Obsah (6)

§ 274§ 183§ 126§ 291§ 15§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3527 Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Domaškina, rahvakohtunikud Anne Mandel j

§ 274lg 1 alusel lõpetada T.

K. suhtes kriminaalmenetlus seoses väärteo tunnuste ilmnemisega ning saata kriminaalasja materjal Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 2.

§ 183

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 1394,40 eurot. 3.

§ 183

lg 2 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jätta seoses ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulude kandmine otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. 4.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta portselanist uhmer ja uhmri nui (pakend nr 6TKLO) ning mobiiltelefon XXX (pakend nr 1TKLO) Lõuna prefektuuri hoiulattu väärteomenetluses seisukoha võtmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik 1 määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistuse sisu

1. T. K. süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas C. D. ajavahemikul XXX. aasta algusest kuni XXX XXX linnas ja XXX linnas kokku vähemalt 540 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit järgnevalt: - ajavahemikul XXX aasta algusest kuni XXX juunikuuni XXX linnas 5-l korral 50 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o kokku 250 grammi; - ajavahemikul XXX juunikuust kuni XXX XXX linnas 3-l korral 50 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja 2-l korral vähemalt 70 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o kokku 290 grammi. Samuti omandas T. K. enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 1 tarvitamiskoguse amfetamiini ja 1 tarvitamiskoguse metamfetamiini, mida tarvitas enne XXX XXX kahtlustatavana kinni pidamist. Amfetamiin ja matamfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Tulenevalt NPALS § 31 lg-st 3 loetakse narkootilise aine kogust suureks, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi ja metamfetamiini puhul 0,3 grammi. Seega pani T. K. toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo, s.o suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde, taotles T. K. süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning palus karistada teda 1 aasta ja 9 kuulise vangistusega, mille hulka arvata KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva, mil T. K. oli kahtlustatavana kinni peetud. KarS § 74 alusel jätta 1 aasta 8 kuu ja 28 päevane vangistus 4 aasta ja 3 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui T. K. ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 21 ettenähtud kohustust hoiduda katseajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest. Mõista T. K. välja menetluskulud (s.o narkootilise aine ekspertiisi kulu, joobe tuvastamise kulu, määratud kaitsja tasu ja sundraha) ning konfiskeerida ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist portselanist uhmer ja uhmri nui. Mobiiltelefon XXX tagastada kohtuotsuse jõustumisel T. K..
4. T. K. kinnitas kohtuistungil, et ta sai esitatud süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta selgitas, et tarvitas XXX. aastal narkootikume, oli amfetamiinist sõltuvuses ning sai sel ajal C. D. umbes 10-15 korral oma tarvitamiskoguse amfetamiini, s.o võib-olla grammi või alla selle enda tarbeks korraga, kuid mitte nii nagu süüdistuses kirjas. Ta sai C. D. amfetamiini XXX linnas võib-olla 2-3 korral, XXX 5-7 korral ja XXX samuti võib-olla 3-4 korral. T. K. maksis C. D. 1 grammi amfetamiini eest 25 eurot, kokku 400-500 eurot. C. D. võis kahtlustatavana ülekuulamisel rääkida tunduvalt suurematest kogustest, sest T. K. on C. D. XXX eurot XXX eest võlgu, ei suutnud võlga ära maksta ja C. D. sai T. K. peale pahaseks. T. K. kahetseb oma tegu ning tal on kahju ja häbi. 2
5. T. K. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa leidis, et ainsateks tõenditeks C. D. saadud narkootikumi koguse kohta on C. D. ja T. K. ütlused, kusjuures T. K. ütlused on usaldusväärsemad. Juhul, kui C. D. ütlused vastaksid tõele ja ta müüs T. K. amfetamiini hinnaga 13 eurot 1 gramm, pidi T. K. maksma esiteks C. D. 540 grammi amfetamiini eest ca 7000 eurot. T. K. polnud aga XXX. aastal sellises koguses narkootikumi ostmiseks piisavalt raha. Arvestades teiseks, et amfetamiini puhul on suur kogus 1,3 grammi, sisaldab 540 grammi amfetamiini järelikult 4154 tarvitamiskogust. Kui jagada see kogus 11-kuule, pole eluliselt usutav, et T. K. tarvitas igapäevaselt vähemalt 10 tarvitamiskogust amfetamiini. T. K. ei heideta ette amfetamiini edasiandmist ja see pole ka tõendatud. Kolmandaks pole T. K. ütlused usaldusväärsed põhjusel, et narkotalituse uurijad annavad kohtueelses menetluses kahtlustatavatele lubadusi edaspidi mõistetava karistuse kohta, kuigi nemad karistuse üle ei otsusta. Pidades silmas T. K. käideldud narkootikumi koguste eest kokkuleppemenetluses karistuseks mõistetud 3-aastast vangistust, andis C. D. kergema karistuse saamiseks kohtueelse menetleja soovitud ütlusi, sh süüstas T. K.. Muude tõendite puudumisel ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda C. D. ütlustele ja lähtuda tuleb T. K. versioonist. Kuigi vaidlus narkootikumi koguse üle ei mõjuta T. K. kuriteo kvalifikatsiooni, tuleb talle mõista kergem karistus kui prokurör taotles, samuti pole põhjendatud niivõrd pikk katseaeg. Kohtuotsuse tegemisel tagastada T. K. telefon XXX ning määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi
6. Kohtus uuritud tõenditest seonduvad T. K. esitatud süüdistusega eeskätt T. K. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri, T. K. elukoha läbiotsimise protokoll, eksperdiarvamus läbiotsimise käigus leitud uhmril ja uhmrinuial oleva valget värvi aine kohta, XXX. a asitõendi (s.o T. K. mobiiltelefoni) vaatlusprotokoll, XXX. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, T. K. kohtus antud ütlused, C. D. kohtueelses menetluses antud ütlused ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XXX. a vastus amfetamiini suure koguse kohta. Pooled ei vaidlustanud ühegi tõendi lubatavust ja enamike tõendite (s.o v.a T. K. ja C. D. ütluste) usaldusväärsust ning ka kohtul pole alust nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et T. K. tarvitas amfetamiini, T. K. ja C. D. olid omavahel tuttavad ning T. K. omandas XXX. aastal C. D. korduvalt amfetamiini sisaldavat pulbrit. Kaitse ei nõustu prokuratuuriga aga C. D. saadud narkootikumi koguste osas ja T. K. sõnul ei saanud ta C. D. nii palju amfetamiini nagu süüdistuses kirjutatud.
7. Kohus märgib, et joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli T. K. tema kahtlustatavana kinnipidamise päeval (s.o XXX) võetud uriinis muu hulgas amfetamiini ja metamfetamiini (I kd, tl 28). Nähtuvalt T. K. elukoha XXX. a läbiotsimisprotokollist leiti läbiotsimise käigus T. K. elukohast muu hulgas valget värvi uhmer ja uhmri nui, millel oli valget värvi aine (I kd, tl 55). Ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XXX. a narkootilise aine ekspertiisi aktis nr XXX esitatud eksperdiarvamuse järgi leidus kõnealusel uhmril amfetamiini ja metamfetamiini jälgi ning uhmrinuial leidus amfetamiini jälgi (I kd, tl 96). Arvestades eelnevat, tuvastab kohus pooltega nõustuvalt, et T. K. tarvitas amfetamiini ning omandas enne XXX kahtlustatavana kinnipidamist 1 tarvitamiskoguse amfetamiini ja 1 tarvitamiskoguse metamfetamiini, mida tarvitas samuti enne kahtlustatavana kinnipidamist.
8. Mis puudutab aga amfetamiini omandamist C. D., siis C. D. tunnistati Tartu Maakohtu 29.11.
9. a otsusega nr 1-22-3001 kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi muu hulgas selles, et ta andis T. K. edasi kokku 540 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (II kd, tl 47). Praeguses asjas keeldus C. D. kohtus ütluste andmisest, misjärel võttis kohus 3 prokuröri taotlusel

§ 291lg 1 p-le 2 tuginedes vastu C.

D. poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. C. D. ütluste kohaselt omandas ta XXX. aastal korduvalt amfetamiini ja andis seda korduvalt teistele (sh T. K.) edasi. T. K. oli üks sagedasematest tellijatest, kes võttis C. D. XXX. aasta vältel amfetamiini 50 grammi kaupa ebastabiilselt (s.o mõnikord iganädalaselt, kuid oli ka perioode, mil T. K. ei võtnud üldse). C. D. tunneb T. K. alates XXX. aasta algusest ja kuigi neil tekkisid veits sõprussuhted, suhtlesid nad enamasti siiski amfetamiini teemal. C. D. püüdis üldiselt teha nii, et ta ei pidanud amfetamiini ümber pakendama, kuid mõnikord võis juhtuda, et ta pidi seda tegema. Ta andis XXX. aasta jooksul T. K. vähemalt 10-l korral korraga edasi 50-80 grammi amfetamiini. Kuniks C. D. elas XXX, tuli T. K. tema juurde XXX tänavale, kuid pärast seda, kui C. D. kolis XXX. a juunikuus ära, hakkas T. K. tulema XXX linna, kus C. D. andis erinevates kohtades T. K. amfetamiini. C. D. arvab, et ta andis umbes pooltel kordadel (s.o vähemalt 5-l korral) T. K. amfetamiini XXX linnas ja vähemalt 5-l korral XXX linnas. C. D. ei mäleta, millistel kordadel ta andis amfetamiini T. K. edasi nii, nagu ta oli selle omandanud ja millistel kordadel ta pakendas amfetamiini ümber. T. K. maksis C. D. sularahas enamasti 13 eurot 1 gramm. Mõnikord müüs C. D. amfetamiini odavamalt, kuid ta ei mäleta, kas ka T. K.. C. D. ei tea, kui palju T. K. ise amfetamiini tarvitas, kuid C. D. teada, andis T. K. enamuse amfetamiinist edasi. Tavaliselt küsis T. K. C. D. Facebook Messengeri vestluses, kas on mõtet XXX või XXX linna tulla, kuid mõnikord T. K. ka helistas C. D.. C. D. vastas T. K. okey, millest T. K. sai aru, et on mõtet C. D. juurde tulla. Kui C. D. elas XXX, teadis ta alati, et T. K. tahab saada 50 grammi amfetamiini, ja T. K. ei pidanudki seda C. D. kuidagi teada andma. Aga kui C. D. elas XXX, ütles T. K. omavahelisel näost näkku suhtlemisel, kui ta tahtis rohkem amfetamiini saada. XXX elamise ajal tahtis T. K. C. D. enamasti 50 grammi amfetamiini ja vaid paaril korral soovis 70-80 grammi (I kd, tl 200-201 ja II kd, tl 7-8).

1. T. K. ütles aga omakorda, et ta sai XXX. aastal C. D. umbes 10-15 korral oma tarvitamiskoguse amfetamiini, s.o võib-olla grammi või alla selle enda tarbeks korraga, kuid mitte nii nagu süüdistuses kirjas. Ta sai C. D. amfetamiini XXX linnas võib-olla 2-3 korral, XXX 5-7 korral ja XXX samuti võib-olla 3-4 korral. T. K. maksis C. D. 1 grammi amfetamiini eest 25 eurot, kokku 400-500 eurot. Ta tarvitas mõnes kuus väga tihti ja mõnes kuus üldse midagi. Kõike hullem kuu oli võib-olla 3-4 korda nädalas.
2. Asudes lahendama T. K. ja C. D. ütluste omavahelist vastuolu, ei nõustu kohus esiteks kaitsja kriitikaga, et C. D. valetas T. K. kohta, et anda kergema karistuse saamiseks uurijatele meeldivaid või nende soovitud ütlusi. Rääkides edasiantud (suurematest) narkootilise aine kogustest, ei vähendanud C. D. kuidagi oma osa kahtlustuses kirjeldatud kuritegudes, vaid ̶ vastupidi ̶ avaldas vältimatult ka tema enda kahjuks rääkivaid (s.o süüd suurendavaid) asjaolusid. Samuti pole kohtul vähimatki alust arvata, et uurijatel oli mingi huvi T. K. (alusetu) vastutusele võtmise vastu, mis võis motiveerida C. D. uurijate meeleheaks T. K. kohta valetama. Seega polnud C. D. tõsiseltvõetavat põhjust kergema karistuse saamise lootuses just T. K. süüstada. Eelkirjeldatud seisukohta ei kummuta ka kokkuleppemenetluses C. D. KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks mõistetud 3-aastane vangistus (II kd, tl 35). Kuigi tegemist on KarS § 184 lg-s 2 sätestatud minimaalse karistusmääraga, tuleb C. D. vangistus reaalselt ära kanda, mistõttu pole kokkuleppemenetluses mõistetud karistus erakordselt leebe ega tekita a priori kahtlusi C. D. ütluste usaldusväärsuses. Samuti ̶ nagu ülal märgitud ̶ pole praeguses asjas vähimatki alust arvata, et uurijatel oli huvi T. K. kriminaalkorras karistamise vastu ja et C. D. võis vastutasuna T. K. süüstamise eest loota kergemat karistust.
3. Teiseks ei kummuta C. D. ütluste usaldusväärsust ka kaitsja väide, et T. K. polnud XXX. aastal süüdistuses märgitud amfetamiini ostmiseks piisavalt raha. Ühelt poolt selgitas T. K., et 4 ta elatus XXX. aastal XXX ja XXX ning kui ta ei saanud mõnel kuul sissetulekut, tekkisid tal võlad. Teisalt ütles T. K. aga, et ta oli 8 aastat XXX tööl ja jäi tänu sellele hiljem umbes 2,5-3 aastaks koju. Lisaks võitis T. K. XXX mitu suuremat summat järjest ja see, et ta ei saanud C. D. 600-eurost võlga ära maksta, oli väga piinlik. Kohus leiab, et eelnevast nähtuvalt pole võlgu jäämine T. K. jaoks tavaline või harjumuspärane. Järelikult sai ta ka stabiilse töökohata mitme aasta vältel majanduslikult hakkama üldjuhul ilma võlgadeta, kusjuures raha jätkus ka narkootikumide ja XXX jaoks. Kuna kohtule pole esitatud täpsemaid tõendeid T. K. varalise seisundi ega elatustaseme kohta, pole kohtul alust arvata, et T. K. polnud võimalik osta süüdistuses märgitud koguses amfetamiini.
4. Ning kolmandaks ei jaga kohus ka T. K. veendumust, et C. D. rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel tegelikkusest tunduvalt suurematest amfetamiini kogustest, sest T. K. on C. D. 600 eurot XXX eest võlgu, ei suutnud võlga ära maksta ja C. D. sai T. K. peale pahaseks. Iseenesest nähtub T. K. mobiiltelefoni vaatlusprotokollist, et kasutaja C. küsis XXX kasutajalt T. K.: „No kuidas võlaga“ (I kd, tl 67), mis langeb kokku T. K. ütlustega võla kohta. Samas ütles T. K. kohtus sedagi, et C. D. ei nõudnud T. K. kuidagi võla tasumist ega saatnud mingeid sõnumeid. Kohtu arvates ei tekita ainuüksi võla olemasolu kahtlust C. D. ütluste usaldusväärsuses. Pidades silmas, et C. D. ei nõudnud T. K. kordagi võla tasumist kuidagi ähvardavalt või agressiivselt, pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et C. D. oli T. K. vastu vihavaen ja et ta valetas sel põhjusel T. K. kohta. Kokkuvõtlikult pole kohtul seni esitatud väidete pinnal põhjust kahelda C. D. ütluste usaldusväärsuses.
5. Sõltumata ülal toodust, sätestab

§ 15

lg 3, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. KarS § 184 lg 1 näeb kuriteona ette narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Ning NPALS § 31 lg 3 järgi peetakse narkootilise või psühhotroopse aine kogust suureks, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Nähtuvalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10.06.

1. a vastusest nr 16-6/14302 piisab 1-le inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-250 mg (keskmiselt ca 130 mg) amfetamiinist ja 10-le inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3g amfetamiinist (II kd, tl 63-64).
2. Kohtule pole esitatud peale C. D. ütluste ühtki muud tõendit, mille abil oleks võimalik usaldusväärselt tuvastada seda, et T. K. omandas C. D. kokku 540 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (s.o nii nagu süüdistuses märgitud). Iseenesest nähtub XXX. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et T. K. ja C. D. suhtlesid XXX. aastal omavahel telefonitsi järjepidevalt (sh maist kuni juulini peaaegu igapäevaselt ̶ pikim vahe sel ajavahemikul oli 5 päeva XXX.-XXX), selgitas T. K. tihedat suhtlust sooviga saada C. D. amfetamiini. Kuna vahepeal polnud amfetamiini saada, helistas ta C. D. tihti. Arvestades, et ka C. D. ütluste kohaselt suhtles ta T. K. peamiselt amfetamiini teemal, sisaldavad T. K. ja C. D. omavahelise telefonisuhtluse kohta kogutud tõendid järelikult teavet nende asjaolude kohta, mille üle praeguses asjas vaidlust pole. Amfetamiini koguse osas tugineb süüdistus siiski vaid C. D. ütlustele ja muid tõendeid T. K. edasi antud narkootikumi koguse kohta pole. Järgides

§ 15lg-s 3 sätestatud piirangut, pole seega võimalik T. K. Kar

S § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistada. 14. Samas pole kohtu alust ka T. K. õigeks mõista. Kohus tuvastas eelpool, et T. K. omandas enne XXX kahtlustatavana kinnipidamist 1 tarvitamiskoguse amfetamiini ja 1 tarvitamiskoguse metamfetamiini, mida tarvitas samuti enne kahtlustatavana kinnipidamist (vt käesoleva määruse p 6). Samuti nähtub T. K. ütlustest, et ta omandas XXX. aastal C. D. umbes 10-15 korral umbes 1 grammi amfetamiini korraga. Arvestades eelnevat, võivad T. K. 5 tegevuses ilmneda NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnused. Seetõttu tuleb kriminaalmenetlus

§ 274

lg 1 alusel lõpetada ning kriminaalasja materjal tuleb saata Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

1. Kohtu hinnangul ei kummuta viimati märgitud seisukohta ka asjaolu, et T. K. ütlustest nähtuvalt sai ta C. D. mitmel korral tarvitamiskoguse amfetamiini. Riigikohtu praktikast tulenevalt on lubatav väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule (RKKK 10.06.
2. a otsus nr 3-1-1-51-05, p 9). Praeguses asjas pole aga tegemist ülal kirjeldatud olukorraga. T. K. ütlustest nähtuvalt ei omandanud ta kordagi korraga suures koguses amfetamiini ja tema tahtlus oli igal korral suunatud oma tarvitamiskoguse (s.o nn ühe doosi) omandamiseks. Kuna T. K. soovis omandatud narkootikumi kohe ära tarvitada, mitte käidelda seda suures koguses, pole võimalik enda tarbeks omandatud amfetamiini koguseid kokku liita ega T. K. tegevust KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseerida. Kriminaalmenetluse kulud
3. Tulenevalt

§ 183

lg-st 1 kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud üldjuhul riik.

§ 183

lg 2 sätestab, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjal saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Nähtuvalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3) ning määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4).

1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendi kohaselt on narkootilise aine ekspertiisi maksumus 420 eurot (I kd, tl 97) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja järgi on T. K. organismist narkootikumide olemasolu välja selgitamise kulu 35 eurot (I kd, tl 28). Lisaks on T. K. määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamistel osalemise, kriminaalasja materjaliga tutvumise ja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest kokku 697,20 eurot (I kd, tl 111-116 ja tl 184-190). Ning viimaks esitas kaitsja kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 697,20 eurot (sh käibemaks 116,20 eurot), mille kohus rahuldas pealdisega täielikult. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kogu kriminaalmenetluses kokku 1394,40 eurot (697,20+697,20=1394,40).
2. Hinnates, kas ja millised menetluskulud oleksid tekkinud väärteomenetluses, arvestab kohus, et T. K. on kogu menetluse vältel eitanud suure koguse amfetamiini käitlemist ning tunnistanud amfetamiini tarvitamist ja tarvitamiskoguste omandamist. Kirjeldatud käitumine on karistatav väärteokorras. Pidades silmas, et kaitsja osavõtt väärteomenetlusest pole üldjuhul kohustuslik ja T. K. on möönnud oma süüd narkootilise aine tarvitamises ja väikeses koguses omandamises, leiab kohus, et tõenäoliselt poleks T. K. väärteomenetluses kaitsjat soovinud ning väärteomenetluses poleks tekkinud määratud kaitsja tasuga seotud menetluskulu. Eelnevast tulenevalt jätab kohus T. K. määratud kaitsja tasu 1394,40 eurot

§ 183lg 1 alusel riigi kanda.

Joobe tuvastamise maksumuse 35 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi maksumuse 420 euro hüvitamine tuleb aga jätta

§ 183lg 2 alusel otsustamiseks väärteomenetluse lahendis.

6 Asitõendid 19. Praeguses asjas on asitõenditeks T. K. elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud uhmer ja uhmrinui (pakend nr 6TKLO) ning T. K. mobiiltelefon XXX (Pakend nr 1TKLO), mis on hoiul Lõuna prefektuuri hoiulaos.

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb need jätta väärteomenetluses seisukoha võtmiseni Lõuna prefektuuri hoiulattu. (allkirjastatud digitaalselt) 7