Obsah (6)

§ 76§ 4231§ 424§ 64§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruaril 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 28.02.2023 Kriminaalasja number 1-20-6293 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär J

) § 76 lg-st 7 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata

§ 76lg 7 alusel täitmisele Erki Ellerile Tartu Maakohtu 08.09.2020.

a otsusega nr 1-20-6293 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Erki Elleri karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Erki Ellerile ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 08.09.2020 otsusega tunnistati Erki Eller süüdi

§ 4231

järgi ja temale mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, samuti

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti E.

Ellerile üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 74sätete alusel määrati, et E.

Elleril tuleb koheselt ära kanda 1 kuu vangistust. Mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui E. Eller ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid,

§ 75

lg 2 p 2 alusel ei tarvita alkoholi,

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleb sotsiaalprogrammis ja

§ 75

lg 4 alusel registreerib ennast 1 kuu jooksul vangistuse kandmiselt vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbib hindamise meditsiiniasutuse määratud ajal. Katseaja kestus oli 08.09.2020 – 08.09.

1. Kohtuotsus jõustus 24.09.
2. Tartu Maakohtu 14.12.2021 määrusega pöörati täitmisele E. Ellerile Tartu Maakohtu 08.09.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust. E. Elleri karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kinnipidamisest 09.12.
3. E. Eller rikkus registreerimiskohustust ja ametniku kontrollile allumise kohustust ning sisuliselt hoidis kriminaalhooldusest kõrvale. Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2022 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 14.12.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldama. Maa- ja ringkonnakohtu määrused jõustusid Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega 08.02.
4. Viru Maakohtu 21.07.2022 määrusega vabastati E. Eller Tartu Maakohtu 08.09.2020 otsusega nr 1-20-6293 temale mõistetud ja Tartu Maakohtu 14.12.2021 määrusega nr 1-20-6293 täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.03.
5. Käitumiskontrolli ajal peab E. Eller täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid,

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75

lg 4 alusel alates vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul pöörduma alkoholisõltuvusega arsti poole ning ravivajadusel ilmnemisel läbima alkoholisõltuvuse ravi. Kohtumäärus jõustus 06.08.2022. E. Eller kandis ära 7 kuud 29 päeva vangistust, ärakandmata karistus on 7 kuud 1 päev vangistust. 20.02.2023 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande E. Elleri karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ravile pöördumise ja allumise kohustust ning registreerimiskohustust. Viru Maakohtu 20.02.2023 määrusega saadeti Tallinna Vangla Tartu KrHO Tartu esinduse erakorraline ettekanne E. Elleri suhtes lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kuivõrd E. Elleri elukoht on XXX, ei ole Viru Maakohtul pädevust tema suhtes esitatud erakorralise ettekande läbivaatamiseks ja tema karistuse täitmisele pööramise põhjendatuse üle otsustamiseks. See pädevus on KrMS § 427 lg-st 1 tulenevalt Tartu Maakohtul. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles E. Elleri ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja jäi oma taotluse juurde. E. Eller selgitas kohtuistungil, et ta lasi endale teha alkoholivastase süsti poolteist kuud peale kohtuotsust Tartus A-Kliinikus, aga see ei mõjunud. Isik ei ole tõendit selle kohta esitanud, sest seda tal enda sõnul enam ei ole ja uut tõendit ta küsima ei läinud. E. Eller on teadlik temale määratud alkoholi tarvitamise keelust. 18.12.2022 oli esimene tarvitamine. Haigestumise kohta saaks isik tõendi küsida perearstilt. E. Eller tunnistab ennast süüdi ja kohtule rohkem midagi esitada ei ole. 2 Kohtu seisukoht

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest E. Eller ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti selle kohta, et ta oleks pöördunud alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt ühe kuu jooksul oma alkoholisõltuvusega arsti vastuvõtule ning ravivajaduse ilmnemisel läbinud sõltuvusravi. Samuti ei ole isik esitanud tõendit 29.11.2022 haigestumise kohta ning 19.12.2022 ja 24.01.2023 viibis isik kriminaalhooldusosakonna ruumides alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumised on leidnud tuvastamist ka 19.12.2022 (joove 0,202 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid alkoholilõhn, silmade punetus, rahutus) ja 24.01.2023 (joove 0,195 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid alkoholilõhn, silmade punetus) alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollidega. Hooldusalune selgitas 28.12.2022 kirjalikult alkoholi tarvitamise kohta, et ta tarvitas eelmisel õhtul ära 6 purki õlut, olles teadlik, et ta ei tohiks seda teha, kuid tegi seda ikkagi. Ülejäänud sündmuste kohta pole ametnik saanud selgitusi võtta, kuna väidetavalt on isik haigestunud alates 25.01.

1. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et käitumiskontrolli jooksul on E. Eller korduvalt kinnitanud oma sõnadega, et ta lasi 13.09.2022 teha A-kliinikus pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase ravi, kuid mitte ühtegi tõendit selle kohta hooldusalune siiani esitanud pole. Katseaja jooksul on isik leidnud erinevaid vabandusi, miks tal pole tõendit kaasas ning igal korral on tulnud juurde uusi lubadusi tõendi toomise kohta. Kuna E. Eller oma lubadusi täitnud polnud, määras ametnik viimase kuupäeva tõendi esitamiseks, milleks oli 08.02.2023, kuid tõendit siiani esitatud pole. Ametnik saatis isikule sõnumi, kuid ka sellele pole vastust tulnud. 29.11.2022 ei tulnud E. Eller registreerimisele, väites, et ta on haigestunud, kuid tõendit haigestumise kohta samuti esitanud pole. 19.12.2022 tundis ametnik registreerimisel hooldusaluse juures alkoholilõhna ja kuna isik oli nõus kontrolliga, teostas ametnik talle joobekontrolli. E. Eller tunnistas alkoholi tarvitamist. 24.01.2023 tundis ametnik taaskord registreerimisel alkoholilõhna ning ka seekord oli isik nõus alkoholi joobekontrolli teostamisega. E. Eller tunnistas taaskord alkoholi tarvitamist. 25.01.2023 pidi hooldusalune tulema ametniku vastuvõtule, lubades esitada tõendi selle kohta, et ta on teinud A-kliinikus pikatoimelise alkoholivastase sõltuvusravi ja tõendi 29.11.2022 haigestumise kohta. 25.01.2023 aga E. Eller teavitas, et on uuesti väidetavalt haigestunud ja ei saa tulla ametniku vastuvõtule. Arvestades isiku käitumist, on ametnikul tekkinud kahtlus, et hooldusalune hoiab tahtlikult kõrvale kriminaalhooldusest, sest tema katseaeg lõppeb 09.03.
2. Kriminaalhoolduse ja katseaja edukas läbimine eeldab, et süüdimõistetu teeb koostööd ja täidab talle pandud kohustusi. E. Ellerile ei ole neid kohustusi määratud palju, kuid ta on otsustanud ka neid väheseid mitte täita, mistõttu ei ole ametnikul võimalik süüdimõistetule kuriteoriskide maandamisel abiks olla. Arvestades isiku käitumist, näitab see temal motivatsiooni puudumist ning seetõttu teeb ametnik ettepaneku pöörata E. Ellerile määratud ärakandmata karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu tunnistab enda rikkumisi. Ka kohtule E. Eller ei esitanud tõendeid pikatoimelise alkoholivastase ravi saamise ja haigestumise kohta. Kriminaalhooldusametnik jääb erakorralises ettekandes esitatud taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et E. Eller on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, samuti ei ole ta esitanud tõendeid sõltuvusravile pöördumise ja allumise kohta ning registreerimiselt mõjuval põhjusel puudumise kohta. Tuleb tähele panna, 3 et mitte igasugune terviseseisund ei välista näiteks registreerimisel osalemist – kriminaalhooldajale tuleb esitada selle kohta korrektne arstitõend, mis kinnitab puudumiseks konkreetse mõjuva põhjuse esinemist. Ainult väite esitamine haige olemise kohta jääb paljasõnaliseks ja ei ole seega arvestatav. Kriminaalhooldusaluse käitumist tuleb hinnata kriminaalhoolduse kestel kogumis. Rikkumisteks seega mõjuvad põhjused puudusid. E. Eller ei ole sõltuvusravist senini tegelikult üldse olnud huvitatud. Ka tagasilangused ei vabanda aprioorselt rikkumisi. Kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatele alkohol kättesaadav. Paraku on aga süüdimõistetu oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Kuriteo, mille E. Eller toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega E. Eller ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest E. Elleril on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. E. Ellerile on juba antud mitmeid võimalusi enda käitumist korrigeerida, kuid rikkumised on jätkunud. Kuigi kohus teadvustab, et E. Elleri sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks ravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud. Ka pikatoimelise ravisüsti tegemise kohta puuduvad tõendid. Järelikult süüdimõistetul puudub piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta. E. Eller on täiskasvanu, kes ilmselgelt suudab enda käitumist ja tahet ise suunata. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine E. Elleri käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Katseaega kohus pikendada ei saa. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi E. Elleri kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. Ka varasem šokivangistuse ja vangistuse kandmine käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdimõistetu käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Kohus vabastas isiku vanglast tingimisi ennetähtaegselt ning sellega väljendas usaldust süüdimõistetu edasise käitumise osas vabaduses. Seda usaldust on aga E. Eller kuritarvitanud. E. Eller ei ole ära kasutanud talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma tagasi vanglasse. Süüdimõistetut on karistatud muuhulgas mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Järelikult toob alkoholi jätkuv tarvitamine kaasa suure uute liikluskuritegude toimepanemise ohu. Kuigi vangistus ei pruugi E. Elleri käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kui süüdimõistetu kriminaalhooldusele ei allu, ei ole enam tingimisi karistusena mõistetud vangistuse kandmine vabaduses võimalik. Süüdimõistetu on kohustatud kriminaalhoolduse ajal alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele ja kohtuotsusega seatud kriminaalhoolduse nõuetele. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele E. Ellerile Tartu Maakohtu 08.09.2020 otsusega nr 1-20-6293 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 1 päev vangistust. E. Elleri karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4