← Eesti

4-22-2978/21

Obsah (5)§ 2612§ 341§ 34§ 238§ 80

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2978 (2302,22,011781) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi

§-de 238, 2612 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2302,22,011781 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Erik Eesalu Kohtumenetluse pooled menetlusalune isik Erik Eesalu (isikukood 38808055211, elukoht xxxx, töökoht xxxx) ja tema kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin (Advokaadibüroo Pürn & Tubin, e-post: andi@purntubin.ee) kokkuleppel ning kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja M.K. Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2022, kohtuistungil Resolutsioon Jätta Erik Eesalu kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: xxxx, millega määrati Erik Eesalule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades

§ 2612lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata.

Määratud rahatrahv 300 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber

  1. Jätta Erik Eesalu poolt Advokaadibüroole Pürn & Tubin tasutud õigusabikulud summas 1387,46 eurot tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsusega nr xxxx väärteoasjas nr: xxxx määrati Erik Eesalule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades

§ 2612lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Otsuse kohaselt Erik Eesalu 14.08.2022 kell 11.23 Harju maakonnas Maardu linnas Põhjaranna tee 24, liikudes Muuga sadama suunas, juhtis mootorsõidukit S. S540 registreerimismärgiga xxxx koos haagisega Wielton NW-3 registreerimismärgiga xxxx, teostas veose vedu, omamata selleks

§ 341sätestatud nõutavat eriluba.

Haagise III-telje tegelik teljekoormus oli 9019 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Autorongi tegelik mass oli 47952 kg, lubatud suurim registrimass 44000 kg. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 34

lg 13 ja § 80 lg 1,2 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti

§ 238ja § 2612 lg 1 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale võis esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 29.08.

  2. 29.08.2022 esitas menetlusalune isik Erik Eesalu kaitsja vahendusel Harju Maakohtule kaebuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.08.2022 kiirmenetluse otsuse nr xxxx tühistamiseks. Menetlusalune isik vaidlustab otsuse täies ulatuses. Vastavalt otsuses sisalduvale teokirjeldusele juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit koos haagisega, omamata

§ 341sätestatud eriluba.

Haagise 3. telje tegelik teljekoormus oli 9019 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Autorongi tegelik mass oli 47952 kg, lubatud suurim tegelik mass 44000 kg. Vastavalt massimõõteseadme kasutamise protokollile viidi kohtuvälise menetleja poolt kaalumine läbi kuue Evocar kaaluga. Kuna kohtuvälisel menetlejal oli kuus kaalu, siis 3 teljeline veok ja 3 teljeline sadulhaagis (kokku 12 ratast) kaaluti rööbiti: alguses veoki ja sadulhaagise üks külg, järgnevalt veoki ja sadulhaagise teine külg. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad kaaludel. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4-13-151) asus maakohus seisukohale, et lähtudes Evocar-2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, et kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse 2 tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Evocar kaalude kasutusjuhend (notari poolt kinnitatud tõlkega, kaebuse lisa 2) ütleb selgelt, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Sellepärast soovitatakse 8, 10 või 12 kaaluga kaalusüsteemi (vastavalt siis 4, 5 või 6 teljega sõiduki kaalumiseks). Käesoleval juhul oli tegemist 6 teljelise autorongiga, mille puhul tuli kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja kasutas aga 6 kaaluga kaalusüsteemi. Arvestades ülaltoodut ei ole autorongi tegeliku massi mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka teljekoormuste osas ning otsus tuleb

§ 80

lg 1,

§ 34

lg 13 rikkumise osas ja menetlusaluse isiku karistamise osas

§ 2612lg 1 järgi tühistada.

Menetlusalune isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 29 lg-st 1 p-st 1, §-st 132 p-st 3 palus menetlusalune isik Erik Eesalu tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.08.2022 kiirmenetluse otsus nr 10220182805333 ning lõpetada väärteomenetlus.

  1. 13.09.2022 esitas menetlusalune isik Erik Eesalu kaitsja vahendusel Harju Maakohtule taotluse, mille kohaselt tulenevalt VTMS § 12 lg 2 p 1 palus väärteoasja menetleda tema elukohajärgses kohtus (Viru Maakohus Rakvere kohtumaja). Harju Maakohtu 14.09.2022 määrusega väärteoasjas nr 4-22-2978 saadeti Erik Eesalu kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.08.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,22,011781 vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.
  2. 05.10.2022 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus vastavalt kohtu nõudele Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebusele, mille juurde lisas täiendavad tõendid. Kohtuväline menetleja, tutvunud E. Eesalu kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kaebaja poolt esitatud Soome keelne raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhend koos A.P. (P.) tõlkega on asjakohane. Vaidlus puudub selles, et vastavalt mõõteseaduse (MõõteS) § 10 lg-le 5 peab taatluskohustuse kandja (PPA) tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis. Vaidlus puudub ka selles, et kohtuväline menetleja mõõtis E. Eesalu poolt juhitud autorongi külgepidi. Nii käesolev kaebus kui ka kaebuses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi (RKKKo)
  3. juuni otsus nr 3-1-1-68-13 ja Viru Maakohtu
  4. novembri otsus nr 4-13-151 keskenduvad kasutusjuhendi punktide 1.2 ja 3.1 tõlgendusele. Erik Eesalu jääb kaebuses samale seisukohale, rõhutades mitteautomaatkaalude kasutusjuhendis kirjutatut, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selle pärast soovitab tootja kaheksa

(8), kümne
(10), või kaheteistkümne
(12)kaaluga kaalusüsteemi (juhendi p 1.2, lk 3). RKKKo otsus ning hilisem Viru Maakohtu otsus on ebaõnnestunud ning tõendite kogumisel on oldud pealiskaudsed. Ka käesolevas asjas on kaebuse esitaja täielikult tähelepanuta jätnud kaebusega lisatud juhendi pi 1.2 lehekülje all oleva tootja poolse selgituse: „Sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu. Teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Selline juhend selgitab ka miks kasutusjuhendi p-s 3.1 näidatud kaalu kasutamisest põhjustatud vigade hulka loetakse neljateljelise sõiduki kaalumist kuue kaaluga, kui ka külgepidi kaaludes ei asetse kaalud korraga kõigi rataste all (juhend p 3.1, lk 6). Seega on võimalik kasutada ka 3 14-teljelise autorongi kogukaalu saamiseks vähemat arvu kaale kui autorongi kogutelgede arv. Võimalik on kaaluda igat sõidukit eraldi, kuid võimalik on ka külgepidi kaalumine. Vähenenud kaalutulemus on menetlusaluse isiku kasuks, sest külgepidi teostatud kaalumisel on sõiduki massikese nihkunud kaalude peal ehk kõrgemal pinnal asetsevate rataste tõttu sõiduki keskosast madalamal asetsevate rataste suunas. Kohtuväline menetleja selgitab, et PPA on hinnatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks mõõtjaks ning on koostanud mitteautomaatkaalude kasutamiseks sõidukite ratta- ja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramise mõõtemetoodika. Nimetatud mõõtemetoodika (hetkel kehtiv MM 02-2015) „Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine“ on sätestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga ning selle juurde kuulub lisa „Mõõtemääramatuse hindamine“ (Lisa 1, 2). Metoodika on kasutamiseks riikliku järelevalve teostamiseks PPA ametnikele, kes on läbinud vastava väljaõppe. Nimetatud metoodika (k.a eelnevalt kehtinud MM 02-2010) on välja töötatud võttes aluseks muuhulgas raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhendi. Kaalumise läbiviimise eesmärk võib olla sõiduki kogumassi mõõtmine, teljekoormuste mõõtmine või nende kombinatsioon (p 6.4.1). E. Eesalu poolt juhitud sõiduki kaalumine oleks olnud võimalik külgepidi (p 6.4.2 d) või kaaludes autorongi sõiduk ja haagis eraldi (p 6.4.3). Lisaks ei saa kaebuse esitaja poolt viidatud ligikaudu 9 aasta tagused lahendid olla aktuaalsed tänasel päeval, sest kaebusega lisatud kasutusjuhend, - milline on PPA-s tänasel päeval kasutusel ning millisest massimõõtmisel lähtutakse – on tootja poolt välja antud 31.08.2013 ning notariaalselt kinnitatud 02.04.
  1. Kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu 20.06.2013 otsuses ja maakohtu 20.11.2013 otsuses on aga tuginetud otsuste tegemisel kasutusjuhendi eelmisele versioonile, millisest tõenäoliselt puudus tootja selgitus punktis 1.2, et on võimalik kaaluda igat sõidukit eraldi, kaaluda ühe külje kaupa ja et külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi. Iga sõiduki eraldi kaalumisega on sõltuvalt kaalu liigist ning autorongi kombinatsioonist seotud veel erinevaid erandeid, kuid nende selgitamine väljuks antud kaebuse arutamise piiridest. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et sõiduki koormuse mõõtmist ei teostatud lubamatutel viisidel, vaid tugineti õigesti „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale“ ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendile. Evocar 2000 kaalude puhul on tegemist sõiduvahendi ratta-, telje- ja täiskoormuse kaalumiseks ettenähtud kaaludega. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja autorongi massimõõtmine on toimunud kooskõlas kehtestatud õigusaktidega, tootja koostatud kasutusjuhendiga, asjakohase tehnilise spetsifikatsiooniga ning on jälgitavalt tõendatud. Mõõtmist on teostatud viisil, mida võimaldab mõõtemetoodika ning EVOCAR 2000 raadiokaalude kasutusjuhend. Erik Eesalule määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 14.08.2022 kiirmenetluse otsuse muutmiseks.
  2. 29.11.2022 esitas menetlusalune isik Erik Eesalu kaitsja vahendusel kohtule vastuse kohtuvälise menetleja seisukohale. Kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukoha põhjal on selge, et vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebaja poolt esitatud soomekeelne raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhend koos A.P. (P.) tõlkega on asjakohane. Vaidlus puudub selles, et vastavalt mõõteseaduse (MõõteS) § 10 lg-le 5 peab taatluskohustuse kandja (PPA) tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis. Vaidlus puudub ka selles, et kohtuväline menetleja mõõtis E. Eesalu poolt juhitud autorongi külgepidi, kaaludes 6 teljelist (veok 3 telge + haagis 3 telge) autorongi kuue 4 kaaluga. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad üheaegselt kaaludel. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt RKKKo otsus ning hilisem Viru Maakohtu otsus on ebaõnnestunud ning tõendite kogumisel on oldud pealiskaudsed. Menetlusalune isik rõhutab, et mõlemas otsuses on rõhutatud, et kinni tuleb pidada kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust ning eeltoodud põhimõte kehtib praeguseni. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4-13-151) asus maakohus seisukohale, et lähtudes Evocar-2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, et kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Kohtuvälise menetleja poolt aktsepteeritud Evocar kaalude kasutusjuhend (kaebuse lisa 2) ütleb selgelt, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Sellepärast soovitatakse 8, 10 või 12 kaaluga kaalusüsteemi (vastavalt siis 4, 5 või 6 teljega sõiduki kaalumiseks). Käesoleval juhul oli tegemist 6 teljelise autorongiga, mille puhul tuli kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja kasutas aga 6 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja on teinud etteheite, et käesolevas asjas on kaebuse esitaja täielikult tähelepanuta jätnud kaebusega lisatud juhendi p-i 1.2 lehekülje all oleva tootja poolse selgituse: „Sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu. Teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Menetlusalune isik märgib, et juhendi p 1.2 on kaebusest välja jäetud põhjendatult: nimelt võib külgepidi kaaluda p 1.2 juurde lisatud pildil asuva sõidukikombinatsiooni puhul, ehk siis 7 teljelise autorongi puhul. Selline sõidukikombinatsioon on erand 4,5 ja 6 teljeliste autorongidega võrreldes. Kuna käesoleval juhul kaaluti 6 teljelist autorongi, kohaldub kasutusjuhend osas, mis annab juhise kaaluda 6 teljelist autorongi 12 kaaluga, st iga ratta all on kaal. Arvestades ülaltoodut ei ole autorongi tegeliku massi mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka teljekoormuste osas ning otsus tuleb

§ 80

lg 1,

§ 34

lg 13 rikkumise osas ja menetlusaluse isiku karistamise osas

§ 2612lg 1 järgi tühistada.

MENETLUS KOHTUS

  1. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 30.11.2022 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik Erik Eesalu kohtule esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik Erik Eesalu kirjeldas kohtuistungil, et ta laadis nisu peale ja liikus Muuga sadamasse. Tema auto poolt antud andmete järgi oli tal veduk ilusti kaalus. Kui liikus Muugale, siis ta peeti kinni. Ta leidis, et on valesti kaalutud, sest kaaluti ühelt poolt külge ja teiselt poolt külge. Ta kontrollis, et veduk on kaalu piirides autokompuutri järgi. Koorma laadimise ajal ta saab autokompuutrist jälgida, kui palju kaal on. Kompuutrist näeb auto silla kaalusid ja ka täiskaalu, s.o auto tegelik mass, täismass. Ta näeb kõik teljed ära ja palju on kaupa peal, palju on algne kaal ja siis ta näeb täismassi ka ära. Varasemalt on ka kaalutud Põhja prefektuuri poolt, siis on olnud ilusti kõikide rataste all kaalud. Varasemalt on kaalutud 5
  2. aastal, siis oli tal 2-teljeline auto 4 rattaga ja 3-teljeline haagis 6 rattaga, see teeb kokku 10 ratast. Sellisel kujul autorongi kaaluti 10 kaaluga.
  3. Kaitsja märkis kohtuistungil, et kõik põhiline on esitatud kaebuses ja kaebuse täienduses. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast, kes seab kahtluse alla Riigikohtu otsuse 3-1-1-68-13 ja sama asja järgnevuse Viru Maakohtus 4-13-151 usaldusväärsuse, leidis kaitsja, et ikkagi kohtud on jõudnud nendes asjades ainuõigele seisukohale. Ehk siis kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. See oli Riigikohtu üldine printsiip ja ta ei tea sellist lahendit, mis seda põhimõtet oleks muutnud. Ka kohtuväline menetleja ei ole tegelikult välja toonud sellist lahendit. Viru Maakohus selles samas väärteoasjas, mille Riigikohus tagasi saatis, täpsustas veel, et mõõtemetoodika sätestab erinevaid meetodeid, kuidas autorongi või sõidukit või haagist kaaluda. Aga koosmõjus nüüd kaalude kasutusjuhendi ja mõõtemetoodikaga saab kohalduda ainult see üks mõõtemetoodikas märgitud viis, kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ehk siis kohtud on rõhutanud, et metoodikast tuleb valida selline meetod, mis ei ole vastuolus Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Nüüd tõepoolest on toodud välja Evocar kaalude kasutusjuhendis üks erand, sellele siis kohtuväline menetleja tuginebki. Aga nüüd see erand, seda ka uuriti tõendina, et jätkem meelde see, et meil oli tegemist 6 teljelisega, kokku 12 ratast. See erand ei käi selle kombinatsiooni kohta, vaid siin on selgelt välja joonistatud ja ka kirjutatud, et sellist sõiduki kombinatsiooni ehk siis 7 teljelist, kust on näha tegelikult sadulhaagis, mis toetub veoki tagaosa peale pluss siis sadulhaagise küljes on veel üks haagis. Sellise sõiduki kombinatsiooni puhul tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu või siis teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. Menetlusaluse isiku autorong ei lähe selle erandi alla. Ehk siis kohaldub üldine reegel, mis ütleb, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõikide rataste all. Tegelikult 6 teljelist kombinatsiooni saab kaaluda 12 kaaluga, sest 12 kaalu süsteem on olemas nagu ka ütleb juhend. Ei ole mingeid põhjuseid, miks peaks kaaluma sellist kombinatsiooni rööbiti. Ei ole ka õigustavat põhjust, miks rööbiti kaalumine annab õiged kaalumistulemused. Ei tea, miks praegusel juhul seda 12 kaalu ei saadud kasutada, kasutati 6 kaalu, aga see metoodika ei ole õige. Kas ta vähendab kaalutulemusi või suurendab kaalutulemusi, igal juhul see massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, sest see kogukoormuse näit, mis seal on fikseeritud vale kaalumise metoodika tõttu ei ole usaldusväärne. Ja sellel põhjusel kaitsja ongi seisukohal, et see massimõõteseadme kasutamise protokoll tuleb tõendite hulgast välja jätta, mitte seda siis otsuse tegemisel usaldusväärsena käsitleda. Ja kuna tõendid puuduvad rikkumise osas, siis tuleb see väärteomenetlus lõpetada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja mõista Erik Eesalu õigeks ja menetluskulud jätta riigi kanda.
  4. Kohtuvälise menetleja esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et menetlusalune isik on selle teo toime pannud. Kaalumine on toimunud õigesti. Samuti nagu materjalidest nähtub on kaaluja läbinud koolituse, kaalud on olnud taadeldud. Kaebuse sisu tugineb peamiselt ainult asjaolule või tõlgendusele, lk 3 tõlgendamisele kasutusjuhendist ja täiendavas seisukohas, mis kaitsja on esitanud on viidatud, et just nimelt ainult selle koosseisu kaalumine võiks toimuda 7 kaaluga. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et esiteks on see juhend koostatud silmas pidades kõige laiemaid piire, mis on sätestatud mõõtmisele, et ilmselgelt juhendi koostaja ei saa hakata välja tooma absoluutselt kõikvõimalikke veokite kui ka haagiste ja nende koosseisude mudeleid ja ütlema iga mudeli all, et sellisel juhul on lubatud nii paljude kaalude kasutamine ja sellisel juhul on lubatud nii paljude kaalude kasutamine. Antud koosseis lk 3 ja ka teised koosseisud, mis lk 3 on välja toodud on ainult näitamaks selle juhendi põhilist 6 mõtet. Ja kui jälgida selle juhendi keele kasutust, siis siin on rasvases kirjas välja toodud: „Sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selle pärast soovitame kaheksa

(8), kümne
(10)või kaheteistkümne
(12)kaalusüsteemi.“ Kaalusüsteemid, mida siis nähakse ette, et kasutatakse kontrollide poolt ja kui palju neid kaalusid olemas on, on soovituslik. Sätestatud juhendi järgi on ainult metoodika, kuidas tohib kaaluda. Ja ongi ju öeldud, et lubatud on ka külgepidi kaalumine ja alla on kirjutatud: „NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Mida selle all on mõeldud, kui kaaluda, siis ei saa lähtuda ainult juhendist, peab ka mõtlema sellele, kuidas reaalne kaalumine avaldab mõju kaalutavale massiobjektile ja mõõtetulemustele. Ja kui me kujutame nüüd ette, et kaalutakse ainult ühte külge, siis see külg, mida kaalutakse tõuseb maapinnast kõrgemale, see tähendab, et kaalukese mootorsõidukil või autorongil nihkub vastaspoole. Mis tähendab, et kaalule langeb väiksem kaalukoormus ja tulemus ongi see, et kaalul näidatud mõõtetulemus on väiksem ehk siis menetlusaluse isiku kasuks, võrdluses sellega, et kui oleks kaalutud kõiki rattaid korraga. Nüüd teine tähelepanek, mida on mõeldud selle all, kui on öeldud, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Kui pöörata lk 6, siis on seal kaks C-kategooria mootorsõidukit 4 teljega. Punktis 3.1 on jäetud kaal panemata esimese telje alla. Ja teisel joonisel on näha, et veoki teine telg on üles tõstetud, just seda on juhendi koostaja pidanud silmas, et kaalud peavad olema paigutatud kõigi rataste alla. Kui kaaluda 6 kaaluga või rööbiti 3 kaaluga ja jätta rööbiti kaaludes üks kaal panemata või kõiki telgi korraga kaaludes üks kaal panemata, siis raskuskese toetub teatud telgedele vähem. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui me kujutame ette, et üks telg on üles tõstetud. Sest seadus näeb ju ette, et ületada ei tohi mitte ühelegi teljele ettenähtud kaalu, ei veokile ega haagisele ettenähtud maksimaalset kaalu ega ka kogu autorongile ettenähtud maksimaalset kaalu. Kui kaal jäetakse panemata või telg on üles tõstetud, siis langebki keskel olevale teljele suurem koormus ja oht, et selle telje kogu kaal läheb lõhki. Antud juhul kaitsja on oma seisukohas sõnastanud lk 3 see täiendav seisukoht, et menetlusalune isik märgib, et juhendi p 1.2 on kaebusest välja jäetud põhjendatult, nimelt võib külgepidi kaaluda p 1.2 juurde lisatud pildil asuva sõidukikombinatsiooni puhul, ehk siis 7 teljelise autorongi puhul. Selline sõidukikombinatsioon on erand 4,5 ja 6 teljeliste autorongidega võrreldes. Siin ei ole tegemist mingisuguse erandiga. Kohtuvälise menetleja esindaja kordab veelkord üle, et see on lihtsalt näidis, kuidas on võimalik kaaluda, siin ei ole mõeldud absoluutselt kõikide sõidukite ega haagiste kombinatsioone. Mis puudutab nüüd kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendit 3-1-168-13 ja väärteoasja lahendit 4-13-151, siis need lahendid on tehtud tuginedes eelmisele kasutusjuhendile. Tänaseks päevaks on ju kasutusel uus kasutusjuhend, mis on välja antud 31.08.2013 ja notariaalselt kinnitatud 02.04.2014, mis on enne seda Riigikohtu lahendit. Kaitsja väide, et tõend - massimõõtmise protokoll, on lubamatu, on täiesti alusetu sellepärast, et selles protokollis on kajastatud kõik mõõtmistulemused, laiendmääramatused ja kaalu tulemused, mis on saadud. Järelikult sellise süüdistuse etteheitel on nimetatud protokoll hädavajalik ning seda ei saa mitte kuidagi kõrvale jätta. Sellele tuginedes leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja autorongi mõõtmine on toimunud kooskõlas kehtestatud õigusaktidega, tootja koostatud kasutusjuhendiga, asjakohase tehnilise spetsifikatsiooniga ning on jälgitavalt tõendatud. Kokkuvõtvalt taotles kohtuvälise menetleja esindaja kohtult VTMS § 132 lg 1 järgi jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata 7 esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Liiklusseaduse (

) § 34 lg 13 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud korras.

§ 80

lg 3 kohaselt sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 80

lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.

§ 341lg 1 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud.

§ 238

näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest.

§ 2612

lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

  1. Menetlusalune isik Erik Eesalu ei ole vaidlustanud seda, et ta 14.08.2022 Harju maakonnas Maardu linnas Põhjaranna teel autorongi juhtis. Ta kinnitas kohtuistungil, et tol päeval laadis ta nisu peale ning liikus Muuga sadamasse. Seega loeb kohus väärteoasjas 8 kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt esmalt tuvastatuks selle, et menetlusalune isik Erik Eesalu juhtis 14.08.2022 kell 11.23 Harju maakonnas Maardu linnas Põhjaranna tee 24, liikudes Muuga sadama suunas, mootorsõidukit koos haagisega ning teostas veose vedu. Väärteoasjas 14.08.2022 koostatud massimõõtmise protokollist (tl 30 pöördel ja tl 31) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse patrullpolitseinik Aleksandr Winter teostas riikliku järelevalve korras Erik Eesalu poolt juhitud mootorsõiduki S. S540 registreerimismärgiga xxxx ja haagise Wielton NW-3 registreerimismärgiga xxxx kaalumist 14.08.2022 kell 11.42-11.48 Harju maakonnas Maardus Põhjaranna tee
  2. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 p-le 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning et mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. Seda kinnitavad ka väärteotoimikus sisalduvad tõendid - Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E075 (tl 63) ja selle lisa (tl 62), mis tõendab, et mõõtja Politsei- ja Piirivalveameti erialane pädevus vastab majandus- ja taristuministri
  3. detsembri
  4. a määruse nr 64 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal ning 6 Metrosert taatlustunnistust (tl 31 pöördel - tl 34) kaalumiseks kasutatud Evocar-2000 mitteautomaatkaaludele seerianumbritega 201896, 201897, 201898, 201899, 201900 ja 201901, millistest esimesed viis on taadeldud 28.02.2022 ja viimane 01.03.
  5. Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud seetõttu, et mõõtmisel ei ole peetud kinni kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, kuna 6teljelist autorongi kaaluti 6 kaaluga ning kaalumist teostati rööbiti, st esmalt kaaluti veoki ja haagise üks külg ning seejärel veoki ja haagise teine külg. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad kaaludel nagu näeb ette tootja poolt koostatud Evocar kaalude kasutusjuhend. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku ja kaitsja hinnangul massimõõtmise protokolli kui ebausaldusväärse tõendiga jätta arvestamata. Kohus, sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, eeltooduga ei nõustu. Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi notariaalsest kinnitatud tõlkest (tl 15-21 pöördel) nähtub, et juhendi p-s 1.2 on välja toodud kaalumiseks vajaminevate kaalude hulk ning selgitatakse, et sõiduki mudel määrab vajaminevate kaalude hulga ning välja on toodud joonised kaheteljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 4 kaalu, kolmeteljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 6 kaalu ning neljateljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 8 kaalu. Seejärel on välja toodud (ilma sõiduki jooniseta), et viieteljelisele on vastavalt vaja 10 kaalu. Veel on juhendis märgitud, et: „Sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selle pärast soovitame kaheksa

(8), kümne
(10)või kaheteistkümne
(12)kaalusüsteemi.“ Kohus leiab, et kasutusjuhendis väljatoodud kaalusüsteemid (ehk vajaminevate kaalude arv) on eeltoodust tulenevalt soovituslikud. Seda seisukohta toetab ka juhendi järgmine joonis seitsmeteljelisest sõidukist, mille kohta on märgitud, et sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu ning et teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. Lisaks on selgitatud: „NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Kohus tõlgendab eeltoodut selliselt, et autorongi kogukoormuse kaalumiseks on soovitatav kaaluda viisil, kus kaalud on 9 üheaegselt autorongi kõigi rataste all, antud juhul 6-teljelise autorongi kõigi 12 ratta all, kuid kui 12 kaaluga kaalusüsteemi ei ole võimalik kasutada, võib kaaluda autorongi iga sõidukit eraldi või kaaluda autorongi ühe külje kaupa, kasutades 6 kaalu, seejuures, aga tuleb panna tähele, et külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja poolt väljatoodud seisukohaga, et külgepidi võib kaaluda vaid juhendi p 1.2 juurde lisatud pildil asuvat sõidukikombinatsiooni ehk 7-teljelist autorongi ning et selline sõidukikombinatsioon on erand 4-, 5- ja 6-teljeliste autorongidega võrreldes. Seda seetõttu, et vaadates juhendi p 1.2 ülesehitust, on selge, et seal ei ole välja toodud kõiki võimalikke sõidukikombinatsioone, vaid üksnes näited, kuidas tootja soovitab erinevaid autoronge kaaluda. Seda seisukohta kinnitab kohtu hinnangul see, et joonistel on kujutatud üksnes 2-, 3- ja 4-teljelist sõidukit. Jooniseid ei ole esitatud 5- ega 6-teljeliste autorongide kohta, on vaid märgitud, et viieteljelisele on vastavalt vaja 10 kaalu. Kuueteljelise sõidukikombinatsiooni kohta ei ole tootja kasutusjuhendis vajaminevate kaalude arvu välja toonud, on vaid soovitus kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Seega ei saa kohtu hinnangul juhendi p 1.2 tõlgendada selliselt, et esitatud joonistel on väljatoodud ainuvõimalikud variandid autorongide kaalumiseks ning et 7-teljeline sõiduk on ainus erand, mida tohib kaaluda külgepidi. Seda seisukohta toetab ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtemetoodikate kinnitamine“ lisa 2, s.o Metoodika MM 02-2015 „Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine“ (tl 67-80) p 6.4.2, mille kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi ja/või teljekoormuse mõõtmine rattakoormuse kaaludega, sõltumata nende ühendatusest arvutiga, toimub järgmiselt:
  1. a)rattakoormuse kaalud asetatakse üheaegselt kõigi rataste alla;
  2. b)rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa, kasutades mittekaalutatavate telgede rataste all kaalude kõrgusele vastavaid tasandusmatte. Esmalt asetatakse kaalud osa telgede rataste ette ja tasandusmatid mittekaalutavate telgede rataste ette. Sõidukiga sõidetakse kaaludele ja tasandusmattidele. Kaalude lugemid ehk mõõdised kantakse protokolli. Seejärel muudetakse tasandusmattide ja/või kaalude asukohad või liigutatakse sõidukit, et kaaluda varem mittekaalutud rattad (vajadusel sõidetakse selle teostamiseks eelnevalt tasandusmattidelt ja kaaludelt maha). Antud tegevusi korratakse kuni on kaalutud kõigi rataste koormused.
  3. c)rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa tasandusmatte kasutamata, kui telgedevaheline kaugus on suurem, kui 3 m. Kaalumine toimub analoogselt alampunktile 6.4.2b. Telgedevaheline kaugus määratakse kindlaks sõiduki registriandmete järgi või mõõdetakse pikkusmõõtevahendiga;
  4. d)kaalumine külgepidi. Kaalud asetatakse sõiduki ühe külje kõigi rataste alla üheaegselt. Kaalud võivad töötada autonoomselt või süsteemiks ühendatuna, kasutades tootja vastavat tarkvara. Menetlusaluse isiku kaitsja on kaebuses viidanud Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 toodud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Antud otsusega Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4-13-151) asus maakohus seisukohale, et lähtudes Evocar-2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Kohus märgib, et nimetatud 10 Riigikohtu otsus on koostatud 20.06.2013 ning maakohtu otsus 20.11.2013, käesolevalt kaebusele lisatud Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi eestikeelne tõlge on notariaalselt kinnitatud 02.04.2014, seega on nimetatud lahendites tuginetud kasutusjuhendi eelmisele versioonile ning selle eestikeelsele tõlkele, mis ei pruugi käesolevalt olla enam asjakohased. Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul kaalumise mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud (mõõtmist teinud pädev mõõtja järgis asjakohast mõõtemetoodikat, millega on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust) ning kohus loeb massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas. Massimõõtmise protokolliga on tõendatud, et Erik Eesalu poolt juhitud autorongi haagise III telje tegelik teljekoormus oli 19 kg üle lubatud teljekoormuse (III telje lubatud teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 9019 kg). Samuti ületas autorongi tegelik mass suurimat lubatud registrimassi 3952 kg võrra (lubatud suurim registrimass 44000 kg, autorongi kogumassi lõplik mõõtetulemus 47952 kg). Sõiduki taustakontollist (tl 54-57) veduki Scania S540 registreerimismärgiga xxxx kohta nähtub, et antud sõiduk on kolmeteljeline ning täismass on 27000 kg, 1. telje lubatud suurim teljekoormus on 8000 kg, 2. teljel 11500 kg ja 3. teljel 7500 kg. Haagis(t)e suurim mass autorongis on 44000 kg. Sõiduki taustakontrollist (tl 58-61) haagise Wielton NW-3 registreerimismärgiga xxxx kohta nähtub, et tegemist on kolmeteljelise haagisega, mille täismass on 42000 kg, lubatud suurim teljekoormus on kõigil kolmel teljel 9000 kg. Seega rikkus Erik Eesalu

§ 80

lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

§ 80

lg 2 kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras, s.o teostades erivedu omades eriluba. Samuti rikkus Erik Eesalu

§ 34

lg 13 nõudeid, mis sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras, s.o omades eriluba. Erik Eesalu ei omanud nimetatud eriluba. Eeltooduga on täidetud

§ 238

ja

§ 2612lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et väärteod on toime pandud ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul on võimalik Erik Eesalu poolt antud ütluste põhjal asuda seisukohale, et ta pani teod toime hooletusest, sest ta ei teadnud süüteokoosseisudele vastavate asjaolude esinemist – Erik Eesalu on selgitanud, et kontrollis nisu peale laadimisel autokompuutrist kaalusid, samas aga on tunnistanud, et auto kaalud on valmistaja poolt paika pandud ning mingit sertifikaati taatlemise kohta ei ole ning vilja puhul on mahukaalu hindamine visuaalselt väga raske. Kohus märgib, et isik kutselise juhina peaks olema teadlik sellest, et autorongi juhtides ei tohi selle mistahes telje koormus ületada registriteljekoormust ning autorongi tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, kui selleks ei ole nõutavat eriluba. Seega on nii

§-s 238 kui ka

§ 2612lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused täidetud hooletusega.

11 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on Erik Eesalu pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 238

ja

§ 2612lg 1 järgi. 11. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Erik Eesalu. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd Erik Eesalu on pannud toime ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule, siis määrati talle KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

§ 238

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning

§ 2612lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Seega on kohtuväline menetleja õigesti määranud menetlusalusele isikule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades karistuse

§ 2612lg 1 järgi. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Erik Eesalule

§ 2612

lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Erik Eesalule

§ 2612

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kohus arvestab, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. Erik Eesalu pani väärteod toime ettevaatamatusest. Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist (tl 38) nähtub, et Erik Eesalul puudub kehtiv karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab ka kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada karistusega, s.o rahatrahviga, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus asub seisukohale, et Erik Eesalule määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, vastab isiku süü suurusele ning on proportsionaalne, karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus Erik Eesalu kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2302,22,011781, millega määrati Erik Eesalule KarS § 12 63 lg 1 sätet kohaldades

§ 2612lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata.

Erik Eesalu poolt Advokaadibüroole Pürn & Tubin tasutud õigusabikulud summas 1387,46 eurot jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Riigikohtu

  1. märts 2023 kohtumäärusega jäeti Erik Eesalu kaitsja vandeadvokaat Andi Tubini kassatsioon mentlusse võtmata.
  2. detsember 2022 kohtuotsus 4-22-2978 jõustus 20.märts 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.