholoogilise või psühhiaatrilise ekspertiisi määramine ei ole vajalik eeltingimus selleks, et lapse ja isa omavahelised suhted taastada. Psühholoog MK võiks lapse ja isa suhete taastamisse kaasata, sest ta tunneb last, oskab toetada lapse tundeid ja anda omapoolseid soovitusi suhete taastamiseks.
6. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et maakohtu lahendi muutmiseks puudub alus.
7. Tallinna Kesklinna Valitsus on 16.05.2022 esitanud maakohtule teate, mille kohaselt ei ole erieestkoste seadmisega püsitatud eesmärke võimalik saavutada, kuna lastekaitsespetsialistid ei kasuta lapse suhtes jõu- ja sunnimeetodeid. Lastekaitsespetsialist on käinud kolmel korral veenmas last isaga suhtlema ja kohtuma. Kõigil kordadel on C väljendanud soovimatust oma isaga suhelda või kohtuda. Mida rohkem last survestada isaga kohtuma, seda ebameeldivamaks see tema jaoks muutub ning vastumeelsus kinnistub veelgi enam. C on isast võõrandatud, kuna tal ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud võimalik isaga vahetult suhelda ega ise oma arvamust isast kujundada. Lapse ettevalmistus ja valmisolek uuesti isaga suhtlema hakata sõltub täielikult ema tegevusest, kes ei tee selleks pingutusi . Eestkosteasutus palub kaaluda erieestkoste lõpetamist ja kohustada vanemaid läbima perelepitusteenus, sest ainult läbi vanemate omavaheliste suhete parendamise on võimalik hakata hiljem taaslooma isa ja poja vahelist usaldust ning suhtlemist.
8. Maakohus võttis määruskaebuse 31.05.2022 menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 7
9. Ringkonnakohus kuulas 22.11.2022 C ära.
10. Ringkonnakohus tegi 24.11.2022 päringu psühholoog MK-le.
11. Lapse ema esitas 16.12.2022 taotluse jätta avaldus läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Taotluse kohaselt on menetlus kestnud pikki aastaid ning mõistlik aeg tegeleda lapse hoiakute analüüsimisega ja nende muutmisega on möödunud. Lapse seisukoht isa suhtes on püsinud juba pikka aega. Iga menetluses tehtav toiming traumeerib last. Samuti tekitab menetluse jätkamine asjatult menetluskulusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus leiab, et kaevatava maakohtu määruse resolutsiooni tuleb osaliselt muuta (pde 4.1, 4.2 ja 4.3 osas) ja täpsustada (p 7, 9.7.1 ja 9.7.2 osas). Muus osas jääb määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 2¹ koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebus jääb rahuldamata. 19. Ringkonnakohus käsitleb esmalt uute tõendite vastuvõtmist ja lahendab taotlused (I), seejärel analüüsib vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise põhjendatust (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I 20.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

1. Rahuldamata tuleb jätta lapse ema taotlus määrata lapsele kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi tegemine ei ole praegusel juhul vajalik, kuna asjaolu kohta, millest on tingitud lapse soov isaga mitte suhelda, on asjas esitatud piisavalt seisukohti ja tõendeid. Rahuldamata tuleb jätta taotlus MK ülekuulamiseks. Ringkonnakohus pöördus MK poole seoses lapsel tekkinud vastumeelsusega isaga suhtlemisel, uurides selle põhjuseid ja ületamise võimalikkust. MK vastas 08.12.2022 ringkonnakohtule, et viimane kohtumine C-ga oli 26.01.2022 kooliprobleemide tõttu, kuid laps loobus edasistest kohtumistest ja teraapias osalemisest. Pere probleemidega MK enda sõnul kursis ei ole. MK vastusest tulenevalt ei pea ringkonnakohus tema täiendavat ülekuulamist põhjendatuks.
2. Rahuldamata tuleb jätta ka lapse ema taotlus avalduse läbi vaatamata jätmiseks

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest selleks puudub seaduslik alus ja avaldus tuleb sisuliselt lahendada. II

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on 8 selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1159-15 p 28).
2. Maakohus leidis põhjendatult, et lepitusmenetlus lapse ja isa suhtlemise korraldamisel tuleb tunnistada ebaõnnestunuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 26 lg 1 kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne

1. aasta
2. septembrit, lahendab kohus avalduse enne
3. aasta
4. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud

§ 563

lg 7 nägi ette, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kasvõi üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid kohaldada või määrab millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Puudub vaidlus, et maakohtu menetluses ei saavutatud vanemate vahel lapse ja isa suhtlemise korraldamises kokkulepet. Maakohus kohaldas menetluse ajal 11.12.2019 määrusega esialgset õiguskaitset ning määras, et lapse ja isa kohtumised hakkavad toimuma Tallinna Perekeskuses lapse eestkosteasutuse Tallinna Kesklinna Valitsuse suunamisel. Lapse ja isa vahel ei ole kohtumisi toimunud, sest lapse ema ning lapse sõnul ei soovi laps isaga suhelda. Selline seisukoht on olnud menetluse kestel läbiv. Lepitusmenetluse peamiseks eesmärgiks on lepitada suhtlemist korraldava määruse rikkumise puhul vanemaid, s.o toetada nende suhtlust ja aidata vanematel leida lapsega suhtlemisel ilmnenud probleemidele lahendus. Nelja ja poole aasta jooksul isa ja lapse kohtumiste mittetoimumine näitab, et vanemate vahel ei ole võimalik kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas saavutada. Seega esineb alus

§ 563lg 7 alusel lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamiseks.

1. Menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et isa ja lapse suhtlemine ei oleks lapse huvides või oleks talle ohtlik. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et lapsele mõlema vanemaga sideme säilitamiseks tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui ema otsustab jätkuvalt lapse viibimiskoha üle, siis ei saa laps oma isa tõenäoliselt kunagi tundma. Kui aga isa määrab lapse viibimiskohta, siis on lapsele tagatud suhe mõlema vanemaga. Seetõttu andis maakohus õigesti isale selles osas ainuhooldusõiguse. 25.
2. Laps on suurema osa oma elust elanud koos emaga. Isa on korduvalt kohtu poole pöördunud, sest lapse ema ei ole võimaldanud tal lapsega kohtuda. Isa ja lapse suhtluskorrajärgseid kohtumisi ei ole toimunud terve kohtumenetluse jooksul ehk juba üle nelja aasta. Saku Vallavalitsus on välja toonud, et laps vajab teraapiat, et paraneks tema suhe isaga ja väheneks vastumeelsus isaga suhtlemise ees. Saku Vallavalitsus näeb isa ja lapse omavahelise suhtlemise takistajana eelkõige ema. 9 Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et ema tegeleb jõuliselt lapse isast võõrandamisega ning hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas tuleks anda isale. Nimetatud seisukoha järgi sõltub lapse ettevalmistus ja valmisolek uuesti isaga suhtlema hakata täielikult ema tegevusest. Ka lapsele määratud esindaja leiab, et isa ja lapse suhtlus on emast tingitud põhjustel praktiliselt katkenud. Seega leiavad nii eestkosteasutused kui ka lapsele määratud esindaja, et lapse ja isa suhtlus on lõppenud ema käitumise tõttu. 25.
3. Lapse ema peamiseks vastuväiteks on, et laps ise ei taha isaga suhelda ja kardab teda. Ema eitab lapse seisukoha kujundamist ja leiab, et see on kujunenud isa enda väärkäitumise tõttu. Lapse külaskäigud isa juurde on lõppenud psühholoogiliste tagasilöökidega ning hirmu tekkimisega isa suhtes, mis on kadunud peale spetsialisti poolt vaimse tervise abi osutamist. Laps on vaimselt stabiliseerunud siis, kui ei ole isaga kokkupuuteid olnud. 25.
4. Laps on kõigile menetluses osalevatele isikutele ning kohtule kinnitanud, et ta ei soovi isaga kohtuda ega temaga suhelda. Lapse tahe ja huvid ei ole aga samastatavad. Tallinna Kesklinna Valitsus tõi oma 15.06.2021 seisukohas välja, et lapse ema sõnul ärritub laps tugevasti ja hakkab märatsema, kui mainida sõna „isa“ või „Saku“. Samas lastekaitsetöötajaga vesteldes rääkis laps rahulikult nii isast kui ka Sakust ega läinud seejuures endast välja (dtl 514– 515). Saku Vallavalitsuse 15.06.2021 seisukoha kohaselt andis lapse ema enne kohtumist lastekaitsespetsialistile teada, et kohtumine põhjustab lapsele pingeid ning laps nõustus lastekaitsespetsialistiga kohtuma vaid tingimusel, et ema lubab tal peale vestlust midagi ära lõhkuda. Kohtumisel ei täheldanud aga lastekaitsespetsialist, et isast rääkimine lapsele pingeid põhjustaks. Laps rääkis lastekaitsespetsialistile ema poolt viidatud lõhkumise kohta, et talle meeldib lõhkuda ja samuti saab ta siis 2 eurot. Laps oli sealjuures sellest rääkides põnevil (dtl 509). Maakohtus ärakuulamisel ütles laps, et ta isaga suhelda ei soovi. Samas ei avaldanud laps ärakuulamisel isa suhtes ühtegi emotsiooni, ei negatiivset ega ka positiivset, kõneles isast ükskõikselt ja enda poolt räägitule n.ö kaasa ei elanud (maakohtu otsuse p 6). Ringkonnakohtus aset leidnud ärakuulamisel asus laps ilma sissejuhatuseta koheselt „hullust“ ehk isast rääkima. Laps soovis sünnipäevakingiks, et hull lõpetaks terroriseerimise. Lisaks ütles laps, et isa on jobu ja jääb ka jobuks. Lapse jutt tundus harjutatud ja tema kasutatud väljendid täiskasvanulikud. Laps kinnitas ärakuulamisel, et ema on isaga riius ning tema samuti. Laps avaldas, et isa on teda panniga pähe löönud ja sellest on sinikas järele jäänud. Viimast asjaolu ei ole keegi menetluses esile toonud ja jääb mulje, et tegemist on lapse fantaasiaga. Kuna isa ja laps ei ole kaua kohtunud (välja arvatud põgusad kokkupuuted ning teraapias osalemised menetluse algusperioodil), ei ole usutav, et lapse tugev vastumeelsus on põhjuseta tekkinud. Kui laps sai isaga suhtluskorra alusel kohtuda, oli laps veel küllaltki väike. Laps oli menetluse alguses (juulis
5. a) ainult 5-aastane. Algselt olid kokkulepitud kohtumiste ära jäämiste põhjusteks ema sõnul lapse haigused ja terviseprobleemid. Lisaks heitis ema isale ette, et isa ei pea kinni lapsele määratud toitumissoovitustest, isa võtab lapse koos lapsele kuuluvate riietega lasteaiast ja ei too neid tagasi, laps naaseb isa juurest väsinuna, isa karistab last füüsiliselt ning lapsel esinevad isaga suhtlemise tagajärjel käitumishäired (dtl 166-169). Ema avaldas 06.12.2018 toimunud kohtuistungil, et soovib lapse suhtlemise isaga välistada või viia miinimumini (dtl 233). Edasises menetluses asus ema väitma, et laps ise ei soovi enam isaga kohtuda. Kui maakohtu menetluse ajal avaldas laps veel, et tal on ka häid mälestusi isa ja isapoolsete sugulastega seoses (Saku Vallavalitsuse 15.06.2021 arvamus, dtl 509), siis ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel väitis laps, et isaga seonduvaid ilusaid mälestusi tal ei ole. 10 25.
6. Isa esitas oma 21.12.2021 vastuses määruskaebusele Marienthali Keskuses psühholoog MK poolt läbi viidud psühhoteraapia kokkuvõtted (dtl 631-632). Kokkuvõtte kohaselt on psühholoog 21.11.2018 märkinud, et lapsel on süvenenud meeleolulangus, mille põhjuseks igatsus isa järele. Lapse käitumist mõjutavad segased peresuhted. 26.02.2019 sissekande kohaselt käis laps vastuvõtul koos isaga ning isa ja poja vahel on hea emotsionaalne side. Laps rõõmustab isaga kohtumise üle. Teise vanema [ema] juuresolekul pinged kasvavad. Laps muutub murelikuks, mida väljendab ka sõnaliselt. Püüab ise olukorda lahendada, andes isale emapoolse sõnumi. Hirm vanematevahelise konflikti pärast. 12.03.2019 märgitu kohaselt on laps pärast vanemate konflikti murelik ning on võtnud ise vastutuse ja proovib olukorda lahendada. Dokumendist nähtub, et
7. aasta alguses oli lapse ja isa vahel veel emotsionaalne side olemas ning laps tundis isaga kohtumisest rõõmu. 25.
8. Tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et lapse vastumeelsus isa suhtes on aegamööda tekkinud tulenevalt vanemate konfliktsest suhtest ja ema väljakujunenud seisukohast, et isaga kohtumine mõjub lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele halvasti. PKS § 143 lg 3 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ning lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Ema tegevuse tõttu ei ole isal võimalik lapse suhtes hooldusõigust teostada ning see on lapse huvide vastane. 25.
9. Väited isapoolsest lapse füüsilisest karistamisest, vägivaldsest käitumisest või alkoholismist ei ole menetluses kinnitust leidnud. Lastekaitsespetsialistide hinnangute kohaselt on isa juures sobivad tingimused lapsega elamiseks. Vanemate suhtes teostatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on lapse isa tulenevalt oma vaimsest seisundist võimeline last hooldama ja arendama (dtl 302-304). 25.
10. Praegusel juhul ei piisa sellest, kui lõpetada ema isikuhooldusõigus osaliselt, s.o lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ning lapse ja isa lähedussuhte loomisel ja säilitamisel, ning määrata isaga suhtlemise otsustamiseks erieestkostja, kes kohtumisi korraldaks. Maakohtu 19.11.2021 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset ning määrati erieestkostja, kelle ülesanne oli asuda korraldama lapse ja isa suhtlemist ning lapse ja isa lähedussuhte loomist ning säilitamist. Erieestkostja 16.05.2022 seisukohast (dtl 662-663) nähtub, et ta asus oma ülesandeid täitma olukorras, kus isa ja laps ei olnud suhelnud ega kohtunud juba kolm aastat. Erieestkostja suunas määruse punkti 1.
11. täitmiseks isa ja lapse Perede ja Laste Nõuandekeskusesse, kuna Tallinna Perekeskuses olid 2–3 kuu pikkused järjekorrad. Perede ja Laste Nõuandekeskuses pakuti perele välja esimesed ajad detsembri keskel
12. a. Ema teatas erieestkostjale, et ei ole nõus last nimetatud keskusesse viima ja nõudis, et täidetaks täpselt kohtumääruse juhiseid, st et laps ja isa kohtuksid Tallinna Perekeskuses. Tallinna Perekeskuse poolt pakuti lapse ja isa kohtumiseks välja aeg märtsi lõpus 2022 kell 15.00, kuid see ei sobinud lapse ema sõnul seetõttu, et laps õppis koolis õhtuses vahetuses. Uueks ajaks pakutud aprilli keskel ja lõpus toimuma pidanud kohtumised jäid samuti ära. Esimene seetõttu, et laps oli haige. Teise kohtumise eel külastasid lastekaitsespetsialistid last tema kodus, et veenda teda isaga kohtuma. Laps jäi resoluutselt seisukohale, et ta ei soovi isaga suhelda ega kohtuda. Lastekaitsespetsialist MR on käinud kolmel korral (19.06.2020, 11.06.2021 ja 26.04.2022) lapsega vestlemas ja veenmas teda isaga suhtlema ja kohtuma. Kõigil kordadel on laps väljendanud 11 soovimatust oma isaga suhelda või kohtuda. Erieestkostja toob esile, et ta ei saa jõuga last tema tahtevastaselt isaga kohtuma viia. Eeltoodud seisukohast järeldab kolleegium, et erieestkostjal ei ole õnnestunud isa ja lapse suhtlust korraldada ema jäiga suhtumise ja lapse soovimatuse tõttu. Arvestades eeltoodud asjaolusid puudub alus loota, et laps nõustuks erieestkostja tegevuse tulemusena vabatahtlikult isaga suhtlema ja kohtuma. Praeguse määruse p-s 25.5 toodud järeldus võimaldab väita, et lapse soovimatus isaga suhelda on vähemalt osaliselt tingitud ema suhtumisest. Asjas esitatud tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest ei nähtu, et ema oleks midagi teinud isa ja lapse suhtlemise soodustamiseks. Kui ema on pinges lapse ja isa kohtumiste tõttu, kartes lapse vaimse ja füüsilise tervise pärast, on mõistetavalt ka lapsel selle olukorraga raske toime tulla ja ta keeldub isa juurde minemast. 25.
13. Kolleegium nõustub, et viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse isale üleandmine võib lapsele esialgu raske ja traumeeriv olla. Samas võivad senise olukorra jätkumise korral olla tagajärjed pikemas perspektiivis last rohkem kahjustavad. Lapse ja isa suhte taastamine ei ole võimalik olukorras, kus nad kohtuda ei saa. Isa suhtes pideva hirmu ja vastumeelsuse sisendamine mõjub halvasti lapse arengule ja tema enesehinnangule. Kahetsusväärne on olukord, kus laps ei julge põhjendamatu ning talle sisendatud hirmu tõttu enam koolis või mujal kodunt väljas käia. Ringkonnakohus leiab, et lapse huvide kaitseks ei ole jäänud enam muud toimivat abinõud, kui anda lapse ainuhooldusõigus osaliselt üle isale, kes kohtu hinnangul suudab tagada lapse suhtlemise ja normaalsete suhete olemasolu mõlema vanemaga. Kokkuvõttes on maakohus hooldusõiguse küsimuse õigesti lahendanud.
14. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 09.10.2017 määrusega määratud suhtluskorra ning määras kindlaks uue suhtluskorra. Maakohus määras määruse resolutsiooni punktis 4.3 uue suhtluskorra selliselt, et laps viibib koos emaga üle nädala alates kolmapäevast kuni pühapäeva õhtuni; koolivaheaegadel ja pühade ajal viibib laps võrdselt kummagi vanema juures. Lapse ema ei ole määruskaebuses maakohtu poolt määratud uue suhtluskorra osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud suhtluskord on mõistlik ning tagab lapsele võimaluse mõlema vanemaga suhelda ja aega veeta.
15. Maakohus leidis põhjendatult, et esmalt tuleb alustada isa ja lapse suhtlemise korraldamist, sest laps ei ole koheselt valmis isa juurde kolima. Maakohus määras põhjendatult üleminekuperioodi, mis annab lapsele võimaluse isaga ning isa juures olemisega harjuda. Maakohus on õigesti tuvastanud erieestkoste määramise vajaduse ning erieeskoste lõpetamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust erieestkostja ülesannete osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 7) selliselt, et erieestkostjal on õigus oma ülesannete täitmisel kasutada asjatundjate ja spetsialistide abi. Erieestkostja võib vajadusel näiteks kaasata psühholoogi, kes pakuks lapsele isaga suhtlema asumisel nõustamist. Erieestkostja peab koos erialaspetsialistidega püüdma leida lahendusi lapse meelsuse muutmiseks ning isa ja lapse suhte taastamiseks. 12 Maakohtu poolt määratud tähtajad üleminekuperioodi osas on põhjendatud, kuid need on praeguseks möödunud. Määratavad kuupäevad on mõistlik siduda määruse jõustumisega. See välistab olukorra, kus lahendi edasikaebamise korral on kohtu poolt määratud kuupäevad möödunud. Ringkonnakohus määrab, et esimese nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest toimuvad lapse ja isa kohtumised erieestkostja poolt määratud ajal ja selleks sobivas kohas. Arvestada tuleb Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt avaldatuga, et Tallinna Perekeskuses on lapse ja lahuselava vanema kohtumiste korraldamise teenusele järjekord 2-3 kuud. Samuti lähtub ringkonnakohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on erieestkostja ülesandeks otsustada paindlikult lapse heaolu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus elava vanemaga kohtub (RKTKm 2-15-16111 p 19). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni täpsustusega, et sel ajal elab laps peamiselt ema juures. Sellele järgneva kolme kuu jooksul viibib laps isa juures iga paarisnädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni täpsustusega, et sel ajal elab laps peamiselt ema juures. Pärast kolme kuu möödumist hakkab kehtima maakohtu poolt määratud lapse ja ema suhtlemiskord. Lapse peamise elukoha määrab viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõiguse alusel isa. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada ka maakohtu määruse punkti 4.3.3 sõnastust ja asendada suurema selguse huvides fraasi „olenemata talvevaheaja regulatsioonist“ sõnastusega „olenemata talvevaheaja ajavahemikust“. Sõna regulatsioon viitab millegi reguleerimisele ja võib antud kontekstis tekitada segadust. 28.

§ 563

lg 7 p 1 ja

§ 563

lg 8 ning TMS § 179 p 4 kohaselt saab jõustunud kohtumääruse alusel alustada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks täitemenetlust ning rakendada kohtu poolt nimetatud sunnimeetmeid. Maakohus on määruse resolutsiooni punktis 8 määranud sunnivahendite kohaldamise. Kuna menetluses on ilmnenud, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, on sunnivahendite määramine põhjendatud. III 29. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 13