Obsah (8)

§ 371§ 2§ 663§ 667§ 477§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-16192 Tsiviilasi Ma

§ 371

lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu hinnangul saab nõude alus olla AÕS § 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Maakohtu hinnangul ei riku keskkütte radiaatorite puudumine korteris avaldajate huve, kuna avaldajad ostsidki 2018. aastal teadvalt M. Tsarjovilt korteri ilma keskkütte radiaatoriteta (tegemist ei olnud seejuures varjatud puudusega) ja avaldajatel on AÕS § 89 viimase lause kohaselt talumiskohustus ning sellest tulenevalt on tegemist perspektiivitu avaldusega. Sellise avalduse menetlemine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes täiendavaid põhjendamatud kulusid (

§ 2). MÄÄRUSKAEBUS 4.

Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja avaldus menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lülitati radiaatorid keskküttesüsteemist välja ja võeti maha puudutatud isiku teadmisel. Mihhail Tsarjov ise soetas korteri puudutatud isikult. KrtS § 34 lg-st 1 tuleneb, et korteris gaasi, vee ja keskkütte väljalülitamine on kõikide korteriomanike pädevuses. Järelikult pidi puudutatud isik radiaatorid maha võtma. Kuna korteri eelmine omanik soetas selle puudutatud isikult, võib järelikult temalt nõuda radiaatorite paigaldamist ja kohaldada saab tema suhtes ka AÕS §-i 89. 5. Puudutatud isik leidis, et maakohtu määrus on seaduslik. 6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 667

lg 2 alusel ja saata asi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Avaldajad esitasid maakohtule avalduse, milles palusid kohustada korteriühistut taastama korter 4 kommunikatsioonid ja lülitama sisse keskküte. Ringkonnakohus möönab, et avaldusest jääb ebaselgeks, millist õiguskaitsevahendit avaldajad soovivad kasutada, kas korteriühistuga vajalike tööde kooskõlastamist ja nõusolekut või endise olukorra taastamist. Maakohus saab enne avalduse menetlusse võtmist anda avaldajatele aega korteriühistuga suhtlemiseks ja vajadusel oma avalduse täpsustamiseks. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (

§ 477lg 7).

1. Ringkonnakohus leiab, et avaldajatel on õigus taotleda, kas 1) nõusolekut küttesüsteemiga liitumiseks ja vajalike ümberehitustööde kooskõlastamiseks; või 2) endise olukorra taastamist. Tuleb arvestada, et kui radiaatorid on õiguspäraselt korterist eemaldatud ja küttesüsteem toimib vaatamata sellele, et kõikides korterites radiaatoreid ei ole, siis on radiaatorite tagasipanemiseks vaja kõikide korteriomanike nõusolekut. Endise olukorra taastamise nõude juures tuleb arvestada, et taastamistöödega seotud kulud kannavad avaldajad, kuna nad omandasid korteri teades, et keskkütte võimalus puudub.
2. Asja materjalidest nähtub, et avaldajad ostsid korteri, milles keskküttesüsteem puudus. Kuna avaldajad kasutasid korterit aasta enne müügilepingu sõlmimist, siis olid nad keskkütte süsteemi puudumisest ostmise ajal teadlikud. Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu ei võta avaldajatelt õigust saada osa korteriühistu hüvedest, sh küttesüsteemist. Samas ei tohi korteriomanik ilma ühistuga kooskõlastamata kaasomandi eset muuta ega ümber teha, seetõttu ei saa avaldajad ka iseseisvalt küttesüsteemiga liitumiseks vajalikke töid teha. Ühiskasutuses olevad torustikud, sh keskküttetorustikud koos radiaatoritega, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-116-11, p 27; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-117-14, p 12). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-21-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku ees korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).
3. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (digitaalselt allkirjastatud)