Obsah (6)

§ 116§ 154§ 142§ 138§ 69§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-701 Tsivi

) § 113 lg 1 järgi oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat ning

§ 116

I lause järgi aegumistähtaja kulg algas päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. VÕSRS § 9 lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
6. juulist
7. 01.07.2002 jõustunud

§ 154

järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks; aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 7. Kohus leiab, et kasutuseeliste hüvitamise nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmise nõudmisele

§ 154

mõttes, kuna hüvitamise kohustus tekib perioodiliselt iga päeva kohta, mille eest kasutuseelis on kaotatud või alusetult saadud. Enne

1. juulit 2002 tekkinud nõuete aegumine algas VÕSRS § 9 lg 2 järgi uuesti 01.07.2002, tulenevalt VÕSRS § 9 lg 1 kohaldub aegumise algusele enne 01.07.2002 kehtinud seadus, st 31.05.1999-30.06.02 sissenõutavaks muutunud nõuded aegusid perioodil 31.05.2002-30.06.
2. Alates 01.07.2002 tekkinud hüvitisnõuded hakkasid aeguma sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppemisest 3 sõltumata sellest, et tegemist on seadusest tulenevate nõuetega, kuna

§ 154kohaldub kõigile korduvatele kohustusele sõltumata nende õiguslikust alusest.

2015.a. sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine hakkas kulgema 31.12.2015, nõuded aegusid 31.12.

1. Hagi esitamise seisuga ei ole aegunud hüvitisnõuded perioodi eest alates 01.01.
2. 8.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus jätab hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks seoses aegumisega rahuldamata osas, milles hageja on taotlenud kostjatelt hüvitise välja mõistmist perioodi 31.05.1999-31.12.2015 eest.

1. Hageja väljatoodu kohaselt pärisid hageja ja kostja II 1993.a. L Pile kuulunud omandiosa xxx ehitistest ja rajatistest (pärimistunnistus dtl 8), maa kinnistati 1999.a. (kinnistamisotsus dtl 215). Pooled ei vaidle, et hageja ei ole kinnistut kasutanud, kinnistul asuvasse elamusse kolis pärast L Pi surma lisaks L Pile kostja II oma lastega, mh perioodil 01.01.2016 kuni L Pi surmani xxx elasid elamus L P ning kostja II.
2. Riigikohus on leidnud, et kohus võib jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 138

ja VÕS § 6); näiteks võib, sõltuvalt juhtumi asjaoludest, kaasomaniku hüvitisnõue olla vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui ta nõuab hüvitist tagantjärele olukorras, kus teine kaasomanik võis mõistlikult võttes hüvitisnõude esitanud kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi kokkuleppe, mille järgi hüvitist ei nõuta, või et kaasomanik ei kavatse hüvitisnõuet esitada (3-2-1-149-10, p 13). Kohus tegi 12.10.2021 hagejale ettepaneku esitada tõendeid kinnisasja valduse või kasutuseelise hüvitise nõudmise kohta enne kohtusse pöördumist. Hageja esitatud 2019.a. e-kirjavahetusest kostjaga III (dtl 232-234, 242-243) vastavate nõuete esitamist ei nähtu, hageja on pöördunud kirjavahetuse kohaselt kostja III poole üksnes kaasomandi lõpetamises kokku leppimiseks. Mh on hageja 10.08.2019 e-kirjas (dtl 234) märkinud, et rõõmustav on suhelda üle 20 aasta. Tõendeid nõuete esitamisest suuliselt esitatud ei ole, hageja vastavasisulised väited on paljasõnalised. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja pärast omandiosa omandamist kinnistut kasutama ei asunud, ei avaldanud selleks soovi 20 aasta vältel ega nõudnud samal ajal ka hüvitist, võisid kostja II ja L P mõistlikult aru saada, et kinnistu kasutamises on vaikimisi kokku lepitud ning hageja hüvitist ei nõua. Kokkulepe saab olla lõppenud alates hüvitisnõude esitamise ajast. 11.

§ 69

lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Hageja on esitanud nõuded kasutuseelise hüvitamiseks esmakordselt 03.09.2019 hagiavalduses (nõuded on eraldatud tsiviilasja 2-19-13507 menetlusest käesolevasse asja), millise dokumendi sai kostja II kohtute infosüsteemi kohaselt kätte 13.01.2020 ning kostja III 13.12.

1. Hagejal saab seega hüvitisnõue kostja II vastu olla perioodi 13.01.2020-01.12.2021 ning kostja III vastu perioodi 13.12.2019-01.12.2021 eest. Kuna kostjale I alates 10.06.2019 enam omandiosa ei kuulu, ei saa hagejal olla hüvitisnõuet kostja I vastu ning hagi jääb kostja I vastu esitatud nõuete osas täielikult rahuldamata.
2. Tulenevalt AÕS § 71 lg 2 on kaasomanikul õigus tema omandiosale vastavale osale ühisest asjast saadavast kasust.

§ 62

lg 1 järgi esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Vaidlus puudub, et mh perioodil 13.12.201901.12.2021 elasid Koidula 13 kinnistul kostjad II ja III, kes kasutasid kogu kinnistut ühiselt. Pooled ei ole välja toonud, et ükski kinnistu osa olnuks kostja II või III ainukasutuses.

1. Riigikohus on selgitanud, et kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus; korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab 4 kolleegiumi arvates määrata korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi (3-2-1-93-12, p 20).
2. Hageja leiab, et kostjate saadud kasutuseelise väärtuse arvestamisel tuleb lähtuda hinnast 3,19 eur/m
3. Hageja on välja toonud, et hagiavalduse tervikteksti esitamise seisuga (veebruar 2021) Anija vallas majade üüripakkumisi ei olnud, oli 2 korteri üürikuulutust (dtl 83) hinnaga 5,675,68 eur/m
4. Kehraga võrreldaval kaugusel Tallinnast asuvad xxx ja xxx, xxx oli 3 korteri üürikuulutused (dtl 85) hinnaga 4,09-5,91 eur/m2 ning maja üüripakkumine (dtl 84) hinnaga 2,49 eur/m2 ja xxx maja üürikuulutus (dtl 86) hinnaga 3,89 eur/m
5. Nähtuvalt hageja esitatud hinnastatistikast majade üürimise kohta xxx ja xxx vallas 2014.a. lõpust 2020.a. alguseni (dtl 229-231) aktiivne üüriturg puudub, aastate lõikes on ainult üksikud pakkumised. xxx kinnistu hindamisakti (dtl 30-80) kohaselt asub kinnistul elamu, majandushoone, kaks kuuri ja puukuur; elamu suletud netopind on 87,5m2 ja elamu seisund on rahuldav. Kohus nõustub hagejaga, et võrreldes korteritega on xxx kinnistu puhul võimalik kasutada ka aeda ja kõrvalhooneid, kuid hinda alandab, et elamu on kaaskasutuses. Hageja esitatud hinnastatistika (dtl 236-241) kohaselt majade üürihinnad Harjumaal 2020.a. vältel oluliselt ei muutunud. Kohus peab võimalikuks lähtuda keskmisest majade üürihinnast, mille kohta on esitatud kuulutused (xxx maja on kuulutuse kohaselt suvila tüüpi, xxx maja on endine mõisakompleksi kuulunud hoone, kasutusel tööstusvool, so kumbki eelduslikult aastaringselt elamiseks mõeldud elamust odavam), so 3,19 eur/m2 ((2,49 + 3,89) : 2). Võttes arvestuse aluseks elamu suletud netopinna, on kogu kinnistu kasutamise eest saadava kasutuseelise väärtus 279,13 eurot kuus (3,19 x 87,5), millest hageja kaasomandiosa suurusele vastav osa on 69,78 eurot (279,13 : 4).
6. Kasutuseelis perioodi 13.12.2019-13.01.2020 eest on 69,78 eurot. Kasutuseelis 13.01.202001.12.2021 eest on 807,12 eurot ((69,78 x 11 kuud) + (69,78 : 30 x 17 päeva)). Kohus mõistab kostjatelt II ja III hageja kasuks solidaarselt välja hüvitise 807,12 eurot ning kostjalt III täiendavalt 69,78 eurot.
7. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta hooneregistri tõend (dtl 235). Nimetatud tõendit kohus ei hinda. Menetluskulud
8. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
9. Kuna kohus jättis hagi kostja I vastu esitatud nõude osas täielikult rahuldamata, jäävad kostja I menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjate II ja III vastu solidaarselt esitatud nõuete hind on kokku 27 440 eurot (23 730+3 710), millest 807,12 eurot (2,94%) mõistis kohus kostjatelt II ja III välja solidaarselt ja täiendavalt 69,78 eurot (0,25%) ainult kostjalt III. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud 2,94% ulatuses kostjate I ja II kanda solidaarselt, täiendava 0,25% ulatuses kostja III kanda ning ülejäänud osas hageja enda kanda ning vastavalt kostja II kulud 97,06% osas hageja kanda ja ülejäänud osas kostja II enda kanda ning kostja III kulud 96,81% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud osas kostja III enda kanda.
10. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Laura-Liis Sarapuu kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 6