Obsah (6)

§ 143§ 113§ 367§ 145§ 149§ 155

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-19

) § 113 lg 1

1. lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (liisinguandja) ja Foorum Puit OÜ (liisinguvõtja) 03.02.2017 liisingulepingu nr XXXXXXXXX. Lepingu objektiks oli seimer „Söderhamn“. Vara maksumus oli 5500 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu perioodiks oli 4 aastat, s.o 03.02.2017 kuni 03.02.
2. Liisinguvõtja pidi tasuma igakuiseid makseid 197,34 eurot. P. Kroonbergiga sõlmis hageja käenduslepingu, tagamaks solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist. Liisinguvõtja tasus viimase makse 31.10.
3. Seoses liisinguvõtja olulise lepingurikkumisega ütles hageja liisingulepingu alates 23.01.2019 ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara õigeaegselt, pöördus hageja vara tagastamiseks OÜ Credit Expert poole. 18.07.2019 andis liisinguvõtja liisinguvara OÜ Credit Expert kaudu hagejale üle. 2 Liisinguvõtja võlgnevus hageja ees oli 08.11.2019 seisuga 9456,34 eurot, sh kuumaksed kuni liisingulepingu ülesütlemiseni 1147 eurot, kuumaksed liisingulepingu lõpuni 4594,08 eurot, leppetrahv liisingumaksete tasumisega viivitamise eest 30 eurot ja lepingu rikkumise eest 200 eurot, vara tagastamise tasu 1272 eurot, kirjalike teadete saatmise kulu 18 eurot, viivis tasumata arvetelt kuni liisingulepingu lõppemiseni 48,43 eurot ja viivis alates 24.01.2019 kuni 08.11.
4. a 2146,83 eurot. Hagiavalduse esitamisel arvestas hageja võlast maha liisinguvara väärtuse selle tagastamise hetkel summas 1000 eurot. Hageja taotles, et kohus peataks asja menetluse, kuni liisinguvara on müüdud ja lõplik võlasumma selgunud. Maakohus võttis 10.02.2020 määrusega hagi menetlusse ja ühtlasi peatas tsiviilasja menetluse. 02.09.2020 esitas hageja taotluse menetluse uuendamiseks. Hageja teavitas kohut, et tsiviilasjas nr 2-19-10335 kuulutati Tartu Maakohtu määrusega 11.12.2019 välja liisinguvõtja pankrot ning et liisinguvara müüdi hinnaga 2640 eurot (koos käibemaksuga), millest tulenevalt on hageja põhinõue 8661,53 eurot. Kohus uuendas 16.10.2020 määrusega tsiviilasja menetluse. Kohus jättis hagi Foorum Puit OÜ (pankrotis) vastu läbi vaatamata ja jätkas menetlust P. Kroonbergi (edaspidi: kostja) vastu.
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et käendusleping on

§ 143

lg 2 järgi tühine, kuna lepingus ei ole kokku lepitud kostja vastutuse maksimumsummat. Hagejal ei ole õigust liisingulepingust tulenevat võlga nõuda, kuna võlg on tekkinud hageja poolt liisinguvara ebapädeva müümise ja asjatute kulutuste tegemise tõttu. Hageja müüs seadme 2640 euroga (koos käibemaksuga). Tagastatud liisingueseme tegelik väärtus oli 12 000–18 000 eurot, mis kattis hageja nõuded. Kostja ei nõustunud ka hageja nõuete summadega. 09.02.2021 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja kostja kasuks liisinguvara keskmise turuväärtuse (14 433,33 eurot) ja müügihinna (2200 eurot ilma käibemaksuta) vahe 12 233,33 eurot, liisinguvara üleandmisel tehtud kulutused 195 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

1. Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. septembri 2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis P. Kroonbergilt AS TBB liising kasuks välja 2667 eurot, sh liisingumaksed 1147 eurot, leppetrahvi 230 eurot, võla sissenõudmise kulud 18 eurot ja liisingueseme tagastamisega seotud kulude hüvitise 1272 eurot,
4. septembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1672,31 eurot ja alates
5. septembrist 2022 viivise 2667 euro suuruselt nõudelt

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. P. Kroonbergi vastuhagi AS TBB liising vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis AS TBB liising hagiga seotud menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades ja P. Kroonbergi vastuhagiga seotud menetluskulud P. Kroonbergi kanda. P. Kroonbergilt mõisteti AS TBB liising kasuks välja menetluskulud 300 eurot. AS-le TBB liising tagastati hagilt enam tasutud riigilõiv 192 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja füüsiline isik. Käenduslepingu sõlmimise ajal, s.o 03.02.2017, oli kostja liisinguvõtja juhatuse liige ja ainuosanik. Kostja on käenduslepingu p-s 8.5.8 kinnitanud, et käendusleping on sõlmitud seoses käendaja isikliku huviga liisinguvõtja majandustegevuse vastu. Arvestades siinkohal ka Riigikohtu seisukohta 01.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-11, tuleb lugeda, et käenduslepingut sõlmides tegutses kostja majandus- või kutsetegevuses. Kuna tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, siis

§ 143

3 lg 2 ei kohaldu ning käenduslepingut ei saa lugeda tühiseks põhjusel, et sellega ei lepitud kokku käendaja vastutuse maksimumsummat. Liisinguvõtja põhivõlgnikuna ja kostja käendajana vastutavad liisingulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel hageja ees solidaarselt. Hagejal on õigus nõuda liisingulepingu ülesütlemise seisuga tasumata liisingumakseid 1147 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on õigus nõuda liisingueseme ostuhinna makseid tasumata ulatuses (koos käibemaksuga 4049,06 eurot), kuid ei ole õigust nõuda edasiulatuvalt rendimakseid.

§ 367

lg 3 järgi tuleb hageja poolt pärast liisingulepingu ülesütlemist nõutavate liisingumaksete suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel, s.o 18.07.2019, oli 2640 eurot (sh käibemaks), mis oli liisingueseme müügihind 26.06.2020. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda liisinguvõtjalt liisingumakseid (ostuhinna makseid 4049,06 eurot) perioodi eest pärast lepingu ülesütlemist ning ka hageja vastav nõue kostja kui käendaja vastu tuleb jätta rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda liisinguvõtjalt leppetrahvi 30 eurot ja 200 eurot, kokku 230 eurot, võlateadete saatmise kulu 18 eurot ning liisingueseme tagastamisega seotud kulusid 1272 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda liisinguvõtja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist alates nõuete sissenõutavaks muutumisest lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% võlgnetavalt summalt päevas. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1147 euro suuruselt nõudelt 807,61 eurot ning leppetrahvi, võla sissenõudmiskulu ja liisingueseme tagastamisega seotud kulude hüvitise nõudelt (kokku 1520 eurot) 864,70 eurot. Tulenevalt

§ 145lg-st 2 vastutab kostja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast mõistis kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõuetelt

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni nõuete täitmiseni. Kostja vastuhagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja väidete põhjal saab kahju olla tekkinud liisinguvõtjal, mitte kostjal. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. P. Kroonberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. septembri 2022 otsuse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas AS TBB liising hagi P. Kroonbergi vastu, jättis AS TBB liising hagiga seotud menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades ja mõistis P. Kroonbergilt AS TBB liising kasuks välja menetluskulud 300 eurot, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta AS TBB liising hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palus P. Kroonberg saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kõik hagiga seonduvad menetluskulud jätta AS TBB liising kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on käendusleping

§ 143

lg 2 järgi tühine, kuna käenduslepingus ei ole lepitud kokku käendaja vastutuse maksimumsummat. Kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsioonis sätestas

§ 143lg 1, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Seadusandja on laiendanud tarbijakäenduslepingu mõistet, katmaks kõiki füüsiliste isikute sõlmitud käenduslepinguid sõltumata sellest, kas nad tegutsevad käenduslepingut sõlmides oma majandus- ja kutsetegevuses või mitte. See on ka seaduse seletuskirjas välja toodud. Sama on leitud õiguskirjanduses (P. Varul, I. Kull jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, lk 751, p 3.1.1). 4 Käendusleping, millele hageja nõue tugineb, on sõlmitud 03.02.2017. Seega tuleb lähtuda

§ 143lg 1 05.04.2011 jõustunud redaktsioonist.

Maakohus on ekslikult lähtunud varasemast redaktsioonist ja aegunud kohtupraktikast (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-148-11 käsitleb olukorda, kus käendusleping oli sõlmitud 26.08.2008). Kuna kostja on füüsiline isik, siis

§ 143

lg 1 kehtiva redaktsiooni mõistes on tegemist tarbijakäenduslepinguga; 2) kui eeldada, et käsundusleping on kehtiv, on kostjal

§ 149

lg 3 järgi õigus keelduda nõude rahuldamisest seni, kuni võlgnikul (liisinguvõtjal) on hageja vastu nõue, mida on võimalik kasutada hageja nõude tasaarvestamiseks. Võlgnikul on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 12 233,33 eurot. Hageja müüs liisingueseme hinnaga 2200 eurot. Liisingueseme keskmine turuhind oli 14 433,33 eurot ehk müügihinnast 12 233,33 euro võrra suurem summa. Hageja müüs liisingueseme oma lepingulisele partnerile ValueExpert OÜ-le, kes oli ka liisingueseme hindajaks. Kohus ei ole analüüsinud, kas võlgnikul on hageja vastu nõue või mitte. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta liisingueseme tegeliku väärtuse osas. 6. AS TBB liising vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on käendusleping kehtiv.

§ 143lg 2 ei kohaldu, kuna tegemist ei ole tarbijakäendusega.

Kostja sõlmis äriühingu juhatuse liikmena äriühingu kohustuse tagamiseks käenduslepingu, tegutsedes majandus- ja kutsetegevuses äriühingu ainsa liikmena

§ 155

lg 1 järgi; 2) ei saa kostja tugineda

§ 149lg-le 3, kuna võlgnikule ei ole kahju tekitatud.

Üksnes müügikuulutustega, mis on avaldatud tuvastamata ajavahemikus, ei saa vara väärtust tõendada. Selline kahju arvutamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on esitanud 10.03.2021 tõendi portaalis www.machineseeker.com müüdavast oluliselt uuemast mudelist Multisaw „Paul K3U“ hinnaga 8700 eurot. ValueExpert OÜ hindamisaktis on märgitud, et tagastatud liisinguvaral olid puudused. Hind 2640 eurot (koos km-ga) oli seadme seisukorda arvestades vastavuses selle tegeliku väärtusega RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja ja seda hagi osalise rahuldamise, hagiga seotud menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi osalise rahuldamise ning kostjalt hageja kasuks väljamõistetud võla ja viivise, samuti hagiga seotud menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 3, 6 ja 9). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ja hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
3. Hageja nõue kostja vastu põhineb 03.02.2017 sõlmitud käenduslepingul. Puudub vaidlus, et käenduslepingus ei olnud kokku lepitud kostja vastutuse maksimumsummas. Vastavalt

§ 143

lg-le 1 tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

§ 143

lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Alates 05.04.2011 kehtiva

§ 143

lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik, ja seda sõltumata sellest, kas 5 käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Kuna kostja on füüsiline isik ning lepingus ei lepitud kokku käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, siis on 03.02.2017 käendusleping

§ 143lg 2 järgi tühine.

Seega puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt võla ja viivise väljamõistmist ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kuigi maakohus on viidanud kehtivale

§ 143

lg 1 redaktsioonile, on maakohus lähtunud varasemast Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-148-11, mis käsitles käendaja vastutust kuni 05.04.2011 sõlmitud käenduslepingu alusel. Seoses hagi rahuldamata jätmisega käenduslepingu tühisuse tõttu puudub vajadus anda hinnangut kostja apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivsele vastuväite, st sellele, kas põhivõlgnikul on hageja vastu nõue või mitte. Hageja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud viide

§ 155lg-le 1 ei ole asjakohane, kuivõrd kostja puhul on tegemist tarbijaga.

10. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad hagiga seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja