Obsah (6)

§ 663§ 659§ 662§ 477§ 654§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-18540 Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2022, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasi X avald

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus palus lapse emal täiendavalt selgitada, kuidas mõjutab tema vanemate abistamine ja nende töögraafik lapse isa kohtumisi lapsega. Samuti palus ringkonnakohus lapse emal esitada oma kooligraafiku kohta tõendid. Lapse isal palus ringkonnakohus esitada täpsed andmed oma töögraafiku kohta ning võimalusel ka seda kinnitavad tõendid. Lapse isa vastas 09.11.2022, et õigusrahu saavutamiseks ja kiire lahenduse saamiseks on ta nõus täitma kohtu määratud suhtlemiskorda, olenemata kas on see paaritu või paaris nädal. Lapse ema vastas 10.11.2022, et seoses lapse isa nõustumisega paaris ja paaritu nädalate osas on tõendite esitamise vajadus emal ära langenud. Lisaks palus ringkonnakohus emal ja isal teada anda, kas seoses lapse lasteaiagraafikuga ning sellest tuleneva päevarežiimi muutusega oleks võimalik, et nädalavahetustel võtab isa lapse ema juurest varem kui kell 9.
2. Lapse ema vastas, et lapse režiimi tõttu ei oleks see võimalik. Isa vastas, et talle sobib, kui ta võtab lapse nädalavahetustel ajavahemikul kell 08.00–12.
3. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt (resolutsiooni punktide 1.1 ja 1.2 osas). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega muudab osaliselt isa ja lapse suhtluskorda. Ringkonnakohus rahuldab ema määruskaebuse osaliselt. 15.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu lapse ema poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 16. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (RKTKm nr 3-2-1-83-11 p 21). 6 Kohus ei ole

§ 477

lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid.

1. Lapse ema vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni punktide 1.1, 1.2 ja 1.4 osas. Ta palub need määrata järgmiselt: 1.
2. lapse isa võtab paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 09.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 12.00 lapse elukohta; 1.
3. lapse isa võtab paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta; 1.
4. lapse haigestumise korral ära jäänud kohtumisi ei asendata, kuid lapse isal on võimalus külastada last lapse elukohas. Lisaks palub ema lisada suhtluskorda punkti, et avaldajat tuleb kohustada läbima vastavad kursused seonduvalt vanema oskusega lapsega ümberkäimise kohta.
5. Lapse isa teatas, et nõustub punktide 1.1 ja 1.2 osas ema poolt pakutuga, mis puudutab paaris ja paarituid nädalaid. Kuna pooled on nõus, et isa kohtub lapsega paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti ning paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti, siis lähtub ringkonnakohus selles osas poolte tahtest. Ema tõi määruskaebuses välja, et lapsel muutus režiim, sest laps läks lasteaeda. Ema palub määrata kohtumised selliselt, et isa toob nädalavahetustel lapse tagasi kell 12.
6. Ema on esitanud kohtule tõendina ka lapse päevakava (dtl 150), millest nähtuvalt on lasteaias kell 12.15–15.00 vaikne aeg ehk lõunane magamine. Ringkonnakohus palus emal ja isal täpsustada, kas seoses lapsel välja kujunenud päevarežiimiga oleks võimalik, kui isa võtaks nädalavahetustel lapse varem kui kell 9.
7. Ema teatas, et lapse režiimi tõttu ei ole see võimalik. Isa avaldas, et on nõus võtma lapse ka kell 08.00 ning tooma tagasi kell 12.
8. Ringkonnakohus nõustub, et lapsega kohtumisaegade määramisel tuleb arvestada lapse päevarežiimi, sealhulgas väljakujunenud lõunase magamise aega. Samas tuleb silmas pidada, et lapse isal oleks võimalik lapsega piisaval määral aega veeta. Kuna ema leiab, et nädalasisesest päevarežiimist tuleb kinni pidada ka nädalavahetustel, peaks olema võimalik sellega arvestada ka nädalavahetuste hommikuti. Ema tõi määruskaebuses välja, et lasteaias käimise tõttu ärkab laps vara. Ema poolt esitatud lasteaia päevakavast nähtuvalt toimub hommikuti laste vastuvõtmine lasteaeda kell 7.30–8.
9. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjustel oleks mõistlik, kui lapse isa võtab lapse paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti kell 8.00 ning toob tagasi kell 12.
10. Sellisel juhul ei peaks isa ja lapse kohtumisaega nädalavahetustel lühendama, kuid samas on arvestatud lapse lõunase magamise aega. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1.1 ja 1.2 ning asendab need selliselt, et lapse isa võtab paaritutel nädalatel laupäeviti ja pühapäeviti lapse tema elukohast kell 08.00 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 12.00 lapse elukohta ning lapse isa võtab paaris nädalatel teisipäeviti ja neljapäeviti lapse tema elukohast kell 17.30 ja toob lapse tagasi samal päeval kell 19.30 lapse elukohta.
11. Määruse resolutsiooni punkti 1.4 osas leiab ema, et kohtumised lapse haigestumise korral ei pea olema asendatud. Ema hinnangul tekitaks see punkt vanemate vahel veel rohkem erimeelsusi. Lapse ema on valmis andma lapse isale võimaluse lapse külastamiseks, kui laps jääb haigeks. Isa leiab aga, et sellisel juhul tekiks olukord, kus isa saab lapse haigestumise tõttu järjest vähem lapsega koos olla. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei esine ühtegi põhjendatud alust, miks haiguse tõttu ära jäänud kohtumisi ei peaks asendama. Isal on õigus kohtuda 7 suhtluskorras määratud aegadel lapsega väljaspool lapse kodu. Haiguse tõttu ärajäänud kohtumiste asendamine on mõistlik ja kõigi asjaomaste isikute huvidega arvestav tingimus. Ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu määruse muutmata.
12. Lapse ema leiab, et isa tuleb esmalt kohustada läbima kursuseid lapsega ümberkäimise õppimiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt pole alust arvata, et isa ei saaks mõnetunniste kohtumiste jooksul lapsega hakkama. Isal on võimalik end vajadusel iseseisvalt täiendada. Lisaks viibib ema esimesel kahel kuul kohtumiste juures ning tal on võimalik isa juhendada ja isal on võimalik lapsega ümberkäimisega harjuda. Laps ei ole enam imik, vaid juba 2,5-aastane. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määrust nimetatud punktiga täiendada.
13. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1.1 ja 1.2 ning jätab ülejäänud osas maakohtu määruse muutmata. 22.

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 tulenevalt esitab ringkonnakohus maakohtu määruse tervikresolutsiooni. 23. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ja asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 8