Obsah (5)

§ 101§ 102§ 96§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Vutt, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21

) § 101 alusel arvutatud summa, sh hagejale I arvestatud 213 eurot kuus ja hagejale II arvestatud 181,05 eurot kuus; 3)

1. aprillist 2022 hageja I täisealiseks saamiseni kokku 417,36 eurot kuus, millest hagejale I 225,6 eurot ja hagejale II 191,76 eurot. Väljamõistetud summat peab korrigeerima iga aasta
2. aprillil

§ 101lg-tes 3-5 sätestatud alustel; 4) tagasiulatuvalt 1.

aprillist 2021 hagi esitamiseni kokku 928 eurot, st kummagi hageja kasuks 464 eurot. Elatis tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks R.L. (hagejate isa) pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hagejad ei nõustunud kostja vastuväidetega hagile. Hagejate ülalpidamiskulud on ühes kuus kokku 1194 eurot. Kuivõrd hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimumi ulatuses, ei pea nad enda kulusid tõendama. Hagejad ei viibinud
2. aastal kostja juures keskmiselt 10-12 ööpäeva kuus.
3. aastal olid hagejad kostja juures jaanuaris 28,5 tundi, veebruaris 46,5 tundi, märtsis 74,8 tundi ja aprillis 2 41,5 tundi. Isegi kui ema kohtuks lastega kohtu määratud suhtluskorra kohaselt, veedaksid hagejad kostjaga 4 ööpäeva ja 10 tundi kuus. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei ole põhjendatud lasterikka pere toetuse arvel vähendada hagejate igakuist elatist. Puudub mõjuv põhjus, et mõista elatis välja alla miinimummäära

§ 102mõttes.

Hagejatele elatise maksmisel ei jää kostja kaks alaealist last hagejatest ebavõrdsemasse olukorda. Neil on teine vanem, kellel lasub samuti kohustus pidada enda ja kostja ühiseid lapsi ülal. Kostja ei esitanud kohtule õigeid andmeid enda pere sissetulekute kohta. Kostja väite kohaselt on tema pere väljaminekud ühes kuus 2550 eurot, millele lisanduvad ühekordsed kulud. Kostja väidetav kuusissetulek on 615 eurot ning kostja abikaasa töövõimetustoetus on umbes 400 eurot ning abikaasale makstav lasterikka pere toetus on umbes 500 eurot. Selle rahaga ei ole kostja perel võimalik oma sissetulekute arvelt kulusid väidetud ulatuses kanda. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vaidlustas elatise suurust ning nõustus maksma hagejatele kokku 131,17 eurot kuus, sealhulgas hagejale I 70,9 eurot ja hagejale II 60,27 eurot. Kostja ei tunnistanud elatise nõuet tagasiulatuvalt ning palus elatist vähendada alla

§ 101määra.

Hagejate vajadused ei vasta kahekordsele miinimumelatise summale, millele lisanduvad hagejatele makstavad lastetoetused ja hagejate isale makstav lasterikka pere toetus. Hagejad ei ole tõendanud igakuiseid kulusid 757 eurot aastal 2021 ja 827 eurot aastal

1. Elatise suuruse määramisel peab muu hulgas arvestama kostja võimekusega kohtuotsust täita. Kostja igapäevased kulutused on suured, kuivõrd tema peres on lisaks kostjale ja tema abikaasa M.I. kaks nende ühist last (
2. a. ja
3. kuud) ning abikaasa 5 last, kellest 4 on alaealised. Seega ei ole kostja võimeline elatist miinimummäära kohaselt maksma. Kostja igapäevased kulutused koos abikaasaga on elekter, majalaen umbes 400 eurot kuus; igapäevased kulutused nagu toit, transpordikulud jne umbes 1400 eurot kuus; lastele kooliks vajalikud kulud koolitarvetele, riietele ja jalanõudele umbes 450 eurot kuus; muud kulud, järelmaksud, liisingud, teleteenused ja telefonid umbes 300 eurot kuus; ühekordsed kulutused. Kulusid kannavad kostja ja tema abikaasa vaheldumisi. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Samas, elatis ei või olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja teenib ligikaudu 600 eurot kuus ning arvestuslik elatusmiinimum aastal 2021 oli 233,6 eurot kuus. Lapsed on kostjaga 8-12 ööpäeva kuus. Sellega tekivad kostjal hagejate ülalpidamiseks vahetud kulud ning aeg-ajalt ostab kostja hagejatele vajalikku, näiteks riideid. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel sattuks kostja majanduslikult äärmiselt keerulisse seisu. See ei täidaks ühtlasi eesmärki hagejate tulevaste vajaduste katmiseks. 3 MAAKOHTU OTSUS
4. Tartu Maakohus rahuldas
5. mai
6. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise 90 eurot kuus alates
7. maist 2022 hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks elatise 90 eurot kuus alates
8. maist 2022 hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus kohustas kostjat kandma iga kuu
9. kuupäevaks elatise hagejate isa pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning jättis menetluskulud poolte kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on kostja ja R.L. ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad isa R.L. juures ja kostja elab hagejatest eraldi. Maakohus tegi rahvastikuregistri andmete (tl 49) alusel kindlaks, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks nooremat alaealist last: D.D., kes sündis XXXXXXX ja E.E., kes sündis XXXXXXX. Kostja on abielus M.I., kes on laste D.D. ja E.E. isa. Vaidlust ei ole, et lisaks kahele ühisele lapsele, elavad kostja ja tema abikaasa M.I. peres viimase viis last, kellest neli on alaealised. Hagejate isal on lisaks hagejatele veel alaealine laps C.C., kes on sündinud XXXXXXX. R.L. abielus ei ole. Vaidlust ei ole, et R.L. elab koos oma noorima lapse emaga, nende ühise lapse ja hagejatega. Vaidlust ei ole, et kostja hagejatele elatist ei maksa. Pooled vaidlevad selle üle, kas
10. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 5 järgi tuleb elatise arvutamisel arvesse võtta hagejate isale makstavat lasterikka pere toetust. Samuti on vaidlusalune küsimus, kas kehtiva

§ 101

lg 6 järgi tuleb elatise summat vähendada proportsionaalselt hagejate kostjaga koos veedetava ajaga. Hagejate isa peres on kolm last, kellest kaks (hagejad) on kostjaga ühised.

§ 101

kohaselt ei tule elatise puhul hagejate isale makstavat lasterikka pere toetust arvesse võtta. Siiski saab maakohtu arvates lasterikka pere toetusega arvestada

§ 102alusel elatise vähendamise kaalumisel.

Kompromissi kohaselt (Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas 2-21-13017) viibivad hagejad kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus. Sellepärast ei saa

§ 101lg 6 alusel elatise summat kostjaga koos veedetava aja võrra vähendada.

Arvutades hagejatele elatist

§ 101alusel, tuleb võtta aluseks baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse 1.

aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Baassummale lisatakse

1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Samuti tuleb võtta arvesse hagejatele igakuiselt makstavat lastetoetust 60 eurot ühe lapse kohta. Kuivõrd elatist nõutakse ühes peres kasvavale kahele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, tuleb vähendada hageja II puhul elatise summat 15 protsenti võrreldes hageja I elatise summaga. Seega oleks
2. jaanuarist 2022 - 31.märtsini 2022 hageja I miinimumelatis 213,44 eurot ja hageja II miinimumelatis 181,42 eurot.
3. aprillist 2022 oleksid hageja I ja II miinimumelatised vastavalt 225,64 eurot ja 191,79 eurot. Asjaolude kohaselt esineb

§ 102

lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

§-s 101 sätestatud elatise summa. Kostja töötab ja tema sissetulek on 600 eurot kuus (neto). Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt koosnes perioodil

1. jaanuar 2021 -
2. juuni 2021 kostja sissetulek vanemahüvitisest 567,20 eurot kuus. Kostjal puudub väärtuslik vara. Kostja ei ole võimeline maksma hagejatele elatist ei
3. aastal kehtinud

§ 101lg 1 miinimummääras (292 eurot ühe lapse kohta kuus) ega 1.

jaanuarist 2022 kehtiva

§ 1014 järgses suuruses.

Vastasel juhul kannatab kostja tavaline toimetulek ning kaks ülejäänud kostja ülalpeetavat last jäävad ülalpidamisel hagejatest ebavõrdsemasse seisu. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja majanduslik seisund on oluliselt parem võrreldes andmetega, mida kostja on esitanud. Lepingulise esindaja kulu on ühekordne. Kuivõrd hagejatel on kohtumenetluses lepinguline esindaja, on esindaja olemasolu kostjal mõistlik. Kostja abikaasa sissetulekuga ei saa arvestada, kuna temal ei ole hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja peres kasvab kokku kuus alaealist last ja lisaks veel kostja abikaasa täisealiseks saanud poeg. On eluliselt usutav, et lasterikkas peres on kulud suured. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb

102 lg 2 mõtte ja Riigikohtu praktika kohaselt (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4) jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Sissetulekust peab kostjale jääma kätte vähemalt arvestuslik elatusmiinimum, mis oli

1. aastal 233,60 eurot. Kui kostja sissetulekust võtta maha arvestusliku elatusmiinimumi osa (600-233=367) ja jagada ülejäänud summa kostja nelja alaealise lapse vahel, siis saab summaks iga lapse kohta ümardatult 90 eurot. Selliselt jaotuks kostja sissetulek tema enda ja nelja alaealise lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Tuleb arvestada, et hagejate isale makstakse kolme lapse kasvatamise eest lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Hagejate isa laste, sh hagejate vajadused on lasterikka pere toetusega 100 euro ulatuses kaetud. Asjaolude kohaselt võib kostja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Elatisega paralleelses kohtumenetluses lootis kostja saada ainuhooldusõigust hageja II viibimiskoha määramise osas. Siis oleks hageja II puhul elatise maksmise vajadus ära langenud. Seega ei mõista maakohus kostjalt hagejate kasuks välja elatist tagasiulatuvalt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis järgmiselt: 1)
3. juuni 2021 -
4. detsembri 2021 eest 3248 eurot; 2)
5. jaanuari 2022 -
6. märtsi 2022 eest 1182,15 eurot; 3)
7. aprillist 2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 417,36 eurot kalendrikuus, millest hagejatele I ja II vastavalt 225,6 eurot ja 191,76 eurot. Välja mõistetud summat tuleb korrigeerida iga aasta
8. aprillil

§ 101lg-tes 3-5 sätestatud alustel; 4) 1.

aprillist 2021 kuni hagi esitamiseni tagasiulatuvalt 928 eurot, sh hageja I kasuks 464 eurot ja hageja II kasuks 464 eurot; 5) kohustada kostjat kandma elatisraha iga kuu

1. kuupäevaks hagejate isa pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; 6) jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad esitasid ringkonnakohtule hagejate isa e-kirjad kostjale. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõendavad e-kirjad, et hagejad palusid enne kohtusse pöördumist kostjal täita hagejate ülalpidamise kohustust. Kostja e-kirjadele ei vastanud. Maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8 ning täielikult põhjendamata. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 mõttes, sest tegi vastuolulise otsuse ja jättis asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata. 5 Maakohus märkis, et hagejatel on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest. Samas otsustas maakohus põhjendamatult mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis kohtuotsuse tegemisest, st
2. maist
3. Maakohus tõlgendas valesti

§ 102

lg-t 2.

seletuskirjas on märgitud, et mõjuvate põhjuste näitlik loetelu jääb endiseks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks vastasel juhul varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega ei ole seadusandja näinud elatise vähendamise võimalusena lasterikka peretoetuse arvestamist.

§ 101

lg 5 kohaselt on elatise arvutamise põhimõtete üheks osaks lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvestamine. Seega ei saa lasterikka pere toetuse saamist arvestada elatise vähendamisel

§ 102lg 2 alusel.

Maakohus ei hinnanud tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel laste toonaseid vajadusi, mõlema vanema ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagejad palusid enne kohtusse pöördumist kostjal täita ülalpidamiskohustust, kuid kostja ei teinud seda. Kostja teadis

1. detsembril 2021, et lapsed jäävad laste isa juurde elama. Järelikult oli kostjale teada, et tal tuleb hagejate ees täita ülalpidamiskohustust. Kostja sissetulek on 600 eurot kuus. Järelikult ei esitanud kostja esitanud kohtule õigeid andmeid enda pere sissetulekute kohta ning eksitas kohut tahtlikult. Kostja näitas kulusid võimalikult suurena, kuid ei nimetanud lisatuluallikaid, mille arvelt pere kulusid kannab. Kohus oleks pidanud koguma täiendavaid tõendeid, selgitamaks välja kostja elustandardi, mis oleks olnud aluseks hagejatele õiglase elatise välja mõistmisel. Maakohus väitis põhjendamatult, et elatise vähendamata jätmisel osutuvad kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostja ei toonud välja ja maakohus ei tuvastanud, millised on laste vajadused ning milliste vahendite arvel neid rahuldada. Maakohus ei teinud kindlaks kostja ülejäänud kahe lapse vajadusi ja kostja panust oma laste ülalpidamises. Seega jättis kohus nõuetekohaselt põhjendamata kostja teiste laste vajadused, millel oli asja lahendamisel oluline tähtsus. Hagejate ülalpidamiskulud ühes kuus kokku on umbes 1194 eurot (hagejate
2. aprilli
3. a dokumendi p 2.5). Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Kui elatist vähendatakse

§ 102

alusel, tuleb riigikohtu praktika kohaselt mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk. Teisisõnu peab alammäärast väiksema elatise korral saama elatisega lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hagejate isa kanda. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses uued tõendid (lisad 1 ja 2) ilma põhjenduseta, miks tõendeid ei saanud varem esitada. Lasterikka pere toetust saab arvestada ka

§ 101lg 5 kohaldamisel.

Väär on eeldada, et kahte pere vanimat last peavad üleval vanemad ning kolmandat riik, kes katab lapse kuludest 400 eurot. Sellega ei võta riik vanematelt kohustust panustada peres kasvava kolmanda lapse ülalpidamisse. 6 Kostja kulutusi kantakse abikaasaga ühiselt ja need on kogu pere kulud. Kostja ei ole väitnud, et tema abikaasa ei tööta. Vastustaja ei ole varjanud oma sissetulekuid, vaid on kohtule esitanud nii oma pangakonto väljavõtte kui töötasu andmed. Kostja on hagejate ülalpidamiskuludele (1194 eurot) vastu vaielnud. Hagejate kulud ei saa olla suuremad kui keskmised lapse kasvatamise kulud, mis jäävad 1194 eurole oluliselt alla. Hagejate igakuised kasvatamise kulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetusega. Seega ei ole hagejate ülalpidamiskulud tõendatud. Kui kostja majanduslik võimekus tulevikus paraneb, on kostjal võimalik panustada rohkem. Lisaks on lapsed alati kostja juurde oodatud ning kostja on valmis lapsi oluliselt rohkem enda elukohas vahetult ülal pidama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada elatise väljamõistmise algusaja (
2. mai 2022) osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
3. juunist
4. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus ei võta vastu ega arvesta asja lahendamisel hagejate esitatud e-kirju TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt. Ei ole vaidlust, et hagejad palusid enne kohtusse pöördumist kostjal täita hagejate ülalpidamise kohustust. Hagejatel ei ole vaja seda asjaolu tõendada.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on kostja ja R.L. ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad isa juures ja kostja elab hagejatest eraldi. Maakohus tegi rahvastikuregistri andmete (tl 49) alusel kindlaks, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks nooremat alaealist last: D.D., kes sündis XXXXXXX ja E.E., kes sündis XXXXXXX. Kostja on abielus M.I., kes on laste D.D.e ja E.E.e isa. Vaidlust ei ole, et lisaks kahele ühisele lapsele elavad kostja ja tema abikaasa M.I. peres viimase viis last, kellest neli on alaealised. Hagejate isal on lisaks hagejatele veel alaealine laps C.C., kes on sündinud XXXXXXX. R.L. abielus ei ole. Vaidlust ei ole, et hagejate isa elab koos oma noorima lapse emaga, nende ühise lapse ja hagejatega ning kostja teadis
6. detsembril 2021, et hagejad jäävad isa juurde elama ning hagejate isa saab hagejate ja noorima lapse eest lasterikka pere toetust. Vaidlust ei ole, et kostja hagejatele elatist ei maksa ja et hagejate suhtlemise korra kohaselt veedab ema lastega keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus.
7. Ringkonnakohus nõustub hagejate apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on mõistnud elatise välja põhjendamatult kohtuotsuse tegemise seisuga. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatis mõista välja hagi esitamisest, st
8. juunist 2021, sest puuduvad asjaolud, mis tingivad elatise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise seisuga. Ringkonnakohus peab asjakohatuks kostja väiteid hagejate 1194 euro ulatuses igakuiste ülalpidamiskulude põhjendamatuse kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõua hagejad kostjalt igakuist elatist üle maakohtu arvutatud elatise miinimummäära

§ 101mõttes.

Kuna hagejad soovivad elatist miinimummäära ulatuses ei pea nad ülalpidamiskulusid tõendama. Ringkonnakohus nõustub hagejatega selles, et ainuüksi hagejate isa parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Eeltoodu aga ei tähenda, et maakohus tõlgendas

§ 102

lg 2 vääralt ja võttis õigustamatult elatise vähendamisel arvesse lasterikka pere toetuse. Mõjuvad põhjused on

§ 102lg 2 neljandas lauses toodud välja näidisloeteluna.

Kohus saab hinnata iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, kas asjas esineb 7 mõjuv põhjus

§ 101alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks (Riigikohtu 22.

juuni

1. a otsus tsiviilasjas 2-19-19160, p 15.3).
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid käesolevas otsuses (TsMS § 654 lg 6) osas, milles maakohus hindas elatise vähendamise asjaolusid, arvestas kostja varalist seisundit, hagejate tegelikke vajadusi ning hagejate vajaduste kaetust mh riiklike toetustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutu elatise suuruse lõpphinnang, isegi kui jätta arvestamata lasterikka pere toetus, mida saab hagejate isa. Kostja majanduslik olukord ei võimalda maksta igakuiselt elatist suuremas ulatuses kui 90 eurot kummagi hageja kohta. Ringkonnakohus peab kostja selgitusi väljaminekute suuruse kohta usutavaks. Kostja majanduslik seisund ei ole oluliselt parem võrreldes andmetega, mida kostja on maakohtus esitanud. Hagejate kahtlused ei anna alust elatist suurendada.
3. Vastuseks hagejate väitele, et maakohus ei tuvastanud kostja laste vajadusi ja vahendeid, millega neid vajadusi katta, märgib ringkonnakohus, et maakohus jõudis õigele järeldusele, et kostja laste vajadused on elatise kahekordse miinimummäära ulatuses. Samas, sõltumata kostja laste vajadustest, puudub kostjal majanduslik võimekus rohkem kui 90 euro ulatuses oma laste vajadusi katta. Elatise vähendamata jätmisel osutuvad kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui hagejad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu esitatud arvutuskäigu ja põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et kostja makstava alammäärast väiksema elatisega peab saama rahuldada hagejate igapäevased vajadused ja tagada laste arenguks piisavad vahendid. Laste ülalpidamisse peab

§ 96lg 1 kohaselt panustama muuhulgas hagejate isa, mitte ainult kostja.

Lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas 2-19-18082, p 11).

§ 105

lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vanema sissetulekute ja varalise seisundi proportsiooni kohaselt. Kostja igakuine sissetulek (600 eurot) on oluliselt väiksem kui hagejate isal (1700 eurot). See ei võimalda kostjal anda hagejatele ülalpidamist hagejate isaga võrdses ulatuses. Ei ole alust väita, et elatise eesmärk tagada hagejate igapäevased vajadused on elatise vähendamisega ebaproportsionaalselt kahjustatud. Elatise maksmisega panustab kostja hagejate ülalpidamisse oma võimete kohaselt. 12. Maakohus on jätnud põhjendatult elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata. Kuivõrd kostja pere on suur ja kostja kasvatab kaht väikest last, paneb elatise tagasiulatuv tasumine kostja keerulisse rahalisse seisu. Vaidlust ei ole, et kompromissi sõlmimise ajal 20. detsembril 2021 teadis kostja, et lapsed jäävad isa juurde elama. See asjaolu ei ole aga iseseisev alus elatist

§ 108lg 1 mõttes tagasiulatuvalt perioodi eest 1.

aprill -

1. mai 2021välja mõista.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on põhjendatud mõista elatis välja kindla, mitte muutuva suurusena. Ringkonnakohtu arvates kostja majanduslik olukord lähiajal ei parane. Kostjal on lisaks hagejatele 2 alaealist last, keda kostja peab ülal pidama. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja elatisena perioodi
3. juuni 2021 –
4. veebruar 2023 eest hageja I kasuks 1890 eurot (90 eurot x 21 kuud = 1890 eurot) ja hageja II kasuks 1890 eurot (90 eurot x 21 kuud = 1890 eurot). Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja I kasuks alates
5. märtsist 2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni XXXXXXX välja igakuise elatise 8 90 eurot ning hageja II kasuks kuni hageja II täisealiseks saamiseni XXXXXXX igakuise elatise 90 eurot.
6. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus küll muutis elatise väljamõistmise algusaega, kuid muus osas jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seega on TsMS § 164 lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9