← Eesti

5-23-11/2

Obsah (9)§ 71§ 70§ 60§ 9§ 601§ 194§ 12§ 37§ 482

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-11 27. märts 2

) alust elektrooniliselt antud häälte tühistamiseks seetõttu, et see anti valijarakenduse kuvatud vale ringkonna kandidaadi poolt. Elektrooniliselt antud häälte tühistamisega rikkus valimiste korraldaja kaebaja õigust ausatele, valijate tahet kajastavatele valimistele. Kuna valimiste vaatlejail puudub võimalus selliseid tühistamisi avastada, pole elektrooniline hääletamine sisuliselt vaadeldav. 5-23-11

  1. Samuti taotles S. Švilponis järgmistel valimistel elektroonilisest hääletamisest loobumist juhul, kui ei võeta meetmeid elektrooniliselt antud häälte seadusliku aluseta ja valimiste korraldaja otsuse alusel tühistamise vaadeldavaks muutmiseks.
  2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  3. märtsi
  4. a otsusega nr 62 S. Švilponise kaebuse

§ 71

lõike 3 alusel läbi vaatamata, kuna see ei vastanud

§ 70

nõuetele.

§ 70

kohaselt on kaebuse esitamise õigus isikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles tema subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes. Kaebaja ei väida, et tema andis elektroonilise hääle, mis tühistati. Kaebust ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks ega avalikes huvides.

  1. Ühtlasi andis Vabariigi Valimiskomisjon nimetatud otsuses S. Švilponisele ülevaate vale valimisringkonna kandidaatide nimekirja kuvamise juhtumist, tuginedes muu hulgas riigi valimisteenistuse antud selgitustele. Ülevaate kohaselt hääletas
  2. veebruari
  3. aasta (elektroonilise hääletamise esimene päev) ennelõunal osa elektrooniliselt hääletanutest valijarakenduses oma eelmise elukoha valimisringkonna kandidaatide nimekirja alusel. Valijate nimekirja andmete õigeaegse uuendamata jätmise tõttu tekkinud vea ilmsikstulekul teavitas riigi valimisteenistus neid valijaid e-kirjaga nende andmete uuendamisest valijarakenduses, nende valimisringkonna kandidaatide kuvamise muutmisest ja õigusest uuesti hääletada kas elektrooniliselt kuni laupäeva,
  4. märtsi
  5. a õhtul kella 20ni või valimisjaoskonnas kuni pühapäeva,
  6. märtsi
  7. a õhtul kella 20ni.
  8. märtsi
  9. a koosolekul arutas juhtumit Vabariigi Valimiskomisjon, kes leidis, et vale valimisringkonna kandidaadile antud hääled ei ole kehtivad sõltumata sellest, et vea tingis valimiste korraldaja hooletus. Neid valijaid, kes ei olnud vale valimisringkonna kandidaadile antud häält eespool nimetatud ajaks muutnud, teavitati samal päeval lühisõnumiga (SMS) vajadusest uuesti hääletada. Seega loodi valijale kõik seaduses ettenähtud võimalused hääletada.
  10. Samuti selgitas Vabariigi Valimiskomisjon, et

§ 60

¹ lõike 6 kohaselt on kehtetu elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane. Sätte järgi pole tähtis, mis põhjusel ei ole valija märkinud hääletades elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit. Erireeglid puuduvad ka juhtumi puhuks, kui valijale kuvatakse elektroonilisel hääletamisel teises valimisringkonnas kandideerivad kandidaadid tulenevalt sellest, et valija on valimiste eel muutnud oma elukoha registreeringut ning muudatused valijate nimekirjas elektroonilise hääletamise alguseks ei ole jõudnud elektroonilise hääletamise süsteemi. Elektroonilised hääled, mis on antud teises valimisringkonnas kandideerivate kandidaatide poolt, ei saa tulenevalt

§ 60¹ lõikest 6 kehtida.

Sel põhjusel kehtetuks loetud elektrooniliselt antud hääli oli kokku kolm. 8.

§ 9

järgi ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse lahendada taotlust elektroonilise hääletamise võimaldamisest loobumiseks järgmistel valimistel.

  1. S. Švilponis esitas
  2. märtsil Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. märtsi
  4. a otsuse nr 62 peale. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  5. S. Švilponis taotleb Riigikohtult tunnistada kehtetuks Vabariigi Valimiskomisjoni
  6. märtsi
  7. a otsus nr 62 ning õigusvastaseks valimiste korraldaja toiming, mis seisnes elektrooniliste häälte kehtetuks tunnistamises õigusliku aluseta ja valimiste korraldaja vea tõttu. Teiseks taotleb S. Švilponis hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist kogu riigis ning kordushääletamise 2

(7)5-23-11 korraldamist, kuna seaduserikkumine võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt. Kolmandaks taotleb S. Švilponis elektroonilise hääletamise alustamata jätmist tulevikus.
  1. S. Švilponis leiab, et tema
  2. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus oleks tulnud sisuliselt läbi vaadata, kuna kodaniku ja elektroonilise hääletamise vaatlejana on tal kirjeldatud probleemi osas kaebeõigus.
  3. Rahvusringhäälingu veebiportaalis avaldatud info kohaselt ei jõudnud
  4. aasta Riigikogu valimistel rahvastikuregistrist valimiste infosüsteemi saadetud uuendused valijate nimekirjas elektroonilise hääletamise alguseks elektroonilise hääletamise süsteemi. Seetõttu kuvas elektroonilise hääletamise valijarakendus 63 valijal, kes olid jõudnud juba enne hilinenud uuenduste tegemist elektrooniliselt hääletada, elektroonilise hääletamise esimestel tundidel varasema elukoha järgi määratud valimisringkonda ja pakkus valiku tegemiseks selle valimisringkonna kandidaate. Teadmata on nii probleemi tekkepõhjus, see, mitut valimisõiguslikku isikut see probleem puudutas, kui ka see, kas see puudutas ka muul viisil kui elektrooniliselt hääletanuid.
  5. Valimiste korraldaja jagas avalikkusele probleemi kohta eksitavat informatsiooni. Eelviidatud Rahvusringhäälingu veebiportaali
  6. veebruari
  7. a artiklis väitis riigi valimisteenistuse juht, et vale nimekirja alusel hääletanute juba antud hääled kehtetud ei ole.
  8. märtsil 2023 väitis valimiste esindaja Riigikogus toimunud elektroonilise hääletamise tulemuste väljaselgitamise protseduuri käigus, et nelja valija elektrooniliselt antud hääl tunnistati eespool kirjeldatud probleemi tõttu kehtetuks. 14.

§ 60¹ reguleerib elektrooniliselt antud häälte lugemist.

Vastavalt selle paragrahvi esimesele lõikele tehakse elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.

  1. Vabariigi Valimiskomisjon aga tunnistas kõnealused hääled kehtetuks juba
  2. märtsi
  3. a koosolekul, teadmata, millise kandidaadi poolt oli see antud. Seega rikkus valimiste korraldaja valija tahteavaldust avatekstina nägemata elektrooniliselt antud häält tühistades seadust, kuna kõrvaldas alusetult elektrooniliselt antud häälte kokkulugemiselt hääletusdokumente. Kui aga valija tahteavaldus oli valijaga seostatuna elektroonilisest häälest välja loetav, rikkus valimiste korraldaja hääletamise salajasuse nõuet. Samuti rikuti nõuet, et häälte avamise protsess peab olema vaadeldav.
  4. Riigi valimisteenistuse
  5. veebruari
  6. a korralduse nr 11 lisa „Elektroonilise hääletamise üldraamistik ja selle kasutamine Eesti riiklikel valimistel“ (elektroonilise hääletamise üldraamistik) kohaselt tehakse

§ 60

¹ lõikes 6 toodud tingimustele vastavad elektroonilised hääled, mis tuleb kehtetuks tunnistada, kindlaks pärast elektroonilise hääle lahutamist isikuandmeid sisaldavast konteinerist ja elektrooniliste häälte dekrüpteerimist. See kontroll toimub automaatselt ega vaja Vabariigi Valimiskomisjoni otsust. Protsess ei näe ette elektrooniliste häälte kehtetuks tunnistamist seetõttu, et valija valitud kandidaadi number ei ole oletatavalt vastavuses valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide nimekirjaga ega ka elektrooniliste häälte kehtetuks tunnistamist elukohaandmete muutmise tõttu valijate nimekirjas pärast seda, kui valija on juba hääletanud.

  1. Põhiseaduse § 34 järgi võib valija vabalt valida oma elukohta ning elukoha muutmine ei saa võtta valijalt õigust valimistel osaleda. Problemaatiline ei ole see, kui valija muudab valimiste perioodil elukohta, kuid saab siiski hääletada oma eelmise elukoha järgses ringkonnas, vaid see, kui valimiste korraldaja vea pärast tunnistatakse valija antud hääl elukoha muutmise tõttu kehtetuks.
  2. Valijate nimekirja uuendamisega seotud probleem võis tõenäoliselt puudutada ka traditsioonilisel sedelhääletusel osalenud valijaid. Kui valimiste korraldaja vea tõttu vales ringkonnas pabersedelitel hääle andnud valijate hääled jäeti tühistamata, samal ajal kui sellised elektrooniliselt antud hääled tühistati, on tegemist valijate ebavõrdse kohtlemisega. Vabariigi Valimiskomisjoni antud infost ei 3

(7)5-23-11 selgu ei see, kas kõik valijad said valimiste korraldaja eksitusest vastava e-kirja õigel ajal üldse kätte, ega ka see, kas see kiri sisaldas hoiatust selle kohta, et kui valija ei kasuta oma õigust uuesti hääletada, siis tunnistatakse tema antud elektrooniline hääl kehtetuks. Elektroonilise hääletamise vaadeldavuse huvides peaks valimiste korraldaja poolt valijatele jagatavad juhised olema avalikud ning muudetud valimisringkonnaga valijatele saadetud teate täpne sisu tulnuks samuti avaldada.
  1. Vabariigi Valimiskomisjon märgib oma otsuses, et viga ei olnud juhuslik, vaid seisnes seaduses ette nähtud tegevuse õigeaegses tegemata jätmises. Seega oli tegemist valimiste korraldaja sihiliku teo või (selle) tegematajätmisega, mille eesmärk võis olla valimistulemust mõjutada või mõjutamise võimalusi testida.
  2. Vabariigi Valimiskomisjon asus seisukohale, et tema pädevusse ei kuulu lahendada taotlust elektroonilise hääletamise võimaldamisest loobumiseks järgmistel valimistel. Valimiste korraldaja poolt konkreetsete isikute elektrooniliste häälte otsustuskorras ja ilma seaduses nimetatud aluseta tühistamise võimalus, ilma et vaatlejad saaksid seda jälgida, on elektroonilise hääletamise süsteemi tõsine turvarisk ja

nõuete ränk eiramine.

  1. Elektrooniliselt antud häälte alusetu tühistamisega rikkus valimiste korraldaja S. Švilponise kui Eesti kodaniku õigust ausale, ilma valimiste korraldaja poolsete seaduserikkumisteta korraldatud Riigikogu valimisele ja valijate tahet otseselt ja õigesti kajastavale valimistulemusele ning tema kui valimiste vaatleja õigust elektroonilist hääletust sisuliselt vaadelda. Kui Vabariigi Valimiskomisjon tühistab ilma õigusliku aluseta valijate hääli nimeliselt, ei ole tegemist otseste demokraatlike valimistega ning selliselt valitud Riigikogu koosseis ei ole legitiimne. Eesti kodanikul on õigus sellele, et Eesti seadusandlik kogu valitakse ausalt ja seaduslikult. S. Švilponisel kui valimiste vaatlejal on õigus vaadelda valimistoiminguid, sh elektrooniliselt antud häälte kokkulugemise kõiki etappe. Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. märtsi
  3. a koosoleku protokoll ei ole avalik, samuti ei ole vaadeldav elektrooniliste häälte kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise protseduur ja selle otsuse alusel tehtav toiming. Vaadeldavad ei ole ka

nõuete rikkumised ja nende täpne ulatus. Samuti muutusid valimispäeval,

  1. märtsil 2023 portaalis www.valimised.ee avaldatud andmed valijate arvu kohta ning jääb selgusetuks, kuidas kajastus vaidlusalune probleem elektrooniliste valimiste statistikas. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  2. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma
  3. märtsi
  4. a otsuses nr 62 esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
  5. Konkreetse valija hääle avamine veendumaks, kas see anti vale valimisringkonna kandidaadi poolt vastuolus

§ 601lõikega 6, oleks vastuolus hääletamise salajasuse põhimõttega.

Olukorras, kus valijal tuleb hääletada riigi valimisteenistuse loodud valijarakendusega, kuvati vaidlusalused hääled andnud valijatele valiku tegemiseks vale valimisringkonna kandidaatide nimed.

§ 601lõike 6 järgi on sellised hääled kehtetud.

Seetõttu ei ole Vabariigi Valimiskomisjon elektroonilise hääletamise lõppedes selliste häälte tühistamise otsust teinud ega pidanudki tegema. Elektroonilise hääletamise tulemused teeb kindlaks riigi valimisteenistus, kes korraldab elektroonilist hääletamist. Elektroonilise hääletamise puhul nähtub häälte kehtetuks tunnistamine elektroonilise hääletamise tulemusi kajastavast dokumendist, mille allkirjastab riigi valimisteenistuse juht pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli (

§ 601lõige 10).

  2. märtsi
  3. a koosolekul otsustas Vabariigi Valimiskomisjon tingimuslikult, et nende valijate hääled, kes hääletasid enne elektroonilise hääletamise süsteemis elukohaandmete lõplikku 4

(7)5-23-11 parandamist ja kelle elukohaandmeid pärast elektroonilise hääletamise algust elektroonilise hääletamise süsteemis valijate nimekirja põhjal muudeti, tühistatakse.
  1. Valimisjaoskondades ega välisriigis hääletamise korraldamisel ei kasutatud valijate nimekirjale mittevastavaid andmeid. Valimiste infosüsteemis olid valijate nimekirja andmed õiged. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. S. Švilponis taotleb Riigikohtult tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. märtsi
  4. a otsus nr 62 ja tunnistada õigusvastaseks valimiste korraldaja toiming (PSJKS § 37 lõige 1), mis seisnes vale ringkonna kandidaadi poolt elektrooniliselt antud häälte kehtetuks tunnistamises. Samuti taotleb S. Švilponis hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist kogu riigis ja kordushääletamise korraldamist ning elektroonilise hääletamise alustamata jätmist tulevikus.
  5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis S. Švilponise taotluse tunnistada valimiste korraldaja toiming (vale ringkonna kandidaadi poolt elektrooniliselt antud häälte kehtetuks tunnistamine)
  6. aasta Riigikogu valimistel seadusevastaseks ning loobuda elektroonilisest hääletamisest järgmistel valimistel
  7. märtsi
  8. a otsusega nr 62 läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Seega peab kolleegium hindama, kas Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et S. Švilponisel ei olnud kaebeõigust valimiste korraldaja toimingu vaidlustamiseks.
  9. Kolleegium leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon on S. Švilponise kaebeõiguse ulatust õigesti hinnanud. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 alusel kaebuse esitamise õigus üksnes isikul, kelle subjektiivseid õigusi otsus või toiming väidetavalt rikub, ning kaebust ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks ega avalikes huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  10. märtsi
  11. a määrus asjas nr 3-4-1-17-15, punkt 7 või
  12. novembri
  13. a otsus asjas nr 5-21-21/2, punkt 19). Teisisõnu ei tulene ei põhiseaduse § 15 lõikest 1 ega

§-st 70 õigust esitada valimispõhimõtetega seoses populaarkaebust, vaid isik saab nende rikkumist vaidlustada, kui riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. märtsi
  2. aasta otsus asjas nr 5-19-7/2, punkt 19). S. Švilponis ei väida ja ka asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks
  3. aasta Riigikogu valimistel andnud elektroonilise hääle, mis oli

§ 601lõike 6 alusel kehtetu.

  1. Ka valimiste vaatlejal on õigus kaevata üksnes selliste rikkumiste peale, mis seostuvad kaebaja kui vaatleja õigustega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. novembri
  3. aasta otsus asjas nr 5-21-19/2, punkt 15). Näiteks on Riigikohus läbi vaadanud kaebuse, mis puudutas elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise vaatlemisele seatud tingimusi kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete
  4. a valimistel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. märtsi
  6. aasta otsus asjas nr 5-21-19/2, punkt 14). Samuti on Vabariigi Valimiskomisjon jaatanud vaatleja õigust kaevata selle peale, kui tal takistati vaatlemist (vt Vabariigi Valimiskomisjoni
  7. märtsi
  8. a otsus nr 55 „Kalle Grünthali kaebuse lahendamine“). 29.

§ 194

lõike 1 järgi on igaühel õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid.

§ 12

lõigete 3 ja 4 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekud avalikud ja protokollitakse, protokollid aga avalikustatakse. Selleks, et elektroonilise hääletamise toimingud oleksid arusaadavad, korraldab riigi valimisteenistus enne iga valimise elektroonilise hääletamise perioodi ka vaatlejate koolituse. Lisaks koolitusest osavõtule saavad vaatlejad jälgida ka elektroonilise hääletamise süsteemi seadistusprotseduure ning olla kohal häälte kokkulugemisel valimispäeva õhtul. S. Švilponise ei Vabariigi Valimiskomisjonile ega Riigikohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et tema osalemine koolitusel või häälte kokkulugemisel oleks olnud 5

(7)5-23-11 mingil moel takistatud. Vastupidi, kaebuse järgi sai S. Švilponis väidetavast seaduserikkumisest teada, kui ta osales vaatlejana internetiülekande vahendusel Riigikogu
  1. aasta valimistel elektrooniliselt antud häälte kokkulugemisel Riigikogu konverentsisaalis
  2. märtsi
  3. aasta õhtul. Seega ei saa olla rikutud S. Švilponise kui valimiste vaatleja õigusi.
  4. S. Švilponise väite kohta, et tema kui valimiste vaatleja õigusi rikub see, et valimispäeval,
  5. märtsil 2023 muutusid portaalis www.valimised.ee avaldatud andmed valijate arvu kohta, nagu ka see, et talle jääb selgusetuks, kuidas kajastus tema viidatav probleem elektrooniliste valimiste statistikas, märgib kolleegium, et saab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi vaadata üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjon otsust (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20). Kuna S. Švilponis ei ole Vabariigi Valimiskomisjon menetluses neid väiteid esitanud, ei saa neid käsitleda ka kolleegium.
  8. Küll peab kolleegium vajalikuks selgitada Riigikogu
  9. aasta valimistel elektrooniliselt antud kolme hääle kehtivusega seonduvat. 32.

§ 601

lõike 6 järgi on elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, kehtetu. Vabariigi Valimiskomisjoni 10. oktoobril 2022. a

§ 37

lõike 1 alusel vastu võetud otsuse nr 47 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine Riigikogu valimisteks“ punkti 3.3 järgi koosneb avatud (dekrüpteeritud) elektrooniline hääl kui e-häälte töötlemisrakenduse arvuti mälus olev andmehulk neljast andmeelemendist (ja neid eraldavatest märgenditest). Selle andmehulga elementide jada sisaldab muu hulgas haldusüksuse EHAK (Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator) koodi ning kandidaadi registreerimisnumbrit ja nime. 33. Vabariigi Valimiskomisjoni 3. veebruari 2021. aasta otsuse nr 4 „Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“ järgi, mis on vastu võetud

§ 482

lõike 3 punkti 2 alusel, võimaldab elektroonilise hääletamise süsteem muu hulgas kontrollida elektrooniliselt antud häälte vastavust seaduses sätestatud nõuetele, sh

§ 601lõikele 6.

Elektroonilise hääletamise üldraamistiku kohaselt tehakse

§ 60

¹ lõikes 6 toodud tingimustele vastavad elektroonilised hääled, mis tuleb kehtetuks tunnistada, kindlaks häälte kokkulugemise faasis, pärast nende anonüümimist (elektroonilise hääle lahutamist isikuandmeid sisaldavast konteinerist) ja avamist (dekrüpteerimist). See toimub elektroonilises hääles sisalduva valimisringkonna omavalitsuse koodi ja kandidaadi registreerimisnumbri kokkusobimise kontrolli teel. Kui hääle dekrüpteerimise tulemus ei kuulu selles ringkonnas kandideerivate kandidaatide hulka, loetakse hääl kehtetuks. Seda protsessi jälgib audiitor ning lugemistõend võimaldab auditirakenduse abil kontrollida protsessi matemaatilist korrektsust (vt elektroonilise hääletamise üldraamistik, lk 18). 34. Seega ei olnud konkreetse valija hääle avamine selleks, et veenduda, kas hääl anti vale valimisringkonna kandidaadi poolt vastuolus

§ 601lõikega 6, vajalik.

Nagu Vabariigi Valimiskomisjon õigesti märgib, oleks see ka vastuolus hääletamise salajasuse põhimõttega. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole teinud häälte kehtetuks tunnistamise otsust ega pidanudki seda tegema, kuna need hääled on kehtetud

§ 601lõike 6 alusel.

Seega on ekslik S. Švilponise järeldus, et vale ringkonna kandidaadi poolt elektrooniliselt antud hääled tunnistati kehtetuks seadusliku aluseta. Kolleegium möönab, et sellise järelduse kujunemisele võis kaasa aidata riigi valimisteenistuse

  1. veebruaril 2023 avalikkusele antud hinnang kujunenud õigusliku olukorra kohta.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium S. Švilponise kaebuse PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata. 6

(7)5-23-11 (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.