← Eesti

2-22-9008/16

Obsah (8)§ 3§ 172§ 659§ 463§ 456§ 171§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 25. november 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9008 Tsiviilasi X avaldus mittet

) § 475 lg-st 2 ja vaatas asja läbi hagita menetluses. 3.2. Nõude õiguslik alus on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5, mille kohaselt peab mittetulundusühingu juhatus andma liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt liidu põhikirja p-le 3.1.3 on liidu liikmel õigus esitada päringuid juhtorganitele ja saada oma tegevuseks vajalikku teavet seaduses ettenähtud piirides. 2

(5)3.
  1. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja on liidu liige ja sellest saab asja lahendamisel lähtuda. 3.
  2. Avaldaja ei tõendanud, et ta oleks nõudepunktides
(1)–
(6)nimetatud dokumente varem liidu juhatuselt küsinud. Kohtu hinnangul ei sisalda
  1. veebruari ning
  2. ja
  3. aprilli 2022 ühisavaldused teabenõuet liidult dokumentide saamiseks. Avaldustes esitati juhatusele mitmeid selgitustaotlusi, kuid neis ei ole taotlust ühegi konkreetse dokumendi väljastamiseks. Järelikult ei olnud avaldaja nõue enne kohtusse pöördumist selliselt piiritletud, et liit oleks sellest võinud välja lugeda nõudepunktides
(1)–
(6)nimetatud dokumentidega tutvumise soovi. 3.5. MTÜS § 28 lg 5 ei näe ette kohtule nõude esitamise korda juhuks, kui mittetulundusühing ei täida teabenõuet. See ei välista teabenõude täitmise nõudmist kohtus.

§ 3

lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Mittetulundusühingu tegevus mõjutab ka ühingu liikme õigusi ning huve. Tartu Ringkonnakohus on

  1. veebruari 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-8764 selgitanud, et teabenõude esitamine võimaldab liikmel välja selgitada, kas mittetulundusühing tegutseb liikme õigusi ja huve järgides ning teabe saamise järel enda õigusi teostada. Seega tuleb juhatusel vajadusel liikmetele anda ka selgitusi juhtimise kohta, kuid selgitamiskohustuse täitmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiridesse. 3.
  2. Eelnevast järeldub, et avaldajal on MTÜS § 28 lg-st 5 tulenev õigus nõuda kohtu kaudu teavet, kui liit on selle andmisest keeldunud. Avaldaja ei saa üldjuhul kohtu kaudu esitada uusi nõudeid, mida ta pole eelnevalt juhatusele esitanud. Maakohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses avaldaja nõue põhjendatud, sest avaldaja ei ole varasemalt pöördunud liidu poole sama nõudega. 3.
  3. Täiendavalt selgitas maakohus, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega dokumentide saatmist e-postiga. Liit võib seda teha, kui leiab, et see on vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega liidu ruumides, aga sellist kohustust liidul ei ole. Kohtupraktika kohaselt ei hõlma dokumentidega tutvumise õigus automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas (Riigikohtu
  4. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-1813213, p 26;
  5. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4;
  6. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 41). Seega peab dokumentidega tutvumisõigus olema tagatud eelkõige liidu asukohas ja juhatuse kontrolli all. 3.
  7. Menetluskulud jaotas maakohus

§ 172

lg 1 ja lg 7 alusel, jättes need avaldaja kanda, sest avaldaja ei pöördunud liidu poole nõudega dokumentidega tutvumiseks kohtuväliselt. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et liit ei vajanud menetluses advokaadi abi. Liidu menetluskulu oli õigusabikulu 5,25 t ulatuses tasumääraga 140 eurot – kokku 882 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik. Selle summa peab avaldaja liidule hüvitama. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 4. Avaldaja esitas 30. septembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja rahuldada avalduse nõudepunktides

(1)ja
(3)–
(6). Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja järgib oma seniseid seisukohti ja leiab, et avaldus tulnuks MTÜS § 28 lg 5 alusel rahuldada. Esiteks olid tema varasemad teabenõuded piisavad ja teiseks ei tulene seadusest mingeid vorminõudeid, kuidas mittetulundusühingu liige peab juhatuselt teavet nõudma. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine pole õiglane.
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis liidule tähtaja sellele vastamiseks. Liit vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. oktoobril
  3. 3
(5)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Avaldaja kannab kaebusega seotud kulud. 7. Avaldaja ei vaidlustanud avalduse rahuldamata jätmist nõudepunkti

(2)osas. Samuti on vaidlustamata maakohtu otsustus, et avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 463

lg 2 kaudu kohalduva

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmiselt. 8.
  2. Seadusandja on reguleerinud mittetulundusühingu liikme teabeõigust väga napilt. Nii erineb MTÜS § 28 lg 5 nt äriseadustiku (ÄS) §-st 166 (osaniku õigus teabele) ja §-st 287 (aktsionäri õigus teabele), aga ka tulundusühistuseaduse (TÜS) §-st 28 (liikme õigus teabele) ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 45 (korteriomaniku õigus saada teavet). Kõnealune erinevus avaldub eelkõige selles, et äriühingute, tulundusühistu ja korteriühistu puhul on normides käsitletud teabe saamise korda, aga mittetulundusühingu puhul piirdutud pelgalt liikme teabeõiguse nimetamisega. MTÜS eelnõu seletuskirjast (SE 298, Riigikogu VIII koosseis) ega selles viidatud varasemast seletuskirjast (SE 50, Riigikogu VIII koosseis) ei nähtu seadusandja tahet reguleerida mittetulundusühingu liikme teabeõigust põhimõtteliselt erinevalt teistest ühinguliikidest. 8.
  3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 esimene lause näeb ette, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta mittetulundusühingu liikme teabeõiguse teostamise korra reguleerimata jätmine MTÜS mõttele ega eesmärgile. Puudub mistahes mõistlik seletus, miks ei peaks mittetulundusühingu liikme ja juhatuse vahelises suhtes rakenduma ÄS § 166 lg-s 3 ja § 287 lg-s 3, TÜS § 28 lg-s 4 ning KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud põhimõte, et enne kohtusse pöördumist tuleb sama teavet nõuda juhatuselt. Neil kaalutlustel kohaldub eelmises lauses viidatud normides ette nähtud kord TsÜS § 4 esimese lause järgi ka mittetulundusühingu juhatuselt teabe nõudmisel. Muu hulgas tähendab see, et maakohus vaatas avalduse õigesti läbi hagita menetluses (vt sarnaselt ka maakohtu määruses viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruse p 13 ja sama kohtu
  4. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8764, p 12 ning Tallinna Ringkonnakohtu
  5. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 10). Sama järeldus tuleneb TsÜS §-s 32 sätestatud põhimõttest, et juriidilise isiku liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Mittetulundusühingu liige ei toimi heas usus, kui nõuab ühingu juhatuselt teavet esmakordselt alles kohtumenetluses. Samuti puuduks sel juhul õiguskaitsevajadus

§ 3lg 1 tähenduses.

8.3. Eeltoodud põhjendustel lähtus maakohus õigesti sellest, et avalduse rahuldamise üks eeldus on samade dokumentide eelnev nõudmine juhatuselt. Ühtlasi on õige maakohtu hinnang, et toimikus olevate tõendite pinnalt ei saa teha järeldust nagu oleks avaldaja nõudnud juba enne kohtusse pöördumist liidult nõudepunktides

(1)ja
(3)–
(6)nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamist. Kõik senised pöördumised on üldsõnalised ega sisalda viiteid dokumentidele, mis avaldaja loetles esimest korda alles kohtule esitatud avalduses. Nii ei saanud liidu juhatus enne kohtumenetlust avaldajale sisuliselt vastata ega ka pakkuda võimalust dokumentidega tutvuda. Menetluse ajal ei ole liit olemasolevate dokumentidega tutvumist avaldajale keelanud ja liidu väitel puuduva dokumendiga tutvumist avaldaja enam ei nõua. 8.4. Ekslik on avaldaja arusaam nagu oleks maakohus avalduse sisuliselt rahuldanud, kui möönis avaldajale seadusest tulenevat õigust tutvuda dokumentidega liidu asukohas. Maakohus jättis avalduse selgelt rahuldamata eelmises p-s 8.3 käsitletud põhjusel. Lisaks selgitas kohus, et avaldajal ei ole õigust nõuda dokumentide saatmist e-kirjaga, aga see põhjendus ei tähenda avalduse mingis osas rahuldamist. 4
(5)8.
  1. Ühtlasi jaotas maakohus menetluskulud õigesti. Avaldaja põhjustas liidule asjatu kohtuvaidluse, mida saanuks vältida dokumentide korrektse nõudmisega kohtuväliselt.
  2. Määruskaebemenetluse kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata liidu kulunimekirja alusel. Liit taotles 350 euro hüvitamist, mis on tasu 2 t 30 min õigusteenuse (kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine) eest tasumääraga 140 eurot/t (käibemaksu hüvitamist ei taotle). Avaldaja leidis, et kulud ei ole vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on kulunimekirjas kajastatud ajakulu vajalik ja põhjendatud õigusabikulu. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb avaldajal liidule hüvitada määruskaebemenetluse kuluna 350 eurot (= 2 t 30 min × 140). Viivise väljamõistmise taotlust liidu menetluskulude nimekiri ega muud menetlusdokumendid ei sisalda. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 1 teise lause ja § 660 lg 3 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.